Vastused: 1. Tiia Kõnnussaar 2. Anu Lill 3. Malle Pajula 4. Merle Liivak 5. Aita Kivi 6. Inga Raitar 7. Helena-Reet Ennet 8. Helle Raidla 9. Evelin Samuel 10. Doris Kareva Margit Reinsalu 10.a
sugugi ise kõiki neid ajakirju läbi sirvima, ta peab ainult võimalikult täpselt teadma oma soove ja töö programmiga võtab suhteliselt vähe aega. 1.2 Ulatus Antud spetsifikatsioon on koostatud ekspertsüsteemile "Ajakirja valik", mis võimaldab kliendil (tellijal) teha valikuid erinevate teemade vahel vastavalt oma eelistusele, ning määrata ligikaudse hinnavahemiku, mis talle jõukohane on. Ekspertsüsteem valib välja võimalike ajakirjade seast kliendi etteantud teemadele ja hinnavahemikule kõige täpsemini vastava(d) eksemplari(d). 1.3 Definitsioonid ja kasutatavad lühendid pealkiri ajakirja pealkiri hind ajakirja tellimise hind 12 kuuks kirjastus kirjastus või tellimiskeskus, kellelt saab antud ajakirja tellida 1.4 Viited kasutatud materjalidele J. Tepandi. Teadmussüsteemid. TTÜ kirjastus, 2001 Teadmussüsteemid kursuse korraldus 2002. a. kevadel A. Normak
...........................10 3.1 Tulemuste kirjeldus.......................................................................................10 3.2 Kasutatud vahendite võrdlus.........................................................................11 2 1. Realisatsioon ja kirjeldus 1.1 Kontekst ja perspektiiv Loodav süsteem on esialgu iseseisev ning kogu info ajakirjade kohta paikneb CLIPSis. Seega süsteem ei sõltu andmebaasist, mis on esialgu tema suurimaks puuduseks. Tulevikus võiks süsteemi siduda andmebaasiga. Samuti oleks väga positiivne, kui seda süsteemi saaks kasutada otse kirjastuse koduleheküljel, nii et kui meelepäraseim ajakiri on välja valitud saaks seda sealtsamast kohe ka tellida. Lisaks võiks selleks, et saavutada suuremat kokkulangevust kliendi huvidega, suurendada ajakirja iseloomustavate teemade hulka.
Iseseisev töö nr. 4 1. Leia, mitu artiklit on Lawler, Andrew avaldanud ajakirjas Science viimase 5 aasta jooksul. a) 24 artiklit (kui arvestada ka 2011. aastat, siis 35). b) Author: Lawler, Andrew. Lisasin otsivälja „Publication name“, kuhu kirjutasin Science ning valisin aastad 2012-2016. c) The battle over violence d) Sort by: Times Cited – highest to lowest e) 6 f) Selle artikli täistekst ei ole üheski andmebaasis avatud. 2. Leia andmebaasist Web of Science artikleid oma kursusetöö teemal ja tee viiteanalüüs. a) Current Organic Chemistry b) 3 c) Otsisin „synthesis of bioactive compounds“, siis valisin Result Analysis1, kust sain valida tulemuste järjestuse Source Titles järgi. c) Panda, Siva S.; Khanna, Pankaj; Khanna, Leena. 29 viidet. d) Panin linnukese ajakirja nime ette ning valisin View Records. 3. Otsing referaatandmebaasis Scopus. a) ((bioreactors) and (wastewater) and (treatment)) and doctype (ar) b) Liu...
Paremalt: e-mail. 9. Leidke oma erialaseid ajakirju. Mitu ajakirja leidsite? Kirjeldage otsingu käiku. Academic search complete. ,,Environmental management" title, newspaper Tulemusi 1 Praktiline töö nr 4 Otsing andmebaasides Küsimustele 10 leidke vastus e-ajakirjade andmebaasist A-Z 10. Leidke oma erialaseid ajakirju. Mitu ajakirja leidsite? Millistest andmebaasidest on need ajakirjad kättesaadavad? Kirjeldage otsingu käiku. www.tlulib.ee andmebaas A-Z. ,,Environmental management" journals only. Tulemusi 11. Wiley Online Library Business Source Complete 11-14 küsimusele leidke vastused RRi andmebaasi ISE (http://ise.elnet.ee/) vahendusel. 11. Leidke Liia Merino artikleid
objektiivsuse ja sisu seisukohalt. Kõik küll autoriteetsed ei olnud. Enamus pigem mitteautoriteetsed. Sisust: leidus nii teaduslikke kui amatööride tekste. Khandekar, N. (2013). Carcinogens in groundwater in areas near Najafgarh drain. - Hindustan Times. [E-ajaleht] (http://www.hindustantimes.com/India- news/NewDelhi/Carcinogens-in-groundwater-in-areas-near-Najafgarh-drain/Article1- 1027975.aspx) (14.04.2013) 6.2. Teemakohase ajakirja otsing Open Access ajakirjade andmebaasist Loe läbi teoreetiline materjal Open Access ajakirjade kohta.Otsi oma rühma teemale vastavaid vaba juurdepääsuga teadusajakirju Directory of Open Access Journals (DOAJ) andmebaasist. a) millist otsivõimalust kasutasid? ÜLDISED MÄRKSÕNADE OTSIPROFIILID: OTSIPROFIIL VASTEID OTSIVÕIMALUS carcinogens AND Journals 0 Articles groundwater Articles 4
................8 7.Viidatud allikad........................................................................................................................9 1.Tutvustus Ekspress Grupp sai alguse 1989. aastal nädalalehega Eesti Ekspress, alates 1992. aastast kirjastatakse ka ajakirju ning nüüdseks on Ekspress Grupist saanud suurim trükimeedia kontsern Eestis - üle 60% Eesti elanikkonnast ja ligi 80% eestlastest on Ekspress Grupi toodete tarbijad. Ekspress Grupi põhiline tegevusala on ajakirjade kirjastamine.Ekspress Grupp kuulub Eesti suurimate meediaettevõtete hulka. Ettevõtte esmane registreerimine ettevõtteregistris toimus 27. septembril 1995 AS Avolemb nime all. Pärast ettevõtteregistri tegevuse lõpetamist registreeriti Ettevõte äriregistris 13. detsembril 1995 AS Meediakorp nime all. Ettevõte nimetati 29. juulil 1998 ümber Aktsiaseltsiks Ekspress Grupp ning selle nime all on sellest ajast tegutsetud (Ekspress Grupp sai... 2011)
TARTU ÜLIKOOL Meril Mägi, Marianne Sokk, Veronica Palm, Ivika Tihhonova, Carina Peet Eesti ajakirjad 2014 Referaat Juhendaja: Ragne Kõuts Tartu 2014 Sisukord Referaat............................................................................................................................... 1 1. AJAKIRJADE OLEMUS..................................................................3 2. AJAKIRJADE LIIGITUS.................................................................3 3. AJAKIRJALAADSED VÄLJAANDED.................................................4 3.1 Veebiajakirjad............................................................................................. 4 4. AJAKIRJADE TIRAAŽ...................................................................5 5. SUUNITLUS.................................
Telekommunikatsioon ja meedia Sissejuhatus Küsitlesime 42. inimest Jaotasime inimesed 4 vanuserühma: 16-20, 21-40, 41- 55, 56- 70 Küsisime erinevaid küsimusi erinevatest meedia valdkondadest Eesmärgid Reklaami tähtsus inimestele Raadiojaamade kuulatus Ajalehtede ja ajakirjade loetavus Telezanrite vaadatus Meedia roll elus 16-20 vanuserühm Reklaam on vajalik Lühike, konkreetne ja humoorikas reklaam Vähem kollast ajakirjandust, rohkem meelelahutust Meedia mängib suurt rolli 21-40 vanuserühm Reklaami tähtsus ei ole suur Tabav ja arusaadav reklaam Vähem rämpsu (vanad uudised, reklaame) Meedia tähtsus keskmine 41-55 vanuserühm Ei lase mõjutada reklaamist Tutvustav ja mitte pealetükkiv reklaam Soovivad näha rohkem erapooletust ja
Cambridge University Press avaldab maineka loetelu akadeemilistest ajakirjadest, mis on elektrooniliselt kättesaadavad Cambride Journals andmebaasis. Cambridge journals on ülemaailme multidistsiplinaarne e-ajakirjade andmebaas, sisaldades üle 280 teadusajakirja. Andmebaasi teemadevaldkond on väga lai, hõlmates praktiliselt kõike alates meditsiinist lingvistikani. Cambridge journals on ülemaailmselt tunnustatud oma kvaliteedi, käsitlusalade ja terviklikkuse poolest. Otsingukeskkonna keel on inglise keel, kuid otsingumootor otsib ka teiste keelte sõnu, kui need esinevad mõnes artiklis. Otsingukriteeriume saab salvestada ja hiljem neid uuesti kasutada
Elustiilitööstuse haardes Elustiilitööstus on vallutanud kogu maailma. Seda levitatakse ajakirjade, televisiooni, raadio ja interneti kaudu, ning just elustiilitööstus on see, mille järgi on hakanud inimesed oma elu kujundama. Popiks on muutunud sale keha ja trendikad riided, mida reklaamitakse kogu elustiilimeedia kaudu. Inimesed saavad elustiilitööstusest tihti infot, mis ei pruugi olla sada protsenti tõepärane ja tekib tunne, nagu oleksime sellest kõigest justkui sõltuvuses. Elustiilitööstuse mõju inimestele on üüratu. Selle tarbijale muutuvad järjest tähtsamaks
1. andmebaasi loomise aeg; Open Access (http://www.doaj.org) Open Access ehk avatud juurdepääs on andmebaas, mis tagab piiranguteta ja tasuta juurdepääsu teadusinformatsioonile internetis. Avatud juurdepääsu oluline külg on selle kiire levik üle kogu maailma. (http://www.utlib.ee/index.php?e_id=367) Andmebaasi loomise alguseks loetakse 1990-ndaid aastaid. (http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0020961) Aastal 2003 oli loodud ajakirjade register. (https://moodle.e- ope.ee/mod/resource/view.php?id=307428), Projekti eesmärgiks oli koguda elektrooniliste teadusajakirjade ja tagada vaba juurdepääsu tasuta teadlaskonna liikmetele. (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553) Idee luua kataloog avatud juurdepääsuga kiideti heaks ainult aastal 2002 Esimese Põhjamaade konverentsil Lundis (Rootsi) ja Kopenhaagenis (Taani). (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553)
vähenemisele. Paberi tootmine on keskkonnale pigem halvemapoolne, kuna tehastest väljuvad gaasid kahjustavad samuti osoonikihti. Natuke parem mõju on see, et paber on kõdunev materjal. Paberi kasutusalad. Paberi rakendused võivad varieeruda kirjutusmaterjalidest ja kommipaberitest kuni tugevate pakkematerjalide või disainelementideni. Peamised kasutusalad on siiski ajalehtede, ajakirjade ja raamatute trükimaterjali, majapidamispaberite, vihikulehtede, ümbrikute, postkaartide ja muu sellisena (katmata ja kaetud paberid). Katmata paberid on enamasti 100% tselluloosist valmistatud, eripaberite puhul kasutatakse ka lisaaineid. Loetavuse poolest on katmata paberid parimaks valikuks, kuid fotodes võimaldavad edasi anda vaid üsna väikese osa nende algsest värviküllasusest. Katmata pabereid kasutatakse ajalehtede, raamatute, kasutusjuhendite, blankettide, jms trükkimisel.
FOTOGRAAF 9.a klass Sandra Siska Töö iseloom Fotograafide ülesandeks on jäädvustada sündmusi, olukordi ja nähtusi. Tihti kujundavad nad selleks ise valgust ja sobilikke olukordi. Fotograafide põhilisteks tööülesanneteks on fotode tegemine reklaami, kommerts-, tööstus- või teaduslikel eesmärkidel ning ajalehtede, ajakirjade, raamatute, kalendrite jm väljaannete illustreerimiseks ning portreefotode tegemine. Töö eeldab analüüsivõimet, püsivust, täpsust, kootöövalmidust ja rutiinitaluvust. Fotograaf-laborandid Fotograaf-laborandid töötavad fotolaborites ning nende põhilisteks tööülesanneteks on dokumendifoto tegemine, fotomaterjalide töötlemine, fotode valmistamine, laboriseadmete ja -materjalide kasutamine, printeritöö ning klienditeenindamine.
.......................................................... 13 2.2.3. Küsimus 4.2. Erinevate ajaleherubriikide populaarsus ............................................... 13 2.3. Ajakirjad ............................................................................................................................. 18 2.3.1. Küsimus 5. Regulaarsete ajakirjalugejate hulk ........................................................... 18 2.3.2. Küsimus 5.1. Ajakirjade lugemisele kuluv aeg. .......................................................... 19 2.3.3. Küsimus 5.1. Populaarseimad ajakirjad ...................................................................... 20 2.4. Kohustuslik kirjandus ......................................................................................................... 22 2.4.1. Küsimus 6. Sisukokkuvõtete levik .............................................................................. 22 2.4.2
Minu Inglismaa Mp – 16 Monika Lepp Väimela 2016 Suurbritannia üldandmed Pealinn: London Rahvaarv: 65,1 miljonit Rahaühik: inglise nael Keel: de facto inglise keel Rahvustoidud ja joogid Vabaaeg jalutamine looduses matkamine Õhtuti kamina ees istumine raamatute ja ajakirjade lugemine inglased harrastavad kriketit Traditsioonid kesköine jõulteenistus Lihavõtted Kombed haugi inglismaal ei sööda poed on kliendisõbralikud tervitatakse võimalikult tagasihoidlikult. kirikus käiakse jõulude ja lihavõttede ajal KOKKUVÕTE INGLISMAA LÄBI AUTORI SILMADE Tänan kuulamast ja vaatamast
aastal Los Angeleses Patuta Südame keskkooli (Immaculate Heart High School). Ta õppis Lõuna-California Ülikoolis ja California ülikoolis teleprodutsendiks. Modellitööga alustas ta 11. klassis. Hiljem töötas ta Pariisis mannekeenina. Juba tema esimesel töönädalal olid disainerid temast sedavõrd võlutud, et temaga tehti leping 25 moešõu peale, mis oli uustulnuka jaoks enneolematu. Modellina on ta töötanud lugematu hulga ettevõtete ja kampaaniate heaks. Ta on esinenud ajakirjade "Vogue", "Harper's Bazaar", "Cosmopolitan" ja "Elle" esikaanel. Ta on esimene mustanahaline, kes ilmus ajakirjade "GQ" ja "Sports Illustrated Swimsuit Issue" kaanel. 1997. aastal pälvis ta VH1 tiitli „aasta supermodell“. Samal aastal sai ta ka esimeseks mustanahaliseks inimeseks, kes esines Victoria's Secreti kataloogi kaanel. Reklaamimodellina on Tyra veel kaasa löönud maailmakuulsate firmade kampaaniates nagu 3 Suisses , Alma
rohkem pakub neile huvi kriminaalse teemaga kirjutised (5), huvi pakuvad noortele samuti iluteemalised kirjutised (4) ja ka kuulsuste teemadel kirjutised (2). Kas oled lugenud võõrkeelset kirjandust? Kui jah, siis millises keeles? Enamus vastanutest ei ole lugenud võõrkeelset kirjandust (17), vastajad, kes on lugenud (6) võõrkeelset kirjandust, olid need raamatud inglise keeles. Kas eelistad paberkandjal lugemisvara või pigem e-raamatuid ning ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid? Miks? Enamik vastajatest eelistab lugeda paberkandjal lugemisvara (11), sest raamatuid on mugav kaasas kanda ja paberkandjal lugemisvaraga on juba harjutud. Suur osa vastajatest loeb nii e-raamatuid kui ka ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid (7) ning teised eelistasid e-raamatuid ning ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid (5), sest nii on huvitavam lugeda. Kellega räägid loetud raamatutest/artiklitest?
1,53 14 16 Arvutage pakkumise elastsuse kordaja ja täitke tabel ning joonistage pakkumise kõver Ülesanne nr. 5 Tabelis on toodud kogukasulikkus, mida saab ostja kui ostab erineva arvu ajalehti ja kassette. Ajalehe tükihind 1,5$, kasseti tükihind- 7,5$. Oletame, et ostja ostab 2 kassetti ja 10 ajakirja. · Kui kallis on selle arvu kassettide ja ajakirjade ost ? Ost on kokku 30$ · Millist kogukasulikkust ostja saab niisuguse kauba kombinatsiooni ostust? Kogukasulikkus 630+371= 1001 · Arvutage piirkasulikkus ajakirjade ja kassettide ostust Tabelis · Näidake joonisel kassettide piirkasulikkuse kõver Joonis lisatud tabeli järele · Kas on võimalik määrata, kas ostja suurendab kasulikkust? Kasulikkus hakkab vähenema, kui piirkasulikkus on negatiivne.Antud tabeli puhul suurendatakse kasulikkust
..................................................................................................................8 2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid........................................................8 3. Tulemused ja arutelu..........................................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2. Ajakirjade lugemus ja tellimine.................................................................................12 3.3. Kohustuslik kirjandus................................................................................................13 3.4. Raamatud ja üldine lugemine....................................................................................19 Kokkuvõte............................................................................................................................26
Kunstimõisted Autoportree? Autoportree (Aapo Pukk) Autoportree on kunstniku portree iseendast. Pablo Picasso ILLUSTRAATOR? Illustraator on kunstnik, kes valmistab selgitavaid ha kaunistavaid pilte raamatute, ajakirjade või teksti juurde. Illustraator Edgar Valter Dekoor? Dekoor -kaunistus Dekoor Antiik? Antiik – Kreeka ha Rooma vanaaeg (kunst, kultuur jm). Ka mõiste vanaaegse ha väärtusliku kohta. Antiik Lõuend? Lõuend on raamile kinnitatud kangas,millele peale selle kruntimist maalitakse. Akt? Akt on alasti inimkeha kujutis kunstis. Evald Okas Akt Erich Pehap Ümarplastika? Ümarplastika - igast küljest
õigusteaduskond (1922- 1928) ja (1934-1937) Luulekogud Üksinduse saartele(1918) Carmina Barbata(1921) "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust"(1925) "Ummiklained"(1930) "Karmid rütmid"(1934) "Lilla elevant"(1923) "Epigramme"(1944) Fakte Saraatovi ülikooli lõpetamise järel töötas Alle Eestis lühemat aega ametnikuna, ajakirjanikuna ja lektorina ning pärast TÜ lõpetamist vannutatud advokaadi abina, olulisema aja aga vabakutselisena. Alle kuulus EKL juhatusse ning ajakirjade "Viisnurk" ja "Looming" toimkonda. Tänan kuulamast!
Peale I maailmasõda · Leviva kommunismi vatsu hakati looma konservatiivseid ja liberalistlikke ühendusi (natsid, fasistid) · Äärmuslik parempoolne võim hakkas valitsema Itaalias ja Saksamaal · Konservatism Inglismaal ja mujal maades Peale I maailmasõda · Levis aina rohkem · Suhtuti väga demokraatiavastaselt · 20ndatel sai konservatismi suurimaks vastaseks sotsialism. Kardeti revolutsiooni · Liberaalid üritasid USA mõtteviisi ja elu muuta ajakirjade, jazzi, tehnika ja riietumisstiiliga. · Kõike seda tehti, et muutusi läbi suruda ja vabameelsemat ühiskonda saavutada Aitäh kuulamast!
ümbritsevasse ning välimine elu näole manatud maskiga nii avalikus ruumis kui ka TVs. Selline kahetine käitumine sai kesta vaid nii kaua, kuni partei juhtis ajakirjandust ja ka kõiki teisi elusfääre. Niipea, kui partei järelvalvet nõrgendas, varises enesekontrollil, tsensuuril ja repressiivorganitel baseeruv süsteem kokku. See juhtul 1980 glastnosti ja perestroika ajastul. Ajakirjandusmajad said oma nime selle järgi, et seal asusid paljude ajakirjade ja lehtede toimetused. Eesti ajakirjandusmaja valmis 1972. Ajakirjandus taasiseseisvunud Eestis: 1990 aastate algul toimus Eesti meedias kiire ja täielik üleminek liberaalsele ajakirjandusmudelile. Ajakirjandus sai sõltumatuse riigist ning poliitikutest, mis tulenes ajalehtede ajakirjade erastamisest ja riiklikute toetuste kaotamisest perioodikale. Samal ajal toimus ajakirjanike seas kiiresti ka põlvkondade vahetus. Noored ajakirjanikud võtsid kiiresti omaks
Ta on sündinud 14.septembril 1978.See aasta saab ta 32 aastaseks. Modellina 14aastase Carmeni avastas modellindusega tegelev itaallasest agent ning tegi talle tööpakkumise, kuid tütarlapse ema ei olnud sellega nõus. Kohaliku modelliagentuuri Baltic Modelsi kaudu kirjutas ta ise endale loa ning lahkus kolmeks kuuks Milanosse, kus tegi algust oma modellikarjääriga. 18aastaselt kolis Carmen Pariisi siin saavutas ta kiiresti edu, olles mitmete ajakirjade esikaantel:Prantsusmaa ajakirjadeL'Officiel ja Vogue , Austraalia ajakirja Elle , Inglismaa ajakirja Image , Prantsusmaa ajakirjade Madame Figaro, Numero France, Vogue ja Ameerika Vogue. Aastal 2000 valis ajakiri Vogue ta aasta modelliks. Ta on teinud koostööd mitmete tuntud disaineritega, nagu Alberta Ferretti, Anna Sui, BCBG, Bill Blass, Calvin Klein, Coco Chanel, Christian Dior, DKNY, Dolce & Gabbana, Gianfranco Ferré, Gianni Versace, Gucci, Jill Stuart, MaxMara, Michael
Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio Star FM ja Power Hit Radio ERR 4 Ajaleht Postimees Eesti Ekspress Päevaleht Linnaleht Internet Välismaalased saavad infot kätte vene- ja inglise keeles järgmistelt lehekülgedelt: www.delfi.ee www.postimees.ee www.ohtuleht.ee Informatsiooni ühtivus Eestis on olemas eesti- ja venekeelsed ajalehed, raadio ja televisioonikanalid, millel on väga vähe ühist. Mitte-eestlaste huvi eesti meedia vastu 80% Ajalehtede ja ajakirjade lugevus Kasutatud allikad http://www.kavad.ee/raadio-online http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_meedia Täname kuulamast !
puudub. Vaatamata kaante rahuldavale seisundile on raamat ise stabiilses seisundis ning kindlasti kasutatav. Raamatu lehed on peaaegu kahjustamata, erandiks vaid mõned murtud lehed ning natuke tumedamad lehe nurgad. Ilmselt on raamatu lehtede üsna hea olukord tinginud natuke suurematest kaantest, mis hoiavad lehti teatud mõttes kahjustumise eest. 6. Jürgenson, T. Seljakotiga looduses. Matkaselli taskuraamat. (2012). [Tallinn]: AS Ajakirjade kirjastus. Raamat on A5 formaadis. Tegemist on pehmekaanelise kaanematerjaliga ning kattematerjal puudub. Raamatu selg on kinnine, valts on nähtamatu ning õmblusviisiks on masinõmblus. Sisuplokk on mitmepoognaline ja kumerdamata. Raamatu seisund on väga hea ning on igati kasutatav. Pole näha ühtegi lagunemise märki ning ei vaja sekkumist. Võimalusel võiks raamatu katta kilega, et kaas püsiks veel kaua korralikuna. 7. Friel, J. (2004). Maastikuratturi treeningupiibel. Tallinn: Ilo.
Maalid 19832005". Albumist leiab üle 160 maali, mis valdavalt valminud Võrumaal. Siin mõned neist. 2007 a. ilmus album ,,Edgar Valter. Maalid 19832005". Albumist leiab üle 160 maali, mis valdavalt valminud Võrumaal. Siin mõned neist. Edgar Valter. Edgar Valter on illustreerinud selliseid tegelaskujus inagu Krõll naksitrallid, Sipsik ja Kunksmoor. Edgar Valter on teinud kaastööd ajakirjade le Hea Laps, Täheke, Pioneer ja Pikker. Vabakutselise kunstnikuna illustreeris ta umbes 250 raamatut, enamik neist lasteraamatud .
...............................11 2 2 Sissejuhatus Eestis on 977 raamatukogu (2013. aasta raamatukogude statistika andmetel). Eesti on väike, kuid vaadates raamatukogude arvu riigis, tundub nagu oleks Eesti tohutult suur. Meie riigis on väga palju erinevaid raamatukogusid, seal hulgas ka näiteks Eesti Pimedate Raamatukogu Eestis on väga palju e-teenuseid, seal hulgas on need seotud ka e-raamatukogudega. Ajalehtede, ajakirjade raamatute ja paljude teiste teavikute Digiteerimine ei ole enam meie riigis uus, kuid seda täiendatakse igapäevaselt ja avastatakse uusi võimalusi digiteerimiseks. Samuti on meil väga palju e-teavikuid ja andmebaase, mida antud referaadis käsitletakse. 3 3 Raamatukoguvõrk Eestis on raamatukoguvõrk, mis tegutseb koordineeritult raamatukogu standardite ja juhiste alusel
teavikute otsinguks teemal brauserid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: hüpertekst, internet, sirvimine 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Jõulu, Tarmo. Kvaliteetne ehitus eeldab kaasaegseid materjale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Antud artikkel on ilmunud ajakirjas ehitaja, aastal 2007, nr. 5, lk 14 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs ajakirja Cement and Concrete Research täistekstidele? Vastus: ScienceDirect Freedom Collection 1999 kuni tänaseni 5. Leidke EBSCOhost andmebaasidest üks täistekstiga artikkel teemal tuuleturbiinid (wind turbines) Vastuses esitage artikli autor, pealkiri, ajakirja nimetus, aastakäik (Volume), number (Issue)
Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal ehituskonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: Ehitusmehaanika, hooned, hooneosad. · Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Aro, Rein. Aasta teema energiatõhusus. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Elektriala, 2009, nr 1, lk 35 · Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs ajakirja Occupational Ergonomics täistekstidele? Vastus: Business Source Complete, 1998 kuni tänapäevani · Leidke EBSCOhost andmebaasidest üks täistekstiga artikkel teemal majandusintegratsioon (economic integration) Vastuses esitage artikli autor, pealkiri, ajakirja nimetus, aastakäik (Volume), number
Luule analüüs LEELO TUNGAL Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas, Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist, libretist ja tõlkija). Leelo Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972 1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996) ning alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muude muusikalavastuste libretosid, samuti on paljudele tema tekstidele loodud populaarseks saanud laule.
juhatusse ning kirjanduslikku rühmitusse Tarapita, mis tegutses aastail 19211922. Alle kuulus veel mõnda aega (aastal 1919) kirjanduslikku rühmitusse Siuru. Fakte Saraatovi ülikooli lõpetamise järel töötas Alle Eestis lühemat aega ametnikuna, ajakirjanikuna ja lektorina ning pärast TÜ lõpetamist vannutatud advokaadi abina, olulisema aja aga vabakutselisena. Alle kuulus EKL juhatusse ning ajakirjade "Viisnurk" ja "Looming" toimkonda. Aastatel 19461952 oli ta "Loomingu" toimetaja.
Mees nende elus Aita Kivi Antsla Gümnaasium 12.klass Mari Liis Leppoja ja Kristi Vichterpal Kirjanikust O Sünninimi Aita Liive; sündinud 20. detsembril 1954 on eesti kirjanik ja ajakirjanik. O Ta oli alates 1983. aastast Tallinna NAK-i liige ja kuulub alates 1993. aastast Eesti Kirjanike Liitu. O On töötanud mitmete ajakirjade peatoimetaja. Näiteks: Eesti Naine, Kodukiri ja Kodukolle Autori teoseid OLuulekogu "Usaldades" (1986) OLasteluule kogu "Lendutõusja" (1988) OLuulekogu "Aknalseisja" (1996) OLuulekogu "Tunde küsimus" (2000) ONovellikogu "Üheksa avameelset naist" (1991) ONovellikogu "Teisikud ja armukesed (1993) ORomaan "Jumalakäpp" (1996) ORomaan "Lummus" (2001) ORomaan "Mees nende elus" (2003) ORomaan "Lähedal (2007)
TEKÜ: päevaleht, kratt. Suurim Päevaleht Eestis. Järjealused. RIKKAIM! Erapooletu, puudus parteiline kriitika. Laste Rõõm. Luiga, Krusten, Braks. POSTIMEES: Rahvuslik, vähe reklaami, teisejärguline. Lasteleht, kohalikud lehed. Põhjalik, südametunnistuse vabadus, objektiivsus. Tõnisson, Jürgenstein, Tiitus, Mänd. 1926 - raadio 1930ndad-1940 vaikiv Eeltsensuur, kaitseseisukord, 1938 Vaba Maa suletakse. Ajalehtede arv väheneb, ajakirjade arv kasvab. Meelelahutuslik! Väheneb kõmulisus. Filmikroonika. Ajalehed: Päevaleht, Esmaspäev, Rahvaleht, Vaba Maa, Postimees, Uus-Eesti: Trükiti rotatsioonimasinatel. Kokku 10 masinat + 46 ladumismasinat. 1928 värvitrükimasin. 1920 algusest väga palju ajakirju. Seltskonnaajakirjanduse kasv. Enamik ilmub Tallinnas. Umbes pooled on kuukirjad. KUTSEÜHINGUD/SELTSID annavad välja. 1926 raadio. Alguses eraettevõte, siis riigi oma. Muusika, ooperid, stuudio asus Estonias
Valin andmebaasi, lisan sätted-täistekst, tüüp, aasta. Leian artiklid, saadan ühe e-mailile. 9. Leidke oma erialaseid ajakirju. Mitu ajakirja leidsite? Kirjeldage otsingu käiku. Valin publications ülevalt, teema järgi otsimine ja lisan teema, saan 62 tulemust. Praktiline töö nr 4 Otsing andmebaasides Küsimustele 10 leidke vastus e-ajakirjade andmebaasist A-Z 10. Leidke oma erialaseid ajakirju. Mitu ajakirja leidsite? Millistest andmebaasidest on need ajakirjad kättesaadavad? Kirjeldage otsingu käiku. e-ajakirjade andmebaas, (akadeemilise raamatukogu leht), subject, valin geography...environmental management, saan 10 tulemust, saadaval näiteks Wiley Online Library, SpringerLINK Journals, Academic Search Complete jne. 11-14 küsimusele leidke vastused RRi andmebaasi ISE (http://ise.elnet
Internet on ka meedia,millest üldse ei saaks hakkama.Näiteks praegu internet on väga moes,ja seda kasutavad (enamus) noored,täiskasvanud ja isegi vanurid õppivad internetti kasutama. Sellepärast vahest,kui sa ei jõua lugeda ajakirjast või ajalehest uudiseid,moodi,ilma jne,siis saab lihtsalt internetti kasutada. Ta annab võimaluse näha ja kuulda,mis on moes,riietuses,muusikas jne.Vähemalt see on väga mugav,ei pea koguaeg raha raiskama nende ajakirjade peale ning ka siis,ei kogune üleliigset prügi. Meedia annab võimalust maailmaga suhelda,kuid selleks võtab aega,mida võiks sõpradele kulutada.Veel,ta annab tuntust nende isikutele,keda veel ei tunta(nt mingid näitlejad,lauljad) ja tõmbab inimesi sellega ligi. Mõnikord meedia ei räägi tõtt,ja inimesed usuvad kõike seda,mis tegelikult ei ole.Ja siis nendel tekkib vale ettekujutlus maailmast.(nt kollane ajakiri)
Heljo Mänd Heljo Mänd on sündinud 11. veebruaril 1926 Narvas .Ta on Eesti laste- kirjanik . Lõpetas 1946 a. Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumi; töötanud ajakirjade ,,Pioneer " ja ,,Täheke " toimetuses. Väga aktiivselt tegutses ta Noorte Autorite Koondises, mis oli oma aja edasiviivaim loovinimeste ühendusi.1965.aastast peab ta kutselise kirjaniku ametit. Tema loomingus on põhikohal lastele kirjutatud värsikogud ja proosateosed.
ESTER, korrus ja riiuli number 2. Leidke Eesti mrksnastikust (EMS), milliseid seotud mrksnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal alternatiivenergia Loetlege kuni 3 seotud mrksna. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Kruus, Oskar. Abimees nii ausale eksaminandile kui ka leidlikule spikerdajale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, lehekljed, kus artikkel asub. 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie likooli arvutivrgust juurdeps ajakirja Network security tistekstidele? 5. Leidke EBSCOhost andmebaasidest ks tistekstiga artikkel teemal majandusintegratsioon (economic integration) Vastuses esitage artikli autor, pealkiri, ajakirja nimetus, aastakik (Volume), number (Issue) ja artikli paiknemise lehekljed. Lisage artikli tisteksti sisaldava andmebaasi nimetus ja kasutamise kuupev. 1
Leelo Tungal ``Tedremäng`` Leelo Tungal v Leelo Tungal on luuletaja, prosaist, liberist, lastekirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. v Sündinud 22. juunil 1947.a. Tallinnas. v On kasvanud õpetajate perekonnas ja oli oma pere ainus laps. v Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972.a. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). v Abielus helilooja Raimo Kangroga, peres on kolm tütart. v Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana, Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana ja alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. v MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine aastast 1997. v Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. v Teda on palju tunnustatud erinevate kirjandusauhindadega. Looming v Ta on kirjutanud laste luuleraamatuid, proosaraamatuid, lastenäidendeid, õppekirjandust ja muusikalilibretosid.
Sellepärast võivad tekkida kuulujutud. Samuti võivad ajakirjanikud ka vahendada uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed ning mille eesmärk on köita tarbijate tähelepanu huvitavate pealkirjadega. Sellised uudised kuuluvad kollase ajakirjanduse alla. Teiseks negatiivseks küljeks loeksin veel seda, et see avaldab suurt mõju, eriti lastele. Tänapäeval on mudilastele kättesaadavad mitmed ajakirjad, mida tohiks näha vaid täiskasvanud. Mõnes kohas on selliste ajakirjade müümine juba keelatud, sest lastele avaldab mõju nooremas eas kõik, mida nad näevad või kuulevad. Paljudel inimestel on levinud arusaam, et ajakirjandus suudab kõiki mõjutada. Mingil määral see nii ongi. Mõju kahjulikkus või kasulikkus sõltub eelkõige just sellest, kuivõrd inimesed jäävad uskuma seda, mida ajakirjanduses kajastatakse. Kuna meedia on uudiste peamine allikas, siis tuleb loota, et ausat ajakirjandust on siiski rohkem.
põhikooli ning õppis hiljem EBS-is. 1.1 Modellina 14-aastase Carmeni avastas modellindusega tegelev itaallasest agent ning tegi talle tööpakkumise, kuid tütarlapse ema ei olnud sellega nõus. Kohaliku modelliagentuuri Baltic Modelsi kaudu kirjutas ta ise endale loa ning lahkus kolmeks kuuks Milanosse, kus tegi algust oma modellikarjääriga. 18-aastaselt kolis Carmen Pariisi siin saavutas ta kiiresti edu, olles mitmete ajakirjade esikaantel: Prantsusmaa ajakirjade L'Officiel, Madame Figaro, Numero France ja Vogue, Austraalia ajakirja Elle, Inglismaa ajakirja Image, ja Ameerika Vogue. Aastal 2000 valis ajakiri Vogue ta aasta modelliks. Ta on teinud koostööd mitmete tuntud disaineritega, nagu Alberta Ferretti, Anna Sui, BCBG, Bill Blass, Calvin Klein, Coco Chanel, Christian Dior, DKNY, Dolce & Gabbana, Gianfranco Ferré, Gianni Versace, Gucci, Jill Stuart, MaxMara, Michael Kors, Moschino, Nicole Miller, Prada, Oscar de la Renta, Ralph Lauren,
Ta on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Haridus on tal kõrgem- Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8-kl.Kool ( 1954 1962). Valdab vabalt vene- , soome keelt. Kõne ja kirjakeeles inglise- ja itaalia keelt. Saksa keelt tõlgib sõnastiku abil. Töökohad: Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997
oludest. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Sulaperioodil olid veidi liberaalsemad olud. Minu meelest oli väga ebaõiglane eesti NSV eraldatus muust maailmast. Varjati Lääne arengut ning sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikuks küljeks oli ka eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Üksikute ajalehtede, ajakirjade ja raamatute eksemplaride alles jätmine ei korva aga siiski tehtud kahju. Lisaks sellele pandi mittesoovitav kirjasõna erifondi ning selle kasutamiseks pidi taotlema ametivõimudelt kirjaliku luba. Vaatamata eestlaste pagemisele Läände on paguluses loodud vaimupärand väga rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud haritlaskonna loometegevust piirati või sunniti sellest koguni loobuma. Loovharitlaste loomingult nõuti ümberhindamist ning
Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande "Meie Repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994 ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ja kosmonaut", "Neitsi Maarja neli päeva" , "Pool koera", "Kirju liblika suvi", "Pille, Madis ja
immuunsuse. Kasutatud kirjandus: Üldarstikäsiraamat (1999).Laste ENNETAMINE nakkushaigused. Tallinn: Medicina Mere, E. (2002). Lapse tervise ABC Haigega kokkupuutunud laps eraldatakse Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus teistest lastest 8.-17. päevani alates Parm, Ü. & Parv, V. (2006). Nakkushaigused ja kokkupuutepäevast. epidemioloogia. Tartu: Härmametsa Talu Haige laps hoitakse teistest eraldi 5 päeva lööbe kirjastus. tekkimisest. Leetrite vastu vaktsineeritakse 12. elukuul ja 13. eluaastal. Leetrid on kergesti nakkav viirushaigus, mis levib piisknakkuse Algavad kõrvade tagant ning levivad esimesel
V:Eduard elas 4. märts 1865. a 26. detsember 1933. a 2.Pane kirja Vilde haridustee V: Esmalt õppis Vilde mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringis. Peale seda läks ta Kentmanni kooli Tallinnas, kus ta õppis aastatel 18751877, pärast Kentmanni kooli läks Eduard Elementaarkooli aastal 1878 ja viimane kool, kus ta õppis on Tallinna kreiskool aastal 18781882. 3.Milliseid ameteid Vilde elu jooksul pidanud on? V: Eduard Vilde on töötanud erinevates ajalehtede ja ajakirjade toimetuses ning olnud vabakutseline ajakirjanik ja kirjani 4. Millal ja miks ristusid Vilde teed Konstantin Pätsiga esmakordselt? V: K. Päts kutsus E. Vilde omale ajalehe toimetamisel abiks. Uus ajaleht ,,Teataja" ilmus 1901. aastal. 5. Millal ja mis teosega algas Vilde kirjanikuamet? V: Eduard Vilde kirjanikuamet algas 1886. aastal valminud teosega ,,Musta mantliga mees" 6.Vilde oli suur rändur. Nimeta vähemalt 7 riiki, kus ta käinud on.
JOEL SANG Joel Sang on sündinud 15. mail 1950. aastal Pärnus. Joel sanga vanemad olid mõlemad kirjanikud, August Sang ja Kersti Merilaas, abielludes Kersti Sang. Ta on Eesti kirjanik, kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist. Sang lõpetas Tallinna 21. Keskkooli, peale seda õppis Tartu ülikoolis filoloogia erialal. Töötanud on ta õpetajana, Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajakirjade ''Looming'' ja ''Vikerkaar'' osakonnatoimetajana, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis, kirjastus Vagabundi juhina. Praegu on ta ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja. Tunnustati teda 2011. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Kirjanduslik tegevus algas Sangal luulekogu ''Närvitrükk'' koostamisega koos Toomas Liivi, Jüri Üdi ja Johnny B. Isotammega. Luulekogu ilmus aastal 1971 sarjas ''Loomingu raamatukogu''. Joel Sangal on ilmunud 4 luulekogu: 1
Säärane mulk; Fr.R. Kreutzwaldi teosed – „Kalevipoeg“ ja „Risti-sõitjad“ ; K.J. Peterson – sünnipäeva tähistatakse nüüdsest emakeelepäevana al.1996 14.märts. 6. Noor-Eesti: loosung „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“; saavutused-albumi väljaandmine;uued kirjanduse suunad Eestis; tõstsid kirjanduse kriitika taset. Esindajad: G.Suits, F.Tuglas , J.Aavik, K.Mägi 7. F.Tuglas – sündis Ahjal, ajakirjade toimetaja oli peale kirjaniku ametit, lapsepõlveromaan „Väike Illimar“, „Popi ja Huhuu“, mis räägib omanikust ja tema kahest lemmikloomast, taksi Popi ja ahv Huhhu, keda ta maha jätab ning lahkub teadmata suunas, pärast seda pidid „Popi ja Huhuu“ saama ise hakkama, novellid- „Siil“ ja „Popi ja Huhuu“ ,novelle iseloomustab-uusromantilised, naudingud, detailipaljusus, 8. Proosa 1920-40-psühholoogiline realistlik romaan (K
Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirjakeel) Itaalia (kõne ja kirjakeel) Saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Looming
annaabi.ee 
