Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud möödub tavaliselt 2-6 kuu jooksul
moodustamist (mudalisega pro mudane), mis võib viidata sellele, et lapsel on raske sooritada muuteoperatsioone (muuta vajadusel sõnatüve ja panna sõna õigesse grammatilisse vormi). Viiendaks eluaastaks kasutas laps kõnes õigesti oleviku ainsuse ja mitmuse 3. pööret. 2011. aastal (Laura 6-aastane) uuris Marika Prants oma magistritöö raames Laura tegusõna grammatiliste morfeemide kasutamist. Uuringus ilmnesid Laura kõnes järgnevad vead: morfofonoloogiline agrammatism (söödakse pro süüakse; käesid pro käsi), morfoloogiline agrammatism (aknad pro akent; juuksuli pro juuksurina). Laura jättis sõna muutmata (oleviku muutmisel lihtminevikku jättis sõna olevikku (toob pro tõi). Laps asendas sõnu (toovad pro vedasid). Suhteliselt raskeks osutus Laura jaoks tüvevariantide ja lõppude kasutamise õigsuse määramise ja korrigeerimise ülesanne. Lauset Paul pühkis kinnasega lund parandas laps semantiliselt (pühkis labidaga),
· 4-5 kõne mõtestatust ja semantikat reguleerivad tasandid-keelepuuded ¤ Aju juhtiv roll kõnetegevuses: 3 funktsionaalset ajuplokki, kuue piirkonna funktsioonid ja kahjustusel ilmnev patoloogia. Dünaamiline piirkond(otsmikusagara I käärus)-ütluse planeerimine; ütluse/teksti mõistmine. (PAT-raskused ütluse moodustamisel/mõistmisel) Broca piirkond(otsmikusagar)-ütluste grammatiline ja motoorne/häälduslik(kõneliigutuste järjestamine)plaan. (PAT-agrammatism, häälduspuuded/kordused/silbid. kirjutamis- lugemispuue) Posttsentraalne pk(kiirusagara eesmine osa)-hääldamine(kõneliigutuste valik), (PAT-häälikute moonutamine ja asendamine,kirjutamis-lugemispuue) Wernice piirkond(oimusagara eesmises käärus)-foneemide eristamine ja äratundmine; (PAT-ei tunta ära häälikuid, ei eristata kõlalt lähedasi sõnu. Oimusagara keskmise kääru piirkond-tajutava ütluse plaani mälus hoidmine,sõnade valik
Diagnostilised probleemid: raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest EKSPRESSIIVSE KÕNE HÄIRE ·Kahjustus aktiivses kõnes ·Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) ·Kõnemõistmine ~ normis ·MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll ·Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · · RETSEPTIIVSE KÕNE HÄIRE · ·Kahjustus passiivses kõnes (kõnemõistmine) · ·Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · ·Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist
· Esimesed kolm on kõneloome, ülejäänud kolm kõnetajuga. 1. Dünaamiline piirkond (otsmikusagar) - Ülesanne: ütluse planeerimine, ütluse/teksti mõtte mõistmine. - Patoloogia: raskused (keerulise) ütluse moodustamisel, mõistmisel. Loetu mõistmise raskused. Sisutühi jutt, ei lähe situatsiooniga kokku. Mõttelüngad. 2. Broca piirkond(otsmikusagar) - Ülesanne: vastutab hääldamise(kõneliigutuste järjestamine)plaani ja ka grammatika eest - Patoloogia: agrammatism, häälduspuuded (kordused, vältepuue, silbipuue, pausid, kineetiline apraksia). Kirjutamis- ja lugemispuue 3. Posttsentraalne piirkond(kiirusagara eesmine osa, peale tsentraalvagu) - Ülesanne: hääldamine (kõneliigutuste valik) - Patoloogia: hääldusliigutuste otsimine, häälikute moonutamine ja asendamine. Kirjutamis- ja lugemispuue. Kinesteetiline apraksia. 4. Wernicke piirkond (oimusagar eesmises käärus)
Raskusi valmistavad enam tegusõnad, vähem nimisõnad. 2. Broca keskuse (asub otsmikusagaras frontaalkääru alumisest osast eespool) ülesandeks on fraasi grammatiline ja motoorne programmeerimine. Broca keskus osaleb ka järelkõne juhtimisel (kindlustab sujuva ülemineku ühelt häälduskompleksilt teisele) ning ütluse mõistmisel, kui tekib vajadus sooritada muuteoperatsioone. Patoloogia puhul iseloomustab kõnet agrammatism (telegrammistiil) ja häälduspuuded (hääldamise katkendlikkus, stereotüüpsed kordused ja kohatud pausid, fraasilõpu intonatsiooni puudulikkus). Raskematel juhtudel on hääldamine täielikult moonutatud. Väljenduspuuetele kaasnevad düsgraafia ja düsleksia ning keeruliste fraaside puudulik mõistmine. 3. Posttsentraalne (kinesteetiline e. aferentne) liigutuskeskus asub tsentraalkäärust tagapool, kiirusagara eesmises osas
kodeerimisvõime tõhususe multimodaalne kaotus või vähenemine. Kahjustus mitteproportsionaalselt suurem teiste intellektuaalsete funktsioonide häirest. Ei ole seletatav dementsuse, segadusseisundi, sensoorsele või motoorsele defitsiidiga. Väljendub vähenenud sõnavaras, vähenenud oskuses kasutada süntaktilisi reegleid, vähenenud kuuldud info meelespidamise maht ning kahjustatud sisend- ja väljundkanali valimise tõhusus. Motoorne (Broca) afaasia – agrammatism, telegraafistiil;säästlik kõnekasutus (vähe verbe ja sidesõnu); parafraasiad: literaalsed>verbaalsed; lugedes võib olla probleeme süntaksiga; kirjutamisel vead (+düsgraafia). Sensoorne (Wernicke) afaasia – sisutühi sõnasalat; parafraasiad: verbaalsed>literaalsed; neologismid ja parafraasiad; nimetamise vead; kõnest arusaamine häiritud (teiste ja enda); foneemide vastuvõtt häiritud; järelekordamine häiritud; loetust arusaamine häiritud; oluline düsgraafia (+paragraafiad)
tundeelu ja käitumishäired  raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist  raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest Ekspressiivne kõne häire · Kahjustus aktiivses kõnes · Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) · Kõnemõistmine ~ normis · MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll · Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · Kuni 3. eluaastani kõnehilistumine Retseptiivne kõne häire · Kahjustus passiivses kõnes · Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist
ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired o raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist o raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest Ekspressiivse kõne häire  Kahjustus aktiivses kõnes  Selge erinevus vanusnormidest o sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus o agrammatism, kõne voolavus ja loogika  Kõnemõistmine ~ normis  MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll  Lisaks suhtlemis- ja käitumisprobleemid, emotsionaalsed häired, tähelepanu ja keskendumisraskused  7-8-% koolieelikutest P>T, 5:1 Retseptiivse kõne häire  Kahjustus passiivses kõnes  Selge erinevus vanusnormidest o nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid  Piiratud arusaamine žestidest ja intonatsioonist
Selle kahjutuse korral häirub kirjutatud kõne mõistmine ja kirjutamisvõime. 36. Aju ja kõne. Kõne organisatsioon ajus: I lokalistlik hüpotees: VASTUS KÕNE BROCA WERNICKE KESKUS KESKUS - motoorne afaasia; - sensoorne afaasia ehk "sõnapimedus". - artikulats. häire; - verbaalne parafaasia; - foneemiline parafaasia. II holistiline hüpotees: VASTUS KÕNE BROCA WERNICKE KESKUS KESKUS ETTEKUJUTS-TSENTRUM - agrammatism - paragrammatism III alternatiivsed hüpoteesid: - kõnesüsteemi piires on regioonid, mis vastutavad enam kõne ühe või teise külje eest; - ühe regiooni puudulikkus põhjustab sellega seotud funktsiooni häirumist, kuid samuti mõjutab see ka teisi funktsioone; - enamus klassikalistest kõnehäirete sündroomidest peegeldavad Sylviuse veejuha ümbruse kõnega seotud piirkonna kahjustuse olemasolu;
ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired. Raske eristada üldisest arengu pidurdamisest või VAMist. Raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest. Ekspressiivse kõne häire: Kahjustus aktiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus agrammatism, kõne voolavus ja loogika Kõnemõistmine ~ normis MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll Lisaks suhtlemis- ja käitumisprobleemid, emotsionaalsed häired, tähelepanu ja keskendumisraskused 7-8-% koolieelikutest (Tomblin et al. 1997) P>T, 5:1 Retseptiivse kõne häire: Kahjustus passiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid
Kõnehäired • Afaasia – ajukahjustuse tõttu kahjustunud kõneoskus 32 • Broca afaasia – kõne ei ole sorav, esineb grammatikavigu • Wernicke’se afaasia – kõnest arusaamine on häirunud; kõnelemine on sorav, kuid kõnel võib puududa • Anomia – kahjustunud on võime objekte nimetada– Lemma– Fonoloogia • Agrammatism – kahjustunud on võime paigutada sõnu grammatilistesse lausetesse • Soravusafaasia – vaatamata sellele, et kõne on grammatiliselt korrektne, on probleeme sõnade leidmisega. (väljamõeldud sõnad) Keel ja mõte • Keel on vahend, mida me kasutame oma mõtete teistele edastamiseks • Whorfi hüpotees: - Keel määrab või mõjutab mõtlemist –Keel määrab mõtlemise – meie mõtted on piiratud keelega, milles me mõtleme –Keel mõjutab taju
Ka häälikute ära tundmisel mingil määral tegeb see koostöös aferentse juhtega. Kuigi tajuvad kõnet puudulikult, siis üldisest mõttest saavad aru aga konkreetne mõtlemine on puudlik. Oimusagara keskmises piirkonnas asub (seotud kõne mõistmisega tihedalt ja mäluga) ... . EI suudeta meeles pidada, sõna ja kujutlust ei suudeta kokku viia. Kuigi lapse mälu ja taju uuringud aitav mõista, kui palju onn nüüd kõne arengut segab küne ja taju. Kattetsooni roll on ühendada teavet. (agrammatism  oma kõne keeruliste grammatiliste keerukate kontruktsioonde koostaminekui ka aru saamine teistel on häiritud). Sageli kaasnevad mataprobleemid. Need lapsed on hädas nt ärakirjaga. Lastel jällegi esialgu ei eristata kolme vormi ja juttu on nn tsensoorsest alaariast. Kõigi 3 piirkonna vahel peab olema tihe närviseos, ühe esmane kahjustus möjutab paratamatult ka teiste tegevust. Areng toimub alt üles! Iga järgnev piirkond omandab spetsiifilisema rolli ja on diferentseeritum.
annaabi.ee 
