• Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. MIS ON FREOONID? • Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist. • Nüüd on kuuldesodorandid muutunud üldtuntud kosmeetikavahendiks, aga aerosoolpakendites kasutatakse freoonide asemel sagedamini kergestilenduvaid süsivesinikke või dimetüüleetrit. KASUTUSALA • Varem kasutati freoone laialdaselt külmutusseadmetes (nt külmkappides) ja pihustites, kuna inertsuse tõttu on nad inimestele ohutud. Nende kasutamist hakati piirama, kui tehti kindlaks seos osoonikihi lagunemise ja freoonide vahel. • Tänapäeval reguleerib freoonide töönduslikku tootmist 1987. aastal sõlmitud Montréali
· Ei moodusta vesiniksidemeid. · Tihedus on väga suur (veest raskemad). Halogeeniühendite füsioloogilised omadused · Elusorganismidele toksilise toimega (mürgised). · Lenduval kujul halogeeniühendid on narkootilise toimega. · Põhjustavad raskeid KNS (kesknärvisüsteemi) ja maksa kahjustusi. · Raskematel juhtudel surma. Halogeeniühendite kasutamine igapäevaelus · Lahustina. · Külmikutes ja propellandina aerosoolpakendites kasutatakse freoone (keskkonnaohtlikuse tõttu on kasutamist piiratud) · Meditsiinis narkoosiks (lenduvad halogeeniühendid näiteks halotaan, kloroform). · Pestitsiididena (DDT, lindaan). · Uute keemiliste ühendite sünteesimiseks. · Riiete keemiline puhastamine. Kasutatud kirjandus · http://www.silmaring.ee/opi-midagi/nr/9 2/keemiliste-elementide-perioodilisusta bel · http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaas iumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILIN E%20KEEMIA.pdf
Kasutatakse kütusena, metanooli tootmiseks, biogaasi tootmiseks (biogaas sisaldab 70% metaani) Propaan C3H8 Leidub nii looduslikus gaasis kui na nafta koostises Värvusetu, vees ei lahustu Ohutuse eesmärgil lisatakse talle 0,02% väävliühendeid, et anda talle tugev lõhn. Kasutatakse keevitamisel, balloongaasina majapidamises, freooni asendjana aerosoolpakendites. Parafiinid Tahked alkaanid (alkaanide C16-C40 segu) Valmistatakse küünlaid ,parafiinmähiseid. Nafta on fossiilne ehk mittetaastuv kütus. On moodustunud vetikate ja bakterite biomassist. Nafta töötlemise etapid on: 1) Fraktsioneeriv destillatsioon Keemistemperatuuride järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks
Rahvastiku kasv ja negatiivsed mõjud Põhjus: hõrendavad freoonid · Kiire kasv Aafrikas, Ida- ja Kagu- külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, Aasias, Ladina-Ameerikas kõrgel lendavad lennukid · Toidupuudus (v.a arenenud riikides) Tagajärg: suureneb Maale langev · Immigrandid soojuskirguse hulk- kliima soojenemine, suureneb haiguste hulk · Linnastumine Lahendus: 1. Elamispinna puudus
Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO 2 ja H2O. Tavaliselt oksüdeerub oluline osa alkoholist maos ja verre imenduda jõudnud osa lagundatakse maksas. Enamus alkoholist lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. 5) Osata nimetada küsimuses 1 toodud aineklasside tähtsamaid esindajajd ja nende kasutusalasid. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid freoone kasutatakse aerosoolpakendites, kosmeetikavahendid. Pestitsiide kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks. · Alkoholid Etanooli kasutatakse lahustina, etanoolist tehakse ka alkohoolseid jooke. Metanool on üks lahustiste koostisosi. · Eetrid tähtsaim eeter on dietüüleeter - varem kasutati narkoosiks praegu on kasutusele peamiselt lahustina. · Amiinid - amiinidest valmistatakse ammooniumsoola. Kvaternaarsed ammooniumsooli kasutatakse desinfitseerimisel.
Enamus halogeniide lahustub vees, I2 lahustab hõbeda ühendeid. Halogeniidioni tõestatakse AgNO3 lahusega : Ag + Cl -> AgCl valge sade Ag + Br -> AgBr kollakas sade Ag + I -> AgI kollane sade Hõbehalogeniidid on valgustundlikud ained. Nad lagunevad valguse toimel, eraldub peeneteraline hõbe. Seda kasutatakse fotograafias. Halogeene sisaldavad ühendid on teflon, freoonid. Freoone kasutatakse jahutus vedelikuna külmikutes, aerosoolpakendites (CF2 Cl2) ( C2 F2 Cl3). Õhku sattunud freoonid lõhuvad Maad ümbritsevat osoonikihti. Fluoriühendeid sisaldavad luud, eriti hambavaap. Joogivesi peaks sisaldama vähe lahustunud fluoriide, eesti vetes on aga palju. Joodi esineb kilpnäärmes ensüümis.
(Br, Cl, F, I) aatomiga. Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. 9. Milleks kasutatakse halogeeniühendeid? Too näiteid. Hüdrofoobsete ainete lahustitena. Freoonid: külmikutes ja propellandina aerosoolpakendites (loobutakse kaasajal). Meditsiinis: jodoform hambaravis, varem ka kloroform narkoosiks(loobutud). Pestitsiididena (lindaan, DDT). Uute ainete sünteesil. 10. Mis on alkoholid? Orgaanilised ühendid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). 11. Kuidas nimetatakse alkohole? Alkoholidel on järelliide ool (metanool, etanool jne)
Ameerika kohal põhjustaks nahavähki haigestumise suurenemise poolelt miljonilt juhult 12 miljonini. ÜRO aruanne aga väidab, et 1%line osoonikihi hõrenemine tekitab maailmas juurde 100 000 pimedat. Mis osoonikihti kahjustab? Osooni lagundavad eelkõige kloori ja broomi sisaldavad ühendid. Näiteks sisaldavad kloori freoonid, mida 1930. aastatel hakati (erinevate nimetuste all) väga ulatuslikult kasutama külmikusüsteemides ja aerosoolpakendites. Veel hiljuti kasutati Euroopas ja Jaapanis iga inimese kohta 0,9 kg sellist gaasi aastas, USAs poolteist korda enam. Õhku pihkunud freoonid hakkavad aga päikese ultraviolettkiirguse mõjul lagunema, neist eralduv kloor lagundab omakorda osooni. Nüüdseks on freoonide kasutamist tublisti piiratud, kuid 1980. aastatel maksimaalse täisvõimsuse saavutanud freoonitootmise jäägid on atmosfääris väga püsivad ja alles liiguvad ülespoole osooni ohustama.
Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid ehk freoonid. 1930. aastatel hakati (erinevate nimetuste all) väga ulatuslikult kasutama külmikusüsteemides ja aerosoolpakendites mis sisaldasid feroone, neid eraldub ka õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete ja keemiliste puhastus - vahendite kasutamisel. Õhku paiskunud freoonid hakkavad aga päikese ultraviolettkiirguse mõjul lagunema, neist eralduv kloor lagundab omakorda osooni. Nüüdseks on freoonide kasutamist tublisti piiratud, kuid 1980. aastatel maksimaalse täisvõimsuse saavutanud freoonitootmise jäägid on atmosfääris väga püsivad ja alles liiguvad ülespoole osooni ohustama
[7] 1.4 Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke.[9] Osooni lagundavad eelkõige kloori ja broomi sisaldavad ühendid. Näiteks sisaldavad kloori freoonid, mida 1930. aastatel hakati (erinevate nimetuste all) väga ulatuslikult kasutama 3 külmikusüsteemides ja aerosoolpakendites. [10] 1.5 Osooniauk Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja- Ameerika kohal. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone.[8] 1.6 Osoonikihi vähenemise kahjulikkus
Varem kasutati freoone laialdaselt veel propellandina ehk aerosoolballoonides laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Senini on asendamatuks jäänud freoonide kasutamine tulekustutusvahendina kohtades, kus teised kustutusvahendid ei sobi, nagu näiteks arvutuskeskused ja kosmosejaamad. 1987. a Montreali kokkuleppega hakkasid arenenud riigid freoonide tootmist ja kasutamist piirama. Nüüdseks kasutatakse aerosoolpakendites freoonide asemel madala keemistemperatuuriga süsivesinikke (propaan, butaan), dimetüüleetrit või süsinikdioksiidi. Külmikutes kasutatakse osaliselt kloori ja fluoriga asendatud süsivesinikku (CHClF2). Tänu süsinik-vesinik sidemele lagunevad need enne osoonikihini jõudmist. USA-s kasutatakse selleks freooni CH3CFCl2, mis pidavat olema keskkonnasõbralikum. Pestitsiidid - on keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks
5. Rikuvad kivist ehitisi ja mälestusmärke. Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks enamik organisme. Viimasel ajal on maakera ümbritsev osoonikiht mitmes kohas hõrenenud või on tekkinud osooniauke. Seda põhjustavad mitmesugused õhku paiskuvad osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt freoonid, mida on kasutatud külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosoolpakendites. ______________________________________________________________________ _____ 11. Pärmseente ehitus ja elutegevus; Globaalprobleemide mõiste ja põhjused Pärmseened on üherakulised organismid. Peamiselt toituvad nad vees lahustnud suhkruist. Pärmseentest on tuntuimad need, keda kasutatakse toiduainetööstuses. Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks. Pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskonnas tekib süsihappegaas ja alkohol. Seda
Oma keemilise inertsuse ja sellest tingitud pika eluea tõttu jäävad nad atmosfääri keskmistesse kihtidesse kümneteks aastateks. U.Veismanni(1992) andmeil aimasid esimesena hädaohtu USA klimatoloogid Sherwood Rowland ja Mario molins 1974 aastal. Seitsmekümnendate aastate keskel ulatus hoiatus avalikkuseni ja algas freoonide vastane kampaania. V.Lutsu(1989) andmeil saavutati järgnenud diskussioonide käigus ka edu. "1978 keelustati Rootsis, Norras, USA-s ja Kanadas freoonide kasutamine aerosoolpakendites, kui see ei ole just möödapääsmatu. Hiljem liitusid nende ma adega Belgia ja Soome."(Luts,1989, lk 5). Freoonide vastane kampaania sai uue hoo pärast Antarktika osooniaugu avastamist. Kui senimaani oli freoonide mõju jäänud hüpoteetiliseks, siis nüüd olid tekkinud vaieldamatud kahtlused. Olukorra ohtlikuses hakkasi d üha enem veenduma ka poliitikud. USA president Roland Reagan kutsus oma Kongressis peetud kõnes üles võtma meetmeid osoonikihi päästmiseks. 22.03.1985
allikatest. Tagajärjed: liigiliste oosseisude vähenemine, uudsete kahjurite levik, mereveetaseme tõus, elupaikade puudus. Üldine soojenemine. Lahendused: õhusaaste vähendamine, autotranspordi kasutuse piiramine, kaitsta metsi, piirata jäätmete põletust, piirata tehaste saastet. Kasvuhoonegaasid: CO2, O3, CH4, NOx, H2O Osoonikihi hõrenemine: põhjustavad freoonid, aerosoolpakendites kasutatavad ained, kloororgaanilised ühendid, reaktiivlennukid. Happesademed: kütuste põlemisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga, mis põhjustavad happelise reaktsiooniga vihmu. 11 Mõju: taimedel tekib veepuudus ja muutuvad haigustele vastuvõtlikumaks, kuna uhutakse maha vahakiht. Muld hapestub.
2) Protsessi käigus toimub metaani lagunemine lihtainetes. Lagunemiseks on vaja 1500 kraadi. Keemiatööstuses vajalik protsess, nii saadakse keemia- ja trükitööstusele vajalikku tahma ning eraldunud vesinikku võib kasutada ka ammoniaagi sünteesil. 3) CH4 + Br2 -> CH3Br + HBr CH3Br + Br2 -> CH2Br2 + HBr CH2Br2 + Br2 -> CHBr3 + HBr CH3Br + Br2 -> CBr4 + HBr 4) Freoone kasutatakse külmutusagregaatides, aerosoolpakendites täitegaasina (värvid, lakid, mürkkemikaalid, deodorandid jne) Küllastumata süsivesinikud Küllastumata ühenditeks nimetatakse ühendeid, kus süsinikuaatomite vahel võib esineda nii kaksik- kui ka kolmikside. Ühendeid, mis sisaldavad süsinikuaatomite vahel kaksiksidet, nim. alkeenideks. Ühendeid, mis sisaldavad süsinikuaatomite vahel kolmiksidet, nim. alküünideks. Eteen 1. Molekuli- ja struktuurivalem 2. Leidumine 3. Füüsikalised omadused 4
Dobsoni ühik – vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemel normaalrõhule (1 atm) temperatuuril 0 °C; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. VÕRDLUS: kogu õhuhapnik võtaks enda alla samadel tingimustel 5,5 km ja kogu atmosfäär moodustaks vaid 8,8 km paksuse kihi Osoonikihti kahjustavad: fluori-, broomi- ja klooriühendid (CFC, HCFC), mida kasutatakse külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, vahtplastide ja lahustite tootmises N 2O UV-kiirgus Osoonikiht kahjustub nende ühendite koostoimel Osooniauk – osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooni keemilist hävimist stratosfääris põhjustavad farmaatsiatööstuses ja külmutusseadmetes kasutatavad fluori-, broomi- ja klooriühendid (nn freoonid). Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Iga ultraviolettkiirguse maapinale
Kirjelda aknapuhastusainete koostist. 2. Milliseid aknapuhastusaineid tuleb kasutada talvel? 3. Millistele pindadele aknapuhastusained ei sobi? 4. Kuidas kasutad aknapuhastusaineid? TEKSTIILPINDADE PUHASTUSAINED JA VAHTPUHASTUSAINED. Vaibad, pehme mööbel ja muud sisustustekstiilid puhastatakse nn. vahtpesuga või survepesuga. Selleks on välja töötatud spetsiaalseid tekstiilide puhastusained ja vahtpuhastusained. Nende pH on 6-11. Nad on kasutusvalmitena kas aerosoolpakendites või lahustena. Vahtpuhastusained võivad olla kasutamiseks kas vahtpuhastuseks või vahtpesuks. Vahtu võib teha käsitsi või masinaga. Koostis 1. tensiidid, mis eemaldavad mustust. 2. leelised, mis tõhustavad tensiidide mõju ja parandavad rasvmustuse eemaldamist. 3. lõhnained ja säilitusained. Omadused Tekstiilide puhastusained sobivad vaipade ja sisustustekstiilide puhastamiseks ja plekkide eemaldamiseks. Leeliselisi puhastusaineid ei soovitata villaste ja
Metaan moodustud looduslikult bakterite ja teiste mikroorganismide ainevahetuse tulemusena, seda eraldub ka soodes ja riisikasvandustes. Dilämmastikoksiidi eraldumine kaasneb põhiliselt mootorkütuste 64 põletamisega, aga ka lämmastikväetistega. Freoodid on keemiatööstuse toodang, mida kasutatakse vananenud tehnoloogiaga külmutusseadmetes ja mõnedes aerosoolpakendites. Freoonid lagundavad osooni, siis on nad põhjustanud ka osooniaukude suurenemise. Selle sajandi jooksul võib Maa keskmine temperatuur tõusta umbes 4 kraadi. Eesti keskkonnaprobleem. Eesti majanduse aluseks on põlevkivi kasutusele rajatud energeetika. Põlevkivi on fossiilne kütus. Eesti ökoloogilised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega. Selle tulemusel on kasutuskõlbmatuks muudetud suuri hektareid
Arktika kohal oli 1997. a. märtsis osooni hulk vähenenud 40% võrrelduna 1979...1982. a. keskmisena. On selge, et lähitulevikus ei piisa osoonikihi hävimise pidurdamiseks rahvusvahelistest lepetest. Looduslikud protsessid ei suuda kompenseerida inimtegevuse mõju. Lahendused: lennuk, mis külvaks osooni, kahuriga mürsud, mille iga lasuga viidaks 100 km kõrgusele 100 kg osooni. 1978. a. keelustati Rootsis, USA-s, Norras ja Kanadas freooni kasutamine aerosoolpakendites, kui see ei ole just möödapääsmatu. Hiljem liitusid Belgia ja Soome. Müra Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli. Heli füüsikaliseks aluseks on mehhaanilised võnked, mis levivad gaasilises, vedelas ja tahkes keskkonnas, vaakumis helilained ei levi. Helilained levivad läbi õhu igas suunas. Müra on liiga vali, kui pead häält tõstma, et kõnelda endast ühe meetri kaugusel oleva inimesega. Vali ja kestev müra põhjustab
annaabi.ee 
