ning flaamid, kes on hollandi keelt kõnelev elanikkond Belgias. Täpsemalt räägivad flaamid Lõuna-Hollandi keelt. Nad on üks kahest põhi kultuuri-keele rühma Belgias. Nad moodustavad sealsest elanikkonnast enamuse ehk umbes 60%. Ligi 75% flaamidest on ristitud roomakatolikeks, 55% inimestest ütlevad, et nad on usklikud ja neist 36% tõeliselt usuvad, et Jumal lõi maailma. Suur osa flaamidest on ka ateistid ja agnostikud. Samuti on hollandlased enamasti katoliiklased. Toidukutuur põhineb Madalmaade põllumajanduslikul ja loomakasvatuslikul minevikul, kuigi köök võib piirkonniti erineda. Tavaliselt koosneb tüüpiline roog seal kartulitest, juurviljadest ja lihast, supist või pannkookidest. Toidud on valmistamisviisilt lihtsad, kuid hästi ja mitmekesiselt vürtsitatud. Hollandlased armastavad palju ja sageli süüa. Paljudes peredes on viis kuni kuus söögikorda
. Siiski ulatub usk kaugemale kui vaid raamatu definitsioon. Mõnele on see mõte kogu eluks, teine on lugenud läbi piibli ning arvab, et ta teab kõike, mida vaja. Kolmas ei pea seda üldse tähtsaks. Palju on inimesi, kes usuvad, austavad ja järgivad oma valitud usundit. Maailmas on seitse põhiusundit : kristlus, juutlus, budism, taoism, budism, islam, hinduism. Usklikke on kolme tüüpi : ateistid, kes ei usu jumalasse, agnostikud, kes kahtlevad jumala olemasolust ja usklikud, kes usuvad. Ei osa öelda, keda kõige rohkem on. Idamaades on usklikke ~ 70%, Põhjamaades kõvasti vähem. See võib olla ka tingitud faktist, et idamaades elavad inimesed põlvkonniti koos ja seetõttu on usu mõju, traditsioonid tugevamalt kinnitunud. Uskumise ja uskmatuse tagab mingil määral kindlasti ka vanemate suhtumine sellesse. Kui lapsepõlvest saadik ollakse pühapäeviti kirikus käinud ja elatakse 10
Kui selleks ei ole teine inimene, siis saab ta abi oma usust. Samuti saavad paljud turvatunde sellest, et nad kellegi eest palvetavad. Nii tunnevad inimesed, et nad on kedagi aidanud. Üldlevinud komme on toidupalve, mida peab ka näiteks minu vanavanaema. Ta peab tähtsaks tänada Jumalat toidu eest, mille see on temale andnud. Kogu meie suguvõsa aktsepteerib seda ja keegi ei naera selle üle. Isegi ateistid- inimesed, kes ei usu jumalasse ning agnostikud- inimesed, kes leiavad, et neil pole tõendeid jumala olemasolu kohta, eelistavad siiski midagi uskuda või vähemalt usukombeid täita. See on paratamatult seotud nende kultuuritaustaga. Traditsiooniliselt peab inimene omandama endale need kombed, mida järgivad tema vanemad mingis religioonikeskkonnas. Ta on kohustatud neid järgima austuse pärast oma vanemate ja ühiskonna ees. Kuid inimesel võivad tekkida elu jooksul teistsugused arvamised ja soovid
Õigus toidule, haridusele, tööle, perekonnale, vara kaitsele. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem. Religiooni keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud. Maailma usundid jagataks 2te rühma olenevalt sellest, kas austatakse 1te või mitut jumalat: 1. Polüteism- paljud jumalad (kreeka, egiptus, ) 2. Monoteism 1 jumal (judaism, budism ) Ateist- inimesed ke seitavad jumala olemasolu. Agnostikud- leiavad et kummagi veendumuse ümberlükkamiseks pole piisavalt tõendeid.
Teised on niinimetatud India päritolu usundid: hinduism, budism ja Sikhism (peatähelepanu indiviidi vaimsele heaolule). Suuremate religioonide pooldajate arv: Religioon: Järgijad: Usund vanus Tekkekoht Kristlus 2 miljardit Judaism 14. saj eKr Lähis-Ida Islam 1,3 miljardit Hinduism 10. saj eKr India Hinduism 900 miljonit Sintoism 6. saj eKr Jaapan Ateistid/agnostikud 850 miljonit Taoism 6. saj eKr Hiina Budism 360 miljonit Budism 520. saj eKr Põhja-India Sikhism 23 miljonit Sikhism 1500. a. pKr India Judaism 14 miljonit Oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Religiooni varasemateks vormideks on: 1) Animism Religiooni vorm, mille puhul hing omistatakse loodusobjektidele ja elututele esemetele.
osanud veel eesti, saksa, vene ja sageli ka klassikalist või uusheebrea keelt. Pärast Teist maailmasõda, kui kultuurautonoomia oli likvideeritud ja juudi hariduse saamine võimatu, oldi sunnitud valima eesti või vene tuleviku vahel. Tervele Eesti ühiskonnale sarnaselt võib täheldada ka juudi kogukonnas põlis- ja uus-asukate konflikti. Erimeelsused on tekkinud isegi usutasandil, olgugi et suurem osa Eesti 8 juute on agnostikud. Nii on judaismi traditsioonilisele ortodokssele suunale lisandunud nüüdisaegne reformistlik suund. Hoolimata selgetest assimilatsioonimärkidest on etniline eneseteadvus aga väga tugev ning juudi rahvusega samastab end suurem osa Eesti põlisjuute. Vajaduse korral võivad Eesti juudid esineda ka mõne teise rahvuse liikmena. Eesti kõrgintelligentsi kuuluvad juudid (Eino Baskin, Eri Klas, Hagi Sein jt) võivad esineda eestlasena, sest valdavad eesti
sünapseid muuta, kuidas sünapsite olukord mõjutab õppimivõimet ja mälumehhanisme. Ta oli esimesi, kes avastas lühiajalise ja pikaajalise mälu mehhanismid . 5 1.4 Naiivne realism, agnostitsism, sensualism, ratsionalism Naiivse realismi jaoks on aistingud samad, mis reaalsus. Ühesõnaga asjad on täpselt sellised nagu me neid tajume. Kas ikka on? Vastaand on aga agnostitsism. Agnostikud väidavad, et kõiges tuleb kahelda. Välismaailm võib küll olemas olla, kuid meie aistingutes teda ikkagi ei ole. Teadmised on asendatud usuga ja harjumustega. Sensualism põhineb aga eranditult aistingute ja tajude abil saadud teadmistel. Ollakse kindel, et mõistuses pole midagi sellist, mida pole varem olnud aistingutes. Kõige lähedasem oma ideelt sensualismile on empirism, mis näeb kogemustes teadmiste aisat algallikat.
Kristliku moraali tuum: 1) Armasta Jumalat üle kõige! 2) Armasta ligimest nagu iseennast! Armastuse nõude alus: Jumal on armastus. Filosoofid on sõnastanud nn jumaliku käsu teooria. Selle teooria järgi määratletakse eetika printsiibid Jumala käskude kaudu või on moraalsed kohustused loogiliselt sõltuvad Jumala käskudest. Jumal tagab moraaliseaduse objektiivsuse. Inimene peab olema moraalne, et mitte kurvastada Jumalat ja vältida sanktsioone. Ateistid ja agnostikud seda ei usu, sest kui inimene leiab, et Jumalat pole olemas, siis need seisukohad teda ei veena. Piibelliku eetika järgi on moraalselt õige see, mida Jumal käsib, sest ta teab, mis on õige ja hea. Aquino Thomas ütles: Inimloomuse seadus Jumala poolt meile antud südametunnistus võimaldab meil teha vahet hea ja kurja, õige ja vale vahel. Ainus võimalus, kuidas Jumal end ilmutada saab, on mingi mõjutuse või käsuna meie endi sees; käsuna,
dekontekstualiseeritud tekst (vrd Herodotose suuresti suulisel pärimusel põhinevad lood) 40. Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste. Iga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti. Levinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotelesel: suur ja väike mees. Argumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste propageerimine: tava (nomos) vs loodus (physis) jne. Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse. Tuntumad sofistid: Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist. 41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid. haiguste jumalikest põhjustest loobumine; meditsiin kui praktiline kunst ja oskusteave; aluseks täpsed jälgimised, empiiriliste faktide ja sümptomite jäädvustamine, juhtumipõhised
-) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias.
etümoloogia, grammatika, eetika, retoorika ,,Tarkuseõpetajad": keskmes poliitiline retoorika, avalik kõneoskus Iga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti Levinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotele sel: suur ja väike mees Argumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste propageerimine: tava (nomos) vs loodus (physis) jne Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse 41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid. Hippokratese meditsiinikoolkond Sai alguse Hippokrateselt, kel oli hulk õpilasi, kes kirjutasid meditsiinialaseid tekste. Teda nimetatakse arstiteaduse isaks. Hippokratese vanne - arstieetika vanne (ka tänapäeval nt rebaste ristmise üritusel). 4 kuulsat kehavedelikku (veri, lima, sapp, must sapp). Haigused
Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted. Uskumused väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku. Müüt kirjeldab maailma loomist, seda kuidas jumalik jõud loob kaosest kosmose, korraldatud maailma; loomisjumala tööd täiendavad heerosed.
Sätendav valgus oli üliere. See oli silmipimestav, kuid ei kahjustanud üldse silmi. Valgus sätendas nagu Päikese valgus lainetava mere vee pinnal. Mõne aja möödudes tajub inimene ühe väga erilise valgusolendi lähedalolu. Vastavalt inimese religioossest või ateistlikust kultuuri taustast, võib ta näha selles pühas valgusolendis Jumalat, Kristust, Buddhat või mõnda teist püha isikut. Sellist ülimat valgusolendit näevad usklikud, ateistid ja ka agnostikud. Temast kiirgab ülimat armastust ja ülimat mõistmist. Selle valgusolendi valgus on erakordselt ere. See on ülimalt silmipimestav. Valguse intensiivsus sarnaneb sellega, kui vaadata palja silmaga suvel keskpäeval selge ilmaga otse Päikesesse maa pealt vaadatuna. Vahe on ainult selles, et see valgus ei kahjusta nägemist. Nagu oleks tähe valgus. Päikesesse ei saa otse vaadata palja silmaga võib jääda pimedaks. Kuid valgusolendit aga saab vaadata nii, et ei kahjusta nägemist
Sätendav valgus oli üliere. See oli silmipimestav, kuid ei kahjustanud üldse silmi. Valgus sätendas nagu Päikese valgus lainetava mere vee pinnal. Mõne aja möödudes tajub inimene ühe väga erilise valgusolendi lähedalolu. Vastavalt inimese religioossest või ateistlikust kultuuri taustast, võib ta näha selles pühas valgusolendis Jumalat, Kristust, Buddhat või mõnda teist püha isikut. Sellist ülimat valgusolendit näevad usklikud, ateistid ja ka agnostikud. Temast kiirgab ülimat armastust ja ülimat mõistmist. Selle valgusolendi valgus on erakordselt ere. See on ülimalt silmipimestav. Valguse intensiivsus sarnaneb sellega, kui vaadata palja silmaga suvel keskpäeval selge ilmaga otse Päikesesse maa pealt vaadatuna. Vahe on ainult selles, et see valgus ei kahjusta nägemist. Nagu oleks tähe valgus. Päikesesse ei saa otse vaadata palja silmaga võib jääda pimedaks. Kuid valgusolendit aga saab vaadata nii, et ei kahjusta nägemist
Sätendav valgus oli üliere. See oli silmipimestav, kuid ei kahjustanud üldse silmi. Valgus sätendas nagu Päikese valgus lainetava mere vee pinnal. Mõne aja möödudes tajub inimene ühe väga erilise valgusolendi lähedalolu. Vastavalt inimese religioossest või ateistlikust kultuuri taustast, võib ta näha selles pühas valgusolendis Jumalat, Kristust, Buddhat või mõnda teist püha isikut. Sellist ülimat valgusolendit näevad usklikud, ateistid ja ka agnostikud. Temast kiirgab ülimat armastust ja ülimat mõistmist. Selle valgusolendi valgus on erakordselt ere. See on ülimalt silmipimestav. Valguse intensiivsus sarnaneb sellega, kui vaadata palja silmaga suvel keskpäeval selge ilmaga otse Päikesesse – maa pealt vaadatuna. Vahe on ainult selles, et see valgus ei kahjusta nägemist. Nagu oleks tähe valgus. Päikesesse ei saa otse vaadata palja silmaga – võib jääda pimedaks. Kuid valgusolendit aga saab vaadata nii, et ei kahjusta nägemist
annaabi.ee 
