keha on reaalselt erinevad. 2. Autor märkas, et tal on nägu, sõrmed, käed ja veel liikmeid, mida ta nimetas kehaks. Peale selle ta toitus, kõndis, aistis ja mõtles. Autoril tekkis kahtlus, kas tal on ikka keha? Arutluse tulemusena leidis ta, et mõtlemine on alles ja seega on ta mõtlev asi. Kuna ta on mõtlev asi, siis järelikult on ta ikkagi olemas ja eksisteerib. Mõtlev asi on kahtlev, jaatav, eitav, tahtev, mittetahtev, kujutlev ja aistiv. Autor on olemas, sest ta kahtleb, mõistab, tahab ja kujutleb. Artiklis on toodud pikk arutlus vaha kui keha kohta. Autor otsustab nägemise põhjal, et vaha eksisteerib, siis tuleb sellest ka tema enda eksisteerimine. Nagu ta otsustab, et vaha on, selle põhjal, et teda saab puudutada, tuleneb sellest sama see, et ta ise on olemas. Autoril on olemas keha, sest tal on selge idee iseendast, kuivõrd ta on vaid mõtlev asi ja teiselt poolt on tal selge idee kehast, mis ei ole mõtlev asi
Eluslooduse süstemaatika Vajalik orienteerumiseks elusolendite mitmekesisuses. Aristoteles jagas eluslooduse loomadeks (verega ja veretud) ja taimedeks. Loomad on liikumisvõimelised ja neil on ,,aistiv hing", ülejäänud on taimed. Selline jaotus püsis 19. sajandini. Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega. Hakkas arenema 17. sajandil. John Ray tahtis koostada loomulikku süsteemi (pidi kajastama loomise jumalikku korda). Võrdles taimi ehituslike tunnuste õite, seemnete, viljade, juurte järgi. Liigimääratlus: ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem
Globaalsed väljasuremised (1520% sugukondadest, 7080% liikidest) Ordiviitsiumi, Devoni, Triiase ja Kriidi lõpus. Põhjusteks meteoriit (Kriit), globaalne kliima jahenemine (Ordiviitsium) ja teised tegurid, mis on vaieldavad (hah). Ökosüsteemi liigirikkus taastub 515 m aasta jooksul. Eluslooduse süsteem Aristoteles jagas taimedeks ja loomadeks (loomad liikumisvõimelised ja „aistiv hing“ on neil). Teaduslik süstemaatika – teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega – 17. sajandil. John Ray lõi loomuliku süsteemi , mis kajastaks jumalikku korda – ehituslike tunnuste järgi võrdlemine. Ühe ja kaheidulehelised taimed
--- Suurim, Permi ajastu lõpus 50% sugukondadest, 96% liikidest. Globaalsed väljasuremised (15-20% sugukondadest, 70-80% liikidest) Ordiviitsiumi, Devoni, Triiase ja Kriidi lõpus. Põhjusteks meteoriit (Kriit), globaalne kliima jahenemine (Ordiviitsium) ja teised tegurid, mis on vaieldavad (hah). Ökosüsteemi liigirikkus taastub 5-15 m aasta jooksul. Eluslooduse süsteem Aristoteles jagas taimedeks ja loomadeks (loomad liikumisvõimelised ja ,,aistiv hing" on neil). --- Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega 17. sajandil. John Ray lõi loomuliku süsteemi, mis kajastaks jumalikku korda ehituslike tunnuste järgi võrdlemine. Ühe- ja kaheidulehelised taimed. Liigimääratlus sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem kui ühe vanempaari järglased. Praegu mitmekesisem natuke. --- Põhivend on siiski Karl von Linné ,,Looduse süsteem"
Ekstraversioon ja introversioon. E: + elav suhtleja, kiire kohaneja, ei tõmbu endasse. - pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, pole enesekriitiline I: + ei pea lugu rahva kogunemistest, tundlikum, rikas sisemaailm - pessimist, enesekriitiline, vähem edukas, kitsal alal võib olla hea spetsialist, vähem tuttavaid, sõpru. Tekivad vastandlikud eluviisid, ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks. Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst.int - Aistiv ekst.int - Intuitiivne ekst.int Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2
I: + ei pea lugu rahva kogunemistest, tundlikum, rikas sisemaailm - pessimist, enesekriitiline, vähem edukas, kitsal alal võib olla hea spetsialist, vähem tuttavaid, sõpru. Tekivad vastandlikud eluviisid, ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks. 4 Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst.int - Aistiv ekst.int - Intuitiivne ekst.int Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2
küllaldaselt enesekriitikat, ei meeldi üksi olla. Introvert on ebakindel suhtlemises, enesessetõmbunud, ei pea lugu rahvakogunemistest/seltskondadest, enamasti on tundlik ja sügav sisemaailm, millega kaasneb kõrgenenud enesekriitika, pessimistlik suhtumine ümbritsevasse. Üldiselt eelistatakse ekstraverte, samas pole introverdid nii edukad. Ekstra- ja introvertidel on ka alajaotus. Kummalgi 4 alatüüpi. On olemas mõtlev, tundev, aistiv ja intuitiivne. Ekstra- ja introvertseteks jagas ta vaimselt terveid inimesi. Samas võivad kõik inimesed haigestuda. Mõlemal tüübil on oma psüühilised haigused. Ekstraverdil on hüsteeria, seksuaaleluhäired. Introverdil on skisofreenia. Ekstravertidel on kalduvus kaotada elu sisemaailmaga. Introvertidel välismaailmaga. Inimese suurim eesmärk on see, kui suudetakse kõik 4 alatüüpi välja arendada, kuigi seda juhtub väga harva (Kristus, Buddha)
Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus inimmõistusel erinevad kihid. Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima, animus. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus)
Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne. Introvert on ebakindel suhtleja, tundlik, enesekriitiline, pessimistlikum. Meie kultuuriruum eelistab ekstravertseid omadusi. Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid.
sedasama tõelisust mulle tõesemalt esitaksid. Niisiis tunnen ära [cognosco], et asjad, mida suudan haarata kujutlusvõime abil, ei puutu teadmisse, mis mul iseenda kohta on; ja vaim tuleb neist asjust 9 väga hoolikalt lahus hoida, selleks et ta tajuks ise oma loomust võimalikult selgelt ja täpselt. Ent mis ma niisiis olen? Mõtlev asi. Mis see on? Teadagi kahtlev, jaatav, eitav, tahtev, mittetahtev, ning ka kujutlev ja aistiv. Seda on tõepoolest palju, kui need kõik minu juurde kuuluvad. Aga miks ei peaks kuuluma? Kas siis pole see mina ise, kes ma praegu kahtlen peaaegu kõiges, kes ma aga siiski midagi mõistan, kes ma jaatan, et see üks on tõde, teisi eitan, ihkan rohkem teada, ei taha petetud saada, paljut kujutlen, ehkki vastu tahtmist, täheldan paljut, mis tuleb justkui meeltest? Kas on neis midagi, mis pole samavõrd tõde kui minu olemasolu, isegi kui alati magaksin, isegi kui see, kes mu loonud on,
Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne. Introvert on ebakindel suhtleja, tundlik, enesekriitiline, pessimistlikum. Meie kultuuriruum eelistab ekstravertseid omadusi. Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid.
head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime. · Introverdid ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised. o Jung arvab et need kaks tüüpi on vastandlikud ja näevad üksteises negatiivseid jooni. Jungi teooria on rohkem introvertne. o Kumbi nendest kahest tüübist moodustavad veel alatüübid: aistiv, mõtlev, tundev, intuitiivne o Need kaks tüüpi tasakaalustavad üksteist, igas inimeses on olemas mõlemad poolused, isegi kui tasakaal on nihkes o Niimoodi jagas ta vaimselt terveid inimesi; tüüpidel on omatüüpi ka haigused NT. Ekstravert- kaotab kontakti oma sisemaailmaga, hüsteeria, seksuaalelu häireid, bipolaarsus; Intro- kaotab välismaalimaga, sundnähud, skisofreenia 6. Arhetüübid
pessimistlikud, enesekriitilised. Meie tüüpi ühiskonnas on ekstraverdid edukamad. Need kaks tüüpi näevad üksteise juures pigem halbu omadusi. See on ka üks põhjus, miks üldse tekivad maailmas vastandlikud teooriad, ellusuhtumised, eluviisid jms. Isegi psühholoogilisi koolkondi saab niimoodi jagada. Nii lihtne see jaotus ei olnud, et on ainult kaks tüüpi. Need mõlemad kaks tüüpi jagunevad omakorda neljaks ???alatüübiks: mõtlev, aistiv, tundev ja intuitiivne alatüüp . Nende kahe tüübi kohta on huvitav öelda seda, et Jung jagas vaimselt terveid inimesi selleks kaheks tüübiks. Ta ütleb, et kuna inimkehas pidevalt on vastandlikud protsessid, vastandlikud jõud, siis on olemas ka need mõlema tüübi alged. Üks võib olla ülekaalus, aga alged on olemas. Need tasakaalustavad üksteist. Muidugi võivad ka terved inimesed vaimselt haigestuda. Kummalgi tüübil on oma tüüphaigused, millesse nad haigestuvad
annaabi.ee 
