Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund) Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda valgussignaali neuraalseks impulsiks, mida ka siinkohal nimetatakse transduktsiooniks( fototransduktsioon). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v.koonused (värvid)
muuteoperatsioonide abil ühendatakse grammatiliselt korrektseteks pindstruktuuri lauseks..2- 3 aastase lapse kõne koosnebki peamiselt sellistest lausetest, mille puhul on muuteoperatsiooni vajadus väga väike. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed sõnade vahel- (vt ka lk 32-33) Kõne FS- on psühhofüsioloogiline mehhanism, mis korraldab keele kasutamist. FS koosneb kolmest osast: tsentraalsest, perifeersest ja neid ühendavatest aferentsetest ja eferentsetest närviteedest. Keelepuuded ja kõnepuuded ehk realiseerimispuuded- (vt lk 99) Muuteoperatsioonid: obligatoorsed, fakultatiivsed- (lk 19-22) Sidus tekst; selle tunnused: sidusus ja terviklikkus- (137-143) Ahel- ja paralleelseos kui mõtete seostamise viisid- (lk 141, 148) Foneemikuulmine- (lk 157) Tekstibaas- (lk 166) Situatsioonimudel- (lk 167) Propositsioonistrateegia, lokaalse sidususe strateegia, makrostrateegia, produktsiooni- strateegia- (lk 170)
luuümbrises. Valuaisting tekib peaajus Termoretseptorid: külma- ja soojaretseptorid. Paiknevad nahas, suu, nina ja kõri limaskestades Taktiilsed retseptorid: puudutus, surve ja vibratsioon – võimalik määrata esemete kuju, suurust ja konsistentsi, surve tugevust nahale. Asuvad nahas, liigeskapslites, kõõluste, sidemete ja luuümbrise läheduses  Seljaaju reflektoorne funktsioon Refleksi morfo-funktsionaalseks aluseks on refleksikaar , mis kooosneb aferentsetest (retseptoorsetest), lüli- ja eferentsetest neuronitest Spinaalsed refleksid moodustuvad motoneuronpuuli printsiibil Mono- ja polüsünaptiline refleksikaar  Monosünaptiline refleksikaar Lihtsam refleksikaar (lihaskäävide retseptorid, aferentne neuron, eferentne neuron, efektor – skeletilihas) Põlverefleks  Polüsünaptiline refleksikaar Erutuse juhtimisel retseptoritest efektororganitesse osalevad peale aferentse ja eferentse neuroni ka üks või mitu lülineuronit Painutusrefleks
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundite talitus on aluseks aistingute ja tajude tekkele.Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine,töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi.Eristatakse nägemis,-kuulmis,-maitsmis-,haistmis-ja kompimismeelt,lisanduvad temperatuuri-,tasakaalu-ja lihasemeel. Meelesüsteem koosneb: · Sensorist e retseptorist · Aferentsetest juhteedest · Kesnärvisüsteemistruktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani premeaabluse muutuste kaudu sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundite talitus on aluseks aistingute ja tajude tekkele.Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine,töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi.Eristatakse nägemis,-kuulmis,-maitsmis-,haistmis-ja kompimismeelt,lisanduvad temperatuuri-,tasakaalu-ja lihasemeel. Meelesüsteem koosneb: Sensorist e retseptorist Aferentsetest juhteedest Kesnärvisüsteemistruktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani premeaabluse muutuste kaudu sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis
(enamasti) mõistuspäraselt käituda. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis toimub KNS-i vahendusel vastusena väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid avalduvad mingi tegevuse tekkimises, muutumises või lakkamises. Refleksi kulgemise teed nim refleksikaareks. Refleksikaar koosneb: erutust vastuvõtvatest retseptorites  aferentsetest närvikiududest, mis juhivad erutuse KNS-i  KNS-i teatud piirkonnast, kus toimub erutuse analüüs  eferentsetest närvikiududest, mis juhivad erutuse KNS-st vastavasse organisse  reageerivast organist. Osa reflekse on inimesel pärilikud (e kaasasündinud), need on tingimatud refleksid. N: imemis- ja neelamisrefleks. Teine osa reflekse omandatakse, õpitakse elu jooksul. Need on tingitud refleksid, mis järglastele ei pärandu
Õhuhapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse ja eemaldatakse ainevahetuse käigus tekkinud süsinikdioksiid. Hingamise regulatsioon toimub neurohumoraalsel teel, seda reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis koosneb sisse- ja väljahingamisekeskusest, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. Kopsude ventilatsiooni võib vähendada olenevast keskusest läbi voolava vere keemilisest koostisest ja retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest. Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikkuses. Hapniku viimiseks ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomiseks kudedest väliskeskkonda on vajalikud "etapid": *gaasivahetus kopsudes, *gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel; *hapniku ja süsinikdioksiidi transporti verega; *gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise
Süsihappegaasi transporditakse puhversüsteemidega. Üks väike osa süsihappegaasi lahustub veres. 24. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Hingamise kohanemine organismi vajadustele tagatakse hingamiskeskuse mõjutamisega neurohumoraalsel teel. Kopsude ventilatsioon võib kasvada või väheneda, olenevalt hingamiskeskusest läbivoolava vere keemilisest koostisest ( humoraalne regulatsioon) ja retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest (tingimatu refleks). Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikustes seostes. Hingamist reguleeriv keskus asub piklik ajus. Keskus jaguneb kaheks: sisse- ja väljahingamiskeskus (vasak pool innerveerib vasakut kopsu ja parem pool paremat kopsu). Hingamiskeskuse automatismiks nim selle võimet erutuda perioodiliselt ärritajate toimel, mis esinevad või tekivad hingamiskeskuses (erutusimpulsid). Hingamist mõjutab
5. Vallandab sensoriga ühenduses olevas agerentses närvis aktsioonipot-de tekke ja kannab seetõttu ka nimetust generaatorpotentsiaal Sensorid jaotatakse asukoha järgi: o Eksterosensorid  kohandunud välismaailma äritajate vastuvõtuks, võib omakorda jaotada distants- ja kontaktsensoriteks. o Propriosensorid  paiknevad liigeste ja lihastes o Enterosensorid - siseelundites · Aferentsetest juhteteedest · Kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest surajukoore osadest Ärritaja iseloomu järgi võib sensorid jaotada: · Fotosensorid  valgustundlikud, näiteks nägemismeel. · Mehhanosensorid  rõhutundlikud, kuulmis-, tasakaallu- ja kompimismeel. · Termosensord  reageerivad temp muutustele, nahas, limaskestades ja siseelundites. · Kemosensorid  keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes tundlikud, haistmine, maitsmine.
·Suguühtes põhjustab PS erektsiooni, SP ejakulatsiooni. ·Veresoonte vasomotoornetoonus on täielikult SP kontrolli all, PS veresoonteleei toimi. MEELED ·Klassikaliselteristatakse: Ânägemis-, Âkuulmis-, Âmaitsmis-, Âhaistmis-ja Âkompimismeelt. ·Neile lisanduvad veel: Âtemperatuuri-, Âtasakaalu-ja Âlihasmeel. Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1)sensoriste retseptorist, 2)aferentsetest juhteteedest, 3)kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest ·Sensoris(retseptoris) muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks(SP). ·SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsiooni potentsiaalide tekke, mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu kesknärvisüsteemi. Sensoorsetel( retseptoorsetel) rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku osa:
t. funktsioneerimise käigus. Seetõttu kõnetegevust teenindavat psühhofüsioloogilist süsteemi nimetataksegi funktsionaalsüsteemiks. See kujuneb organismis aktiivselt funktsioneerivatest elementidest, mis mingi kasuliku eesmärgi saavutamiseks (aga suhtlemine on põhimõtteliselt kasulik) ühinevad ja moodustavadki süsteemi. Funktsionaalsüsteem (FS) koosneb kolmest osast: tsentraalsest, perifeersest ja neid ühendavatest aferentsetest ja eferentsetest närviteedest. Kuigi juhtiv roll on KNS-il, on igal lülil mingi iseseisvus (autonoomsus). Kõne funktsionaalsüsteemi on õigem nimetada psühhofüsioloogiliseks plokiks, mis võimaldab inimesel talle vajalikku mõtet keeleliselt väljendada või ütlusest aru saada. FS tunnused: 1. Organismi jaoks on oluline tulemus, mitte selle saavutamise viis. Seega vajalik resultaat dikteerib konkreetsete operatsioonide ja vahendite valiku, sh. käitumisviisi muutmise. 2
Sellised süsteemid ulatuvad sageli traditsiooniliselt raku-ja kiudlaikudega määratud närvikeskuste piiridest kaugemale. Funtsionaalselt saab retikulaarset moodustist jagada lateraalseks ja mediaalseks piirkonnanaks. Kraniaalnärvide motoorsete närvikeskmete lähedal paiknevad interneuronite grupid koordineerivad kraniaalnärvide poolt edastatud reflekse ja lihtsaid stereotüüpseid käitumisi. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest (aferentsetest) juhteteedest hargnevad närvikiud ventrolatraalväädi tractus spinoreticularis´e kaudu, tõenäoliselt ka propriospinaalseid teid pidi ja möödavastavaid teid spinaalsest kolmiknärvituumast. Võrkmoodustis võtab osa järgmistest funktsioonidest: 1)suurajukoore erutuvuse juhtimine: teadvuse seisund, une ja ärkveloleku rütm; 2)sensoorsete ärrituste afektiiv-emotsionaalse mõju vahendamine aferentse informatsiooni edastamisega limbilisse süsteemi;
Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskus ja sealt läbivad impulsid. Hingamise regulatsioon toimub neurohumoraalsel teel, seda reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis koosneb sisse- ja väljahingamisekeskusest, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. Kopsude ventilatsiooni võib vähendada olenevast keskusest läbi voolava vere keemilisest koostisest (humoraalne regulatsioon) ja retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest (tingimatu refleks). Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikkuses. Hingamiskeskuse üldise erutuvuse tõttu olenevad hingamissagedus ja Âsügavus kõrgematest osadest (ajusild, -koor) ja perifeeriast lähtuvatest mõjutustest (kopsude venitusretseptorid ja skeletilihaste retseptorid). Hingamiskeskuse eritusseisundit muudavad CO2 ja O2 osarõhud arteriaalses veres ( pCO2 tõus ja pO2 langus veres suurendavad
Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meeleelund kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüsteem koosneb 3 osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Meelesüsteemi talitlemise väljundid võivad olla teadvuslikud (aistingud ja tajud) või alateadvuslikud (teatud refleksid, kus teadvus pigem kaasneb KSN teatud funktsionaalse aktiivsuse tasemega). Meele korrektse talitlemise eeltingimuseks on temasse kuuluva struktuuri kõikide lülide intaktsus.
· Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskus ja sealt läbivad impulsid. Hingamise regulatsioon toimub neurohumoraalsel teel, seda reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis koosneb sisse- ja väljahingamisekeskusest, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. Kopsude ventilatsiooni võib vähendada olenevast keskusest läbi voolava vere keemilisest koostisest (humoraalne regulatsioon) ja retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest (tingimatu refleks). Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikkuses. Hingamiskeskuse üldise erutuvuse tõttu olenevad hingamissagedus ja Âsügavus kõrgematest osadest (ajusild, -koor) ja perifeeriast lähtuvatest mõjutustest (kopsude venitusretseptorid ja skeletilihaste retseptorid). Hingamiskeskuse eritusseisundit muudavad CO2 ja O2 osarõhud arteriaalses veres ( pCO2 tõus ja pO2 langus veres suurendavad hingamiskeskuse erutusseisundit,
annaabi.ee 
