proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes." 2.3. Kaalutlusõigus HMS § 4 lg 2: "Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve." Oluline: - sunnivahendi valikul; - sunnimäära valikul; - vabatahtlikuks täitmiseks antav tähtaja määramisel (AtSS § 7 lg 3: "[…] vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita"); - sunnivahendi rakendamise edasilükkamise otsustamisel (AtSS § 8 lg 2). III Sunnivahendi rakendamise lubatavus AtSS § 8 lg 1: "Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud." 3.1. Kohustava ettekirjutuse olemasolu AtSS § 4 lg 1: "Ettekirjutus käesoleva seaduse tähenduses on haldusakt, mis paneb isikule
Paberkandjal kirja puhul võib lisaadressaadile saata originaalkirja või koopia. Kui saadetakse kirja originaal, märgitakse lisaadressaadi ette selgitav sõna Teadmiseks. Näide: Teadmiseks: Sampo pank Kui saadetakse kirja koopia, märgitakse lisaadressaadi ette sõna Koopia. Näide: Koopia: Eesti Pank Ühispank Asukoht: 2-4 rida allpool allkirjastajat või lisamärget, või ka kõrvale. KOOSTAJA - On kirja kavandi ettevalmistanud isik. Elemendi olemasolu võimaldab adressaadil mugavalt ka kiiresti ühendust võtta kirja saatjaga, kui tal tekib dokumendi sisu suhtes küsimusi. Koostaja andmed vormistatakse kõigile väljasaadetavatele ametikirjadele, kui allkirjastaja ja kirja koostaja on erinevad isikud. Kirjal võib olla mitu koostajat. Koostajat ei pea märkima, kui kirja kavandi ettevalmistanud isiku kontaktandmed on olemas kirja tekstis. Koostaja andmed esitatakse järjekorras: Ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, e-posti aadress.
sätetest, kui käesolevast seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalisel on õigus ilmuda menetlustoimingutele koos esindajaga. Sellisel juhul ei tule volitust tõendavat dokumenti esitada. Esindaja ütlused ja taotlused loetakse menetlusosalise poolt öelduks ning esitatuks, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline nendele kohe vastu vaidleb. Kui dokument toimetatakse kätte elektrooniliselt, on selle adressaadil õigus vajaduse korral nõuda hilisemat dokumendi paberil kättetoimetamist. Maksukohustuslasel on õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist. Maksukohustuslasel on õigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta. Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist Maksukohustuslasel või tema esindajal on õigus revisjoniaktiga tutvuda ning
Vene leiab, et haldusakti teatavakstegemise ja selle vaidlustamise tähtaja juures tuleb eraldi vaadelda kahte juhtumit: 1) teatavakstegemine ja vaidlustamine haldusakti adressaadi poolt; 2) teatavakstegemine ja vaidlustamine kolmanda isiku poolt. Vene leiab, et esimese juhtumi korral on probleem vähem tähtis, kuivõrd haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2007, 24, 127) § 61 lõikest 1 tulenevalt adressaadile teatavaks tegemata haldusakt üldse ei kehtigi ning seda pole adressaadil vaja vaidlustada. Einar Vene peab problemaatliseks just nimelt haldusakti adressaadile kättetoimetamisega seonduvat. Haldusakti teatavakstegemise, eriti kättetoimetamise eesmärk ongi just see, et 8 isikul oleks võimalik kindlalt teada haldusakti andmisest ja et tal avaneks koormava haldusakti puhul võimalus end kohe kaitsta. Seejuures jagab Vene I. Pilvingu seisukohta,
Kuidas erinevad luule- ja proosa informatiivsused. Umberto Ecco ja J. Lotman on uurinud luulet informatsiooniteooria kaudu, mille kaudu sisaldab ta rohkem informatsiooni ja vähem üleliigset materjali kui ajalehetekst. Informatsiooniteoorias informatsioon on miski mis lisandub olemasolevatele teadmistele (...) uudsuse mõõtmiseks kasutatakse tõenäolisuse võimalusi. Kui info on väga üllatav, keeruline, kompleksne e. uudne, siis võib olla adressaadil raskusi selle vastuvõtmisega. Kontekst Kanal Saatja Tekst Adressaat Kood Saatja ja adressaadi koodimõistmine ei kattu kunagi 100% ja osa infost läheb kaduma. Igasuguse info vastuvõtmise puhul on alati mingeid takistusi kuuldavus, nähtavus. Et sõnum jõuaks kohale, tuleb arvesse võtta paratamatu infokadu
11. Lisaadressaat- on organisatsioon või isik, kellele saadetakse kiri teadmiseks, mitte täitmiseks. Kasutatakse kui sama sisga kirjaga soovitakse edastada informatsiooni adressadile ning teavitada asjasse puutuvaid kolmandaid isikuid, kellele see pole suunatud täitmiseks. Asukoht: 2-4 rida allpool allkirjastajat või lisamärget. Ruumipuudusel võib vormistda lisamärke kõrvale. 12. Koostaja- on kirjakavandi ettevalmistanud isik. Elemendi olemasolu võimaldab adressaadil mugvalt ja kiiresti ühendust võtta kirja saatjaga, kui tal tekib küsimusi. Koostaja andmed vormistatakse kõigile väljasaadetavatele ametikirjadele, kui allkirjastaja ja koostaja on errinevad isikud. Kirjal võib olla mitu koostajat. Koostaja andmed esitatakse järjekorras: ees-ja perekonnanimi, telefoninumber, e-posti aadress. Asukoht: alatikontaktandmete välja kohal vasakul. 13. Seosviit- on sissetulnud kirja kuupäev ja viit. Seosviida eesmärgiks on
õiguspärase ootuse, õiguskindluse ja võrdse kohtlemise printsiip. Formaalne õiguspärasus Haldusakti formaalne õiguspärasus eeldab, et haldusorgan: tegutseb pädevuse piires; järgib ettenähtud menetlust; täidab vorminõudeid Haldusakti vorm Kuigi haldusmenetlust läbiv põhimõte on vormivabaduse printsiip, siis haldusakti vormistamise kohta see ei kehti: üldjuhul vormistatakse haldusakt kirjalikult. Eelkõige on see vajalik isiku õiguste kaitseks. Akti adressaadil peab olema võimalik talle haldusaktiga ettenähtud õigustest ja kohustustest üheselt aru saada. Samuti peab isik teadma, miks üldse otsustus tema kohta tehti see peab tulenema haldusakti põhjendusest. Haldusakti kohustuslikud osad Haldusakt koosneb järgmistest osadest: motivatsioon ehk põhjendus; resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa; vaidlustamisviide; haldusakti muud kohustuslikud andmed. Põhjendus koosneb kahest osast:
õiguskindluse ja võrdse kohtlemise printsiip. Formaalne õiguspärasus Haldusakti formaalne õiguspärasus eeldab, et haldusorgan: tegutseb pädevuse piires; järgib ettenähtud menetlust; täidab vorminõudeid Haldusakti vorm Kuigi haldusmenetlust läbiv põhimõte on vormivabaduse printsiip, siis haldusakti vormistamise kohta see ei kehti: üldjuhul vormistatakse haldusakt kirjalikult. Eelkõige on see vajalik isiku õiguste kaitseks. Akti adressaadil peab olema võimalik talle haldusaktiga ettenähtud õigustest ja kohustustest üheselt aru saada. Samuti peab isik teadma, miks üldse otsustus tema kohta tehti see peab tulenema haldusakti põhjendusest. Haldusakti kohustuslikud osad Haldusakt koosneb järgmistest osadest: motivatsioon ehk põhjendus; resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa; vaidlustamisviide; haldusakti muud kohustuslikud andmed. Põhjendus koosneb kahest osast:
Kommunikatsioon C. Shannoni skeem: Sidekanal --> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja (Müra on seda vähem, mida laiem on sidekanal.) Roman Jakobsoni skeem: (tõmba jooned :) ) tekst (sõnum) adressant kontakt adressaat kontekst keel (kood) Keele 6 funktsiooni (Jakobson): - kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile - ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit - emotiivne - tekst kutsub adressaadil esile emotsioonid (Nt. õudusjuttude rääkimine.) - faatiline - seos teksti ja kontakti vahel; kontakti loomine ja kontakt ("Tere...") - metakeelne - seos: tekst-keel; milline on keel, milles räägid? - poeetiline - teksti eesmärk on ta ise J. Knorosov lisas skeemile hõivaja - hunt lambanahas. Subjekt, kes tundub adressandile olevat adressaat ja adressaadile olevat adressant. (Nt. võõraste kirjade lugeja. Seaduslik hõivaja on nt tsensor.)
Kommunikatsioon C. Shannoni skeem: Sidekanal --> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja (Müra on seda vähem, mida laiem on sidekanal.) Roman Jakobsoni skeem: (tõmba jooned :) ) tekst (sõnum) adressant kontakt adressaat kontekst keel (kood) Keele 6 funktsiooni (Jakobson): - kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile - ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit - emotiivne - tekst kutsub adressaadil esile emotsioonid (Nt. õudusjuttude rääkimine.) - faatiline - seos teksti ja kontakti vahel; kontakti loomine ja kontakt ("Tere...") - metakeelne - seos: tekst-keel; milline on keel, milles räägid? - poeetiline - teksti eesmärk on ta ise J. Knorosov lisas skeemile hõivaja - hunt lambanahas. Subjekt, kes tundub adressandile olevat adressaat ja adressaadile olevat adressant. (Nt. võõraste kirjade lugeja. Seaduslik hõivaja on nt tsensor.)
karistusjärgse kinnipidamisega. Samas mõistetakse meede koos süüdimõistva kohtuotsusega. Kohaldama aga hakatakse seda alles pärast karistuse ärakandmist ja ka siis on võimalus, et kohtu poolt tehtud otsust meetme kohaldamise kohta ei pöörata täitmisele. Seega ei ole enne karistuse lõppemist võimalik täpselt ette näha, kas karistusjärgset kinnipidamist hakatakse kohaldama või mitte. Samas on põhiseaduse kommentaarides lisatud, et riigivõimu omavoli on välistatud, kui seaduse adressaadil on seaduse teksti alusel võimalik piisava kindlusega selgusele jõuda, millist käitumist temalt oodatakse.49 Lugedes karistusjärgse kinnipidamise regulatsiooni, on üheselt arusaadav, et juhul, kui isik paneb korduvalt toime kuritegusid teatud kindlate õigushüvede vastu, võidakse tema suhtes kohaldada karistusjärgset kinnipidamist. PS § 3 lg 1 kohaselt võib riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel
(2) Kui asendustäitmist viib läbi kolmas isik, võib haldusorgan kohustada adressaati hoiduma asendustäitmise takistamisest. Haldusorgan annab asendustäitmist läbiviivale kolmandale isikule täitekorralduse. Sunniraha: (1) Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. (2) Sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära sätestab seadus. (3) Adressaadil on õigus saada sunniraha tasumise kohta tasumist tõendav kviitung. Teema 6. Halduse kontroll 21. Halduse kontrolli mõiste ja kontrolli teostavad subjektid Väline kontroll ( Riigikogu, Õiguskantsler, Riigikontroll, kohus) ja sisemine kontroll ( maavanema järelevalve kohaliku omavalitsuse üle; teenistuslik järelevalve) ( Loengu materjal) Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille
Avaliku täitmise seaduse järgi on asendustäitmine võimalik, kui: - Täidetavad on üksnes need haldusaktid, mis sisaldavad nõuet või keeldu (koormavad haldusaktid); - Täidetavad on kehtivad haldusaktid; - Haldusaktid, mille täitmist ei ole peatatud; - Erandina on haldustäide võimalik ka ilma haldusaktiga – näiteks asendustäitmist on lubatud täita ettekirjutiseta, kui oht avalikult korrale tuleb kõrvaldada viivitamatult; - Adressaadil ei ole võimalik täitmist õigel ajal teha; - Sunnivahendeid rakendatakse, kui jäetakse tähtaegselt haldusakt täitmata. Viimasel ajal sisaldab juba haldusakt hoiatust ja juhiseid täitmiseks. Sunnivahendi rakendamise põhimõtted Sunnivahendi rakendamist ei käsitleta karistusena ja seetõttu ei välista ettekirjutise tagamiseks sunnivahendi rakendamine. Sunnivahendi rakendamisel antavate haldusaktide ja tehtavate toimingute tegemisel kohaldatakse haldusmenetluse seadust
) - Keelunormid (praktilisem ja korrektsem on mõelda põhiõigusi keelunormidena, kuna siis on normi koosseisu poolel 1) see, mida põhiõigus kaitseb ja 2) see konkreetne põhiõiguste adressaadi poolne abinõu, mille lubatavust või keelatust me hindama hakkame, ehk: - Normi koosseisu kuuluvad: - Kaitseala - Kaitseala riive - Õigusjärelmiks on: - Põhiõiguste adressaadil lasuv õigustamiskohustus (vabadusesfääris on kõik, mis ei ole keelatud, lubatud ning riigile on kõik, mis ei ole lubatud, prima facie keelatud) I. Kaitseala riive - Kaitseala määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ning õigustatud subjekti - Kaitseala on: - Esemeline kaitseala põhiõiguse kandja tegevus/omavus/seisund (§32 omand põhiseaduse
sanktsioneeritud kuriteo toime pannud isiku varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel juhul oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades selle päritolu seaduslikkuse. (p 4245) Vara legaalse päritolu tõendamise koormus lasub võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaadil. KarS § 83^2 lg-s 2 nimetatud juhtudel saab kolmas isik tõendada, et vara talle üle andnud toimepanija omandas selle seaduslikult. Kui vara ei jõudnud kolmanda isikuni toimepanija kaudu, saab kolmas isik tõendada, et tema ja/või tema õiguseellane omandas vara seaduslikult. Selline tõendamiskoormis on kolmandal isikul siis, kui prokuratuur tõendab süüdistatava kuriteo, KarS § 83^2 lg 2 p-s 1 või 2 sätestatud eeldustele vastavad asjaolud, samuti vara
annaabi.ee 
