docstxt/135421678904.txt
AINE AGREGAATOLEKUTE MUUTUMINE Agregaatolekuks nimetatakse ühe ja sama aine tahket, vedelat ja gaasilist olekut. Agregaatoleku muutumiseks nimetatakse aine üleminekut ühest agregaatolekust teise. Kehi, milles aine on tahkes olekus, nimetatakse tahketeks kehadeks. Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Gaasilises olekus aineid nimetatakse gaasideks. TÄIDA LÜNGAD. KIRJUTA NOOLTELE, MILLINE NÄHTUS TOIMUB. Sulamine on aine üleminek .................................. olekust ....................... . Tahkumine on aine üleminek ............................... olekust ..................... . Aurustumine on aine üleminek .............................. olekust ...................... . Kondenseerumine on aine üleminek ........................ olekust ...................... .
Aine agregaatolekute muutumine Sulamine ja tahkumine · Oleku muutumisel aine keemiline koostis ei muutu! · Aine oleku muutused on füüsikalised nähtused. · Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. · Tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. · Igal (kristallilisel) ainel on oma (kindel) sulamistemperatuur, mis näitab millisel temperatuuril aine sulab. · Aine tahkumistemperatuur on võrdne sulamistemperatuuriga. Aine sulamis/tahkumise vältel aine temperatuur ei muutu. · Sulatamiseks kulub energiat. · Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk. · Sulamiseks vajaminev soojus kulub kristallvõre lõhkumiseks (Epot kasvab, Ekin jääb samaks). · Tahkumisel eraldub soojus kristallvõre moodustumise tõttu. · Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka ...
Füüsika 1.Kineetilise ja potentsiaalse energia vahekord erinevate aine olekute vahel. Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. 2. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Difusioon - seisneb ühe aine molekuli...
Milline on gaasi ehitus? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase TAHKE VEDELIK TAHKE GAAS VEDELIK TAHKE Aine olekud sulamine aurustumine JÄÄ VESI VEEAUR tahkumine kondenseerumine Agregaatolekute iseloomustus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Jää sulamine Vaata videot Vaata videot Aine oleku ja temperatuuri vaheline seos Vee agregaatolekute muutus Vaata animatsiooni Ainetel on kindel sulamis ja keemistemperatuur
Üks Trooja unts kaalub 31,1g. 10.8. Leia keha materjali erisoojus, kui 5 kg 5 kcal soojuse andmisel kasvas selle temperatuur 2K võrra. Millise aine või milliste ainete segu see võiks olla? A British Thermal Unit (BTU) is the amount of heat energy needed to raise the temperature of one pound of water by one degree F. 1 BTU = 1 055,05585 J= .......cal 9I füüsika (10) 8.oktoober 2012 Tunni teema: Aine agregaatolekute muutumine. Sulamine ja tahkumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Sulamissoojus ja aurustumissoojus (keemissoojus) Lk.39-48 1. Milline agregaatolekute muutus on sulamine? 2. Milline agregaatolekute muutus on tahkumine? 3. Millisel temperatuuril (Celsiuse ja Kelvini kraadides) vesi tahkub ja jää sulab? 4. Milline agregaatolekute muutus on aurustumine? 5. Milline agregaatolekute muutus on kondenseerumine? 6. Millisel temperatuuril (Celsiuse ja Kelvini kraadides) vesi keeb
Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise (näiteks mass, energia, impulss). Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Agregaatolekud ja faasid: Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks. Aine omadused eri agregaatolekutes on erinevad. Erinevate agregaatolekute omadused: Tahke olek Vedel olek Gaasiline olek Kristallvõre On Ei ole Ei ole Kindel kuju On Ei ole Ei ole Kindel ruumala On On Ei ole Osakestevaheline On On On vastastikmõju Üks ja sama aine võib olla ühes agregaatolekus ka erinevate omadustega
· Gaasiline- molekulid liiguvad vabalt ja korratult; ei ole kindalt ruumala ega kuju · Plasma- elektriliselt laetud või neutraalsed aatomid ning aatomitest välja rebitud elektronid; väga ioniseeritud gaas Sõltub: Keemilise reakstiooni järk: · Reakstiooni kiirus 0ndat ja 1st järku reaktsioonides · Iseloomuliok 2st järku reaktsioonidele Lahus- kahest või enam ainets koosnev homogeene süsteem Koosneb: lahusti + lahustunud aine Agregaatolekute järgi eristatavad lahused (nimeta): · Gaas -gaas · Gaas-vedelik · Gaas-tahke · Vedelik-vedelik · Tahke-vedelik · Tahke-tahke Lahustuvus- aine omadus lahustuda mingis lahustis (näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100g vees) Lahustumise põhireeglid ? Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada Lahuseid jagatakse lahustunud aine sisalduse järgi:
Aine agregaatoleku muutumine Koostas: Markus Lauka Põhikool Füüsika 9. klass Aine agregaatolekute muutumine · Sulamine · Tahkumine · Aurumine · Kondenseerumine · Millises olekus on aine, sõltub peaasjalikult: · Temperatuurist · Rõhust Sulamine ja tahkumine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse · Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse Sulamisel · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus kulub energiat soojushulk)
· Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. · Teist järku reaktsiooni korral on reaktsioonikiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooni ruudu või kahe lähteaine kontsentratsioonide korrutisega. 32. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid. · Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. · Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: 1) gaas-gaas (õhk); 2) gaas- vedelik (soodavesi-CO2 vees); 3) gaas-tahke (H2 pallaadiumis); 4) vedelik-vedelik (etanool vees); 5) tahke-vedelik (NaCl vees); 6) tahke-tahke (valgevask Cu/Zn). 33. Lahustumise põhireeglid · Sarnane lahustub sarnases e ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes ning mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites. 34. Mis on lahustuvus? Mis on
Mida väiksem on piisk, seda kumeram on ta pind. Kumerama pinna kohal on aga maksimaalne veeauru rõhk suurem. b) Jääkristallide suurenemine sublimatsiooni teel. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis, kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka allajahtunud piisakesi. c) Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise teel. d) Tahkete pilveelementide suurenemine gravitatsioonilise koagulatsiooni teel. 17. millised on tähtsamad sademete liigid? Agregaatolekute järgi liigitatakse sademeid vedelateks ( vihm, uduvihm), tahketeks ( lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe), ning segatüüpi sademeteks ( lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga).
1kcal on soojushulk, mis on vajalik anda 1 kg veele selleks, et selle temp. tõuseks ühe kraadi võrra. 1cal on soojushulk, mis on vajalik anda 1g veele, et selle temp. tõuseks ühe kraadi võrra. 1cal = 4,2J 1kcal = 4200J C = cm SOOJUSMAHUTAVUS füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub keha materjalist ja massist ning ta on võrdne sellise soojushulgaga, mis on vajalik antud keha temp. tõstmiseks ühe kraadi võrra juhul, kui ei toimu agregaatoleku muutust. Aine agregaatolekute põhiomadused: a) tahkete kehade ehk tahkiste põhiomaduseks on säilitada oma kuju ja ruumala. b) vedelike põhiomaduseks on ruumala säilitamine, kuid nad on voolavad, st nad ei säilita kuju, vaid võtavad alati anuma kuju. c)gaaside põhiomaduseks on kuju ja ruumala säilitamine, st nad täidavad alati kogu ruumi. Tahkumine füüsikaline suurus, mille korral keha agregaatolek muutub vedelikust tahkiseks, kusjuures keha temp. ei muutu, kuid keha siseenergia väheneb.
· Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. · Entroopia on suurus, mida kasutatakse TD II printsiibi sõnastamisel. Iseeneslikes protsessides süsteemi entroopia kasvab. · Entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust. Mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia. Ainete klassifitseerimine agregaatolekute alusel AINED Agregaatolekud Gaasid Tahked ained Vedelikud Aine lõtvolek Aine tihkolekud Molekulidevahelised jõud · Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud. · Tõmbejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on suurem kui molekuli diameeter · Tõukejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust
Udu tekib siis kui kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal. Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Udu liigid: Radiatsiooniudu e kiirgusudu, Advektsiooniudu, Aurumisudu, Oruudu, Nõlvaudu, Frondiudud. 46. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi Geneetiline klassifikatsioon pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi Mikrofüüsikaline klassifikatsioon pilvede elementide agregaatolekute, suuruse, jaotuse ja mõne muu omaduse järgi. 47. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks? Pilvede alumise pinna (aluse) kõrguse järgi liigitatakse pilvi ülemise, keskmise ja alumise kihi pilvedeks. Neljanda klassina on kasutusel vertikaalse arengu pilved. Pilvede välimuse järgi liigitakse pilvi 10 põhiliigiks, mis omakorda sisaldavad mitmeid alaliike. 48. Kuidas toimub vihmapiiskade (lumehelveste) teke pilvedes?
muutuvad järkjärgult voolavamateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast - nad on isotroopsed. Amorfsed ained on näiteks klaas, orgaaniline klaas (pleksiklaas), enamik plastmasse, kummi, bituumen jms. 4.3.4. Agregaatolekud ja faasid Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks. Aine omadused eri agregaatolekutes on erinevad. Erinevate agregaatolekute omadused Tahke olek Vedel olek Gaasiline olek Kristallvõre On Ei ole Ei ole Kindel kuju On Ei ole Ei ole Kindel ruumala On On Ei ole Osakestevaheline On On On vastastikmõju Tundub, et on lihtne vahet teha tahke oleku ja vedela oleku vahel. Aga kas jahu on
õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks - Oruudu - jahe õhk koguneb orgu - Nõlvaudu - õhk liigub nõlva mööda üles 2) Frondiudud (seotud õhumasside kokkupuutepiirkondadega) - Sooja frondi udu 35. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? - Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi - Geneetiline klassifikatsioon pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi - Mikrofüüsikaline klassifikatsioon pilvede elementide agregaatolekute, suuruse, jaotuse jm omaduse järgi 36. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks? Morfoloogiline klassifikatsioon pilvede välise kuju järgi. I klass. Ülemise kihi pilved KIUD kõrgemal kui 6000 m; koosnevad jääkristallidest; veesisaldus väga väike; sademeid ei anna. - Kiudpilved Cirrus (Ci) - Kiudrünkpilved - Cirrocumulus (Cc) - Kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs) II klass. Keskmised pilved KÕRG
Teise järgu reaktsioonidele iseloomulik: · Teist jarku reaktsioonidele on iseloomulik suhteliselt pikk "saba" madalatel kontsentratsioonidel on reaktsioon vaga aeglane. · Teist jarku reaktsioonidele on iseloomulik,kontsentratsiooni poordvaartuse lineaarne soltuvus ajast. 1 järk versus 2 järk 15. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid! · Lahus on kahest voi enamast ainest koosnev homogeenne susteem. · Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: · gaas-gaas (ohk) · gaas-vedelik (soodavesi -CO2 vees) · gaas-tahke (H2 pallaadiumis) · vedelik-vedelik (etanool vees) · tahke-vedelik (NaCl vees) · tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 16. Lahustumise põhireeglid (õppimiseks vihje ,,sarnane lahustub sarnases" pikemalt lahti kirjutada). Ioonvorega ja polaarsed uhendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees)
kütuse kütteväärtus. mudeleid: ideaalne gaas, soojusmasin; mõõteriistu: manomeeter, termomeeter; kirjeldada nähtusi ja rakendusi: soojusliikumist, isoprotsesse, pöörduvaid ja pöördumatuid protsesse (difusioon, soojusjuhtivus, soojuspaisumine), termodünaamika printsiipiide, s.h. entroopia muutuse ilmnemist näidete põhjal avatud ja suletud süsteemides inimtegevuses (tehnikas, loodushoius), globaalsel, universumi tasandil, agregaatolekute muutustega kaasnevaid energiaülekandeid ja nähtusi (udu, härmatumine); soojusmasin. Elektromagnetism Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: elektrilaeng, elektrilaengute vaheline jõud, elektrivool, elektrivälja tugevus ja potentsiaal, töö elektriväljas, elektronvolt, pinge, elektrimahtuvus, plaatkondensaator, voolutugevus, vooluallika elektromotoorjõud, elektritakistus, magnetinduktsioon, väljade
Energia muundumist iseloomustab mehaaniline töö. Koosneb soojendist, jahutist ja töökehast. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q muundab masin kasulikuks tööks A . A =Q - Q Valem: =(Q Q )/Q 100%=A/Q 100% Termodünaamika teine printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Aine agregaatolekud: gaasiline, vedel, tahke. Agregaatolekute muutuste käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallivõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Sulamine, tahkestumine ehk kristalliseerumine, aurustumine, kondenseerumine (gaas->vesi), sublimeerumine (tahke->gaas), härmatumine (gaas->tahke). Sulatamiseks tuleb ainele pidevalt juurde anda soojust. Valem: Q =m ( sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril ; ühik 1 J/kg)
5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on gaas-gaas (õhk) endotermiline. Kui aga jõud lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel on tugevamad, gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees) siis lahustub ainet rohkem ja protsess on eksotermiline.
Kristalliseerumine on aine siirdumine mittekristallilisest olekust kristallilisse olekusse. Kristallid võivad tekkida vedeliku jahtudes allapoole tahkumistemperatuuri, küllastunud lahuse jahtudes või aurustudes, auru kondenseerudes (näiteks veeauru kondenseerudes tekivad lume - ja jääkristallid ja korrapäratu ehitus) amorfsete ainete kauase seismise tagajärjel näiteks klaas kristalliseerub pika aja jooksul ). Agregaatolekute muutumisel neelduva või vabaneva soojushulga kohta vt. 2.5. 2.10. Vedelike omadused. Vedelik on aine, millel on kindel ruumala, kuid puudub kindel kuju. Erinevalt gaasidest on vedelikus molekulaarjõud tugevamad ja väikestes piirkondades ilmneb kristallitaoline korrapärane struktuur, nn. lähiskorrastus, mis avaldub selles, et teatava, nii vedelikust kui ka selle temperatuurist sõltuva aja jooksul võngub vedeliku molekul kindla
pinna suurust vähendada. 84. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. Kapillaartõusu meetod Mullikeste suurima rõhu meetod Rõnga lahtirebimise meetod stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Dispersseks nimetatakse süsteemi, mis koosneb vähemalt kahest komponendist, millest üks on väikeste osakestena jaotatud teises. Dispeerseid süsteeme jagatakse – osakeste mõõtmete alusel – faaside agregaatolekute alusel – dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel 86. Mitselli ehitus. Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid
Orgaanilised lahustite kasutamine: värvide ja lakkide viskoossuse suurendamiseks. Vedelike eraldamiseks ükstesest. Nt bituumen ekstraheeritakse välja benseeniga või dietüüleetriga rasvad toidust. Metallide pindade puhastamine õlidest, rasvadest. Orgaaniliste ainete lahuste valmistamisel. 49. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 50. Lahus=lahusti+lahustunud aine. Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, vedel, tahke. Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: gaas-gaas (õhk), gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees), gaas-tahke (H2 pallaadiumis), vedelik- vedelik (etanool vees), tahke-vedelik (NaCl vees), tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 51. Lahuste klassifikatsioon aine sialduse põhjal: küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub; küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal);
ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Agregaatolekute muutumised on: sulamine, tahkestumine, sublimeerumine, härmatumine, aurumine ja kondenseerumine. Keemine on aurustumine kindlal temperatuuril keemistemperatuuril. Keemine esineb siis, kui vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseke välisõhu rõhuga. Küllastunuks nimetatakse auru, kui ajaühikus vedeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide arvuga. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid,
reaktsiooni korral sellega võrdeline, I järku reaktsiooni korral poolestusaeg algkontsetratsioonist ei sõltu. 0 järku reaktsioon I järku reaktsioon II järku reaktsioon *Õige järk on see, mille korral kiiruskonstant on konstant. 32. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid! Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: *gaas-gaas (õhk) *gaas-vedelik (soodavesi -CO2 vees) *gaas-tahke (H2 pallaadiumis) *vedelik-vedelik (etanool vees) *tahke-vedelik (NaCl vees) *tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 33. Lahustumise põhireeglid? Sarnane lahustab sarnast: polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad solvendid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt.
Saadakse puhas vesi samane destilleeritud veega 56. Vedelkütused. Vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest 57. Lahuse mõiste. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 58. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi. Lahus = lahusti+lahustunud aine; Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, vedel, tahke Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: gaas-gaas (õhk) gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees) gaas-tahke (H2 pallaadiumis) vedelik-gaas (veeaur õhus) vedelik-vedelik (viin -etanool vees) tahke-vedelik (NaCl vees, merevesi) tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 59. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal. Küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub; Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal);
Laine on energia edasikandumise viis. Süsteem liigub iseenesest sellise oleku poole, kus süsteemis puudub igasugune kord (mingi jaotuse eelistus). Ehk teisti öeldes: iseeneslikud protsessid viivad kaose suurenemisele. Füüsikas väljendab soojusülekande suunda termodünaamika II seadus, mis on esitatud entroopia S abil: igasuguses iseeneslikus protsessis süsteemi entroopia kasvab. Aine olekud. Tahke, vedel ja gaasiline olek. Tihedus, rõhk, üleslükkejõud. Gaaside isoprotsessid. Agregaatolekute muutused. Tahkes olekus on aine kas kristall (tahkis) või amorfne aine. Tahkisel on kindel struktuur, amorfsel ainel pole. Ioonkristallid, kovalentsed kristallid, metallilised kristallid, molekulaarsed kristallid(, vedelad kristallid). Vedelas olekus aine ehk vedelik on voolav, võtab anuma kuju ja pole kokkusurutav. Nagu juba eespool öeldud, annab vedelik rõhku edasi igas suunas ühtviisi. Pindpinevus - pinnanähtusega, kus vedeliku pind käitub elastse kilena
üldmürgistuse. 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. 56. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis Lahus = lahusti+lahustunud aine; Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, iseloomustab veeauru tihedust. vedel, tahke Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru n gaas-gaas (õhk) osarõhu suhe. n gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees) n gaas-tahke (H2 pallaadiumis) n vedelik-gaas (veeaur õhus) 43
veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru 56. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi. osarõhu suhe. Lahus = lahusti+lahustunud aine; Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, vedel, tahke Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: 43. Mis on kastepunktid (seletus)? n gaasgaas (õhk) Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse n gaasvedelik (soodavesi CO2 vees) kastepunktiks. n gaastahke (H2 pallaadiumis) Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral n vedelikgaas (veeaur õhus) moodustub kondensaat
................................................................................... 61 9.3. Pendlid ............................................................................................................... 62 1 9.4. Tahkised, vedelikud............................................................................................ 63 9.5. Agregaatolekute muutused..................................................................................64 9.6. Vahelduvvool......................................................................................................68 9.7. Elektromagnetvõnkumised................................................................................. 70 10. Lainetamine..............................................................................................................71 10.1
Siin saab tuua jällegi sama näite kas 2*2=4. Küsimused Descartes'i 2. meditatsiooni kohta: 1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? Descartes ütleb, et ma olen , kui ma suutsin mõelda millestki. Kuna ma suudan mõelda erinevate asjade olemasolu üle siis järelikult ma olen ilmselt olemas. Vähemalt niikaua kuni suudan ma mõelda,et ma miski olen? Kui vaadata näiteks vaha siis inimene saab mõelda vahe erinevate agregaatolekute peale ilma tundmata meeltega neid olekuid. Olenemata kas vaha on vedelas või tahkes olekus ütleb mõistus selle kohta, et tegemist on ikkagi vahaga. 2. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks? Keha on täiesti eraldi seisev üksus minast. Keha meelte abil võib ainult kirjeldada vaha hetke seisundit. Kui vaha olek muutub, muutub ka erinevate meeltega tajutavad vaha omadused. See omakorda muudab meeled kasutuks vaha kirjeldamisel. 3
anorgaanilistele ühenditele, nt. NaCl jt. Neil on suhteliselt suur kõvadus ja tavaliselt kõrge sulamistemp. 4.6 Olekudiagrammid Vedela agregaatoleku kohal esineb alati aurufaas. Sarnane tasakaaluseisund esineb ka tahke aine ja tema aurude vahel. NT. naftaleen, joodikristallid. Seda nimetatakse SUBLIMATSIOON -> Tahke aine aurustumine temp. tõusuga. Tasakaaluseisund kahe agregaatoleku vahel esineb ka vedelike kristallumisel ja kristallilise aine sulamisel. Tasakaalusid puhta aine agregaatolekute vahel kuhut. Graafiliselt OLEKUDIAGRAMMIDE abil: Kõverjooned iseloomustavad piirnevate faaside vahel tasakaalu sõltuvust tingimustest (rõhk, temp). kõver OA iseloomustab vee OB jää tasakaalulise aururõhu sõltuv. Temp. OC kirjeldab jää sulamistemp. Muutust rõhu
annaabi.ee 
