a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm mikrolained c. 760 nm 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise a. 1000 b. 10 000 c. 100 000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? a. Sinine b. Kollane c. Must d. Valge e. Punane f. Roheline 5. Elektromagnetlained levivad vaakuumis kiirusega a. 300000 km/h b. 300000 m/s c. 300000 km/s 6. Millised neist on ioniseerivad kiirgused? a. Röntgenkiirgus b. Gammakiirgus c. Ultraviolettkiirgus d. infrapunakiirgus 7. Eurooplase keskmine kiiritusdoos, mis on põhjustatud looduslikust foonist, on
värvsuskolmnurgaks) · Põhivärvide rahvusvaheline standard (CIE 1931) lubab kõiki värve kirjeldada kolme põhivärvi kaalutud summana (tegelikkuses pole olemas kolme sellist värvi mis annaksid kombinatsioonides omavahel kõik ülejäänud värvid! - seega on need 3 standard- põhivärvi mitte tegelikud vaid virtuaalvärvid A, B ja C. Aditiivne ja subtraktiivne ja värvide segamine: · Teatud intensiivsustel PUNANE (650 nm), ROHELINE (530 nm) ja SININE (460 nm) on aditiivsed põhivärvid (primaarvärvid). Neid ei saa segamise teel. · Aditiivsed värvid põhinevad valguse omadustel. Aditiivsete värvide segu on alati heledam kui ükski nende individuaalkomp-st. · Summarselt annab põhivärvide aditiivne segu valge valguse. · Kasutatakse valgust kiirgavate seadmete, näiteks telerite ja arvutimonitoride töös /RGB/. · Teatud intensiivsustel TAEVASININE (Cyan), PURPUR (Magenta) ja KOLLANE on subtraktiivsed põhivärvid. · Subtraktiivsed värvid on pigmendid
Joont AB nimetatakse integreerimisteeks ning pt-e A ja B vastavalt integreerimistee alg- ja lõpp-pt-ks. Tasandiline joonintegraal on sellisel juhul, kui joon AB asub x-, y-, z- tasandil ning siis võib olla funktsioon kahe muutuja funktsioon. Omadused 1) Kui integreerimistee AB suund muutub BA-ks, siis II liiki joonintegraalid muudavad märki. VALEM 2) Kui joon AB on risti x-teljega, siis ʃABfdx=0. Samuti toimib teiste telgedega. 3) II liiki joonintegraalid on aditiivsed ʃABfdx+gdy+qdz=ʃACfdx+gdy+qdz + ʃCBfdx+gdy+qdz 4) II liiki joonintegraalid on lineaarsed, s.t. suvaliste konstantide k ja l jaoks. VALEM Arvutamine Kui on antud parameetrilised võrrandid, siis J=ʃABfdx+gdy+qdz = ʃαß{f[x(t);y(t);g(t)]x’+g[...]y’+q[...]z’}dt Kui tasandiline joon on antud võrrandiga y=y(x) xЄ[a;b], siis ʃABf(x,y)dx=ʃabf[x,y(x)]dx 13. II liiki joonintegraali sõltumatus integreerimisteest, näide
28. Millistele nõuetele peavad vastama järjestuste geneetilised kaugused, mida kasutatakse puu konstrueerimiseks? Kaugused mida kasutatakse graafi arvutamiseks peavad olema Meetrilised: 1. ei saa olla negatiivsed, 2. peavad olema sümmeetrilised, 3. mistahes kahe järjestuse geneetiline kaugus ei ole suurem kui kummagi järjesuse ja kolmanda järjestuse geneetiliste kauguste summa. Aditiivsed: nelja punkti tingimus – kolmest summast on kaks suuremat võrdsed. 29. Võrrelge klastermeetodeid optimummeetoditega. Klastermeetodid rühmitavad järjestusi sarnasuse alusel ja algoritmi järgides, liiguvad samm-sammult puuni. On kiired ja peaaegu alati konstrueerivad ühe puu. Kuid ei võimalda hinnata konkureerivaid hüpoteese ja saadud puu võib sõltuda järjestuste lisamise järjekorrast. Optimummeetodid valivad puude hulgast kõige sobivamad
2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektomagnetkiirguse spektri osasid? a. pikemad, kui 1cm - raadiolained b. o,o1cm - 1cm - mikrolaied c. 760nm - 0,01cm - infrapuna kiirgus d. 400nm - 760nm - nähtav valgus e. 10nm - 400nm - ultraviolettkiirgus f. 0,01nm - 10nm - röntgenkiirgus g. lühemad, kui 0,01nm - gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 msv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise tuhande inimese kohat. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? punane. sinine, roheline 5. Elektromagnetlained levivad vaakumis kiirusega 300 000 km/s 6. Millised neist on ioniseerivad kiirgused? räntgenkiirgus, gammakiirgus. 7. Eurooplase keskmine kiiritusdoos, mis on põhjustatud looduslikust foonist on 2,5 kuni 4 millisiiverit 8. Valge keha peegeldab kõiki värvusi 9. Elektromagnetlained on ristlaine 10. Kui mingi objeks on valges valguses roheline, siis punases valguses on see keha must 11
a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm - 1 cm mikrolained c. 760 nm - 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm - 760 nm nähtav valgus e. 10 nm - 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm - 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise 1000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? a. Sinine b. Punane c. Roheline 5. Elektromagnetlained levivad vaakuumis kiirusega 300000 km/s 6. Millised neist on ioniseerivad kiirgused? a. Röntgenkiirgus b. Gammakiirgus 7. Eurooplase keskmine kiiritusdoos, mis on põhjustatud looduslikust foonist, on 2,5 kuni 4 millisiiverit. 8. Must keha neelab kõiki värvusi. 9. Elektromagnetlained on ristlained 10
märgumine. ! Piirpind - dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahel. Pinna iseloomulikud omadused: adsorptsioon ja elektriline kaksikkiht. • Vedelik-gaas piirpind on ekvipotentsiaalne. • Molekuli keskmine eluiga pindkihis: 10-7s. • Pinna molekulide jõuväljad jäävad gaasi faasi poolt kompenseerimata. • Pinnal olevate molekulile mõjuv resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Kohesioonijõud - intermolekulaarsed jõud. • ei mõjuta üksteist oluliselt • aditiivsed Adhesioon. Kudede moodustamiseks peavad rakud omavahel seonduma. Selleks on kujunenud välja mitmesugused mehhanismid, mis tagavad rakkude selektiivse adhesiooni. Raku pinnal kujuneb välja struktuur, mida nimetatakse desmosoomiks ja see seob rakud kokku. Hemidesmosoom on sarnane struktuur, mis seob epiteelrakud basaalmembraaniga. Rakk-rakk adhesioonil on molekulaarne alus ja selle tagavad adhesioonimolekulid, mis jagunevad kaheks
1) Absoluutne rõhk ,,pa" 2) Erimaht ,,v" 3) Absoluutne temperatuur ,,T" [K] Need on termilsed oleku parameetrid. Need parameetrid määravad ära soojuse muundamise mehhaaniliseks tööks. Peale selle ekisteerivad nn. energeetilised oleku parameetrid: 1) Siseenergia ,,U" [J] 2) Entalpia (soojussisaldus) ,,H" [J] 3) Entroopia ,,S" [J/K] Peale selle jaotatakse neid kõiki parameeterid kahte gruppi: 1) Intensiivsed parameetrid 2) Ekstensiivsed (aditiivsed) 1.1 On sellised prameetrid, mis ei olene termodünaamilise keha massist ja nende hulka kuuluvadtermilised olekuparameetrid (rõhk, erimaht ja temperatuur), nende hulkka kuuluvad veel: Erisiseenergia u [J/kg] [J/kg] Erietalpia h [J/kg] [J/kg] Erientroopia s [J/kgK] [J/kgK] 2.1 Ekstensiivsed parameetrid sõltuvad keha massist ja nende hulka kuuluvad energeetilised parameetrid (U; H; S) V(maht) Termilised olekuparameetrid pa; v; T. 1) [m3/kg] [kg/m3] - Erimaht
kontsentratsiooni. Aktiivne transport: ATP hüdrolüüsi energia arvel (DG<0) pumbatakse ioone vastu nende gradiendile (DG>0). ATP süntees: Spontaanse H+ voo (DG<0) energia arvel sünteesitakse ATP (DG>0) - mitokonder. Vabaenergia muutus (G) määrab ära reaktsiooni toimumise võimaliku suuna, aga ei ütle midagi reaktsiooni tegeliku toimumise kohta. * Miks logaritmitakse konstantide väärtusi? Tasakaalukonstandi logaritm on lineaarses sõltuvuses interaktsiooni energiast. Energiad on aditiivsed ning me saame arvutada erinevate ensüümi või substraadi üksikute osade energeetilised panused ning teha neist järeldusi protsessi olemuse kohta. Aktiveeritud vaheoleku teooria. Ensüümide struktuur. · Primaarstruktuur valgu järjestus · Sekundaarstruktuur - peptiidahela konformatsioon või organiseeritus (kõrvalahelate paiknemist arvestamata). (peptiidahela lokaalne organiseeritus (aminohapete kõrvalahelate R-rühmade - konformatsioone ignoreeritakse).)
rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudelid; standardiseeritud (standardiseeritud mastaap, kõik x ja y ühte mõõdupuusse, jagatakse läbi standardhälbega,
Taustvalik kahjulikud mutatsioonid tulevad esile juhuslikult. Looduslik valik toimib nende vastu, võttes neid populatsioonist ära. Kuivõrd valik viib ära kahjulikke mutatsioone, siis ta vähendab ka kohaliku lookuse diversiteeti, sest iga varieeruvus, mis sellega on seotud, läheb ahelduse tõttu kaotsi. Mõlemad protsessid, nii luuatõmme kui taustvalik, teevad sarnast asja, vähendavad diversiteeti ja töötavad väikese rekombinatsioonikiiruse juures efektiivselt. 7. Seleta lahti aditiivsed ja multiplikatiivsed kohasused mitmelookuselistes mudelites. Kuidas muutub neis ahelduse tasakaalutus? Too (väljamõeldud elulähedasi) näiteid. Aditiivsed kohasused kohasused liituvad, kuna mõlemad mõjutavad ühte omadust (energiaomastamist). On lookus A, mis laseb ühte asja hästi seedida ja lookus B, mis laseb teist asja seedida. Aheldatuse tasakaalutus (esinevad mõlemad alleelid koos, mittejuhuslik).
Kvantitatiivsed tunnused on mõõdetavad arvtunnused ja populatsioonis jaotuvad loomad selle tunnuse alusel vastavalt normaaljaotusele esineb mistahes tunnuse väärtusega isendeid. Anomaaliate puhul tähendab seda et esinevad erinevad raskusastmed (silmanägemine – näeb väga hästi kuni väga halvasti). 34. Mis on lävitunnus, haiguse soodumus ja haiguse lävi? Lävitunnus - fenotüübi tunnus, mis kujuneb, kui aditiivsed geenid kumuleeruvad teatud piirini. Genotüübis peab olema teatud hulk defektseid geene. Haiguse soodumus - geneetiliste ja väliste tegurite kompleks, mille mõju tagajärjel areneb isendil suurema või väiksema tõenäosusega välja haigus või defekt Haiguse lävi - patogeense teguri mõju selline tase, mille esinemisel haigus avaldub. Soodumuse aste, mis on piisav haiguse avaldumiseks. Patogeenne tegur - retsessiivsed geenid
E=mc2 200 Teller-Ulam vesinikupomm 201 Gaasisegud Kui gaasid omavahel keemilisi ühendeid ei moodusta, siis segunevad nad igasuguses ruumalalises vahekorras tegemist on homogeensete süsteemidega. Järelikult on gaasisegude füüsikalisi omadusi (tihedust, erisoojust jne.) võimalik arvutada üksikute koostisosade omaduste põhjal need omadused nn. aditiivsed. 202 Gaasisegud Nii võrdub gaasisegude rõhk üksikute gaaside partsiaalrõhkude (osarõhkude) summaga. Kui üldrõhk on P, siis osarõhud p1, p2... on vastavalt Daltoni seadusele P=p1+p2+p3+... Gaasisegu allub gaaside seadusele võrdsel määral üksikute gaasidega. 203 Gaaside lahused vedelikes Kokkupuutes vedelikega, hakkab gaas selles
Teist liiki joonintegraalil on muuseas järgmised omadused: 1. II liiki joonintegraalid muudavad märki, kui integreerimistee AB suund muutub, s.t. fdx gdy qdz fdx gdy qdz. AB BA 2. Kui joon AB on risti x-teljega (y-teljega, z-teljega), siis fdx 0 gdy 0, qdz 0 . AB AB AB 3. II liiki joonintegraalid on aditiivsed fdx gdy qdz fdx gdy qdz fdx gdy qdz AB AC CB 4. II liiki joonintegraalid on lineaarsed, s.t. suvaliste konstantide k ja l jaoks k f 1 l f 2 dx k g 1 l g 2 dy k q 1 l q 2 dz AB k f 1 dx g 1 dy q 1 dz l f 2 dx g 2 dy q 2 dz.
Ehk teisiti - täpselt ühesuguste üldefektide puhul on võimalikud mitmesugused (mitut tüüpi) interaktsioonid. Näide: [Fig. 10-5 kuni 10-11] Fig. 10-5 näitab, et F1 üldefekt on 20 ja F2 üldefekt on 60. Fig. 10-6 näeme 2*2 FE, kus puudub interaktsioon. Teades ühe välja väärtust, saame üldefekte teades leida teiste väljade väärtused. Tulemused on seega aditiivsed. Aditiivsus on seega tunnus, mis näitab interaktsiooni puudumist 2 sõltumatu muutuja vahel. Aditiivsuse e. interaktsiooni puudumise tähtsaim tunnus on see, et graafikud on paralleelsed. Antud juhul Fig.10-7 esineb kummagi faktori üldefekt, kuid nendevaheline interaktsioon puudub. Kui graafikud ei ole paralleelsed nagu Fig.10-9, siis see näitab interaktsiooni faktorite vahel. Interaktsioon võib olla nö. samasuunaline (Fig. 10-8 ja 10-9) või vastassuunaline (Fig. 10-10 ja 10-11).
See ühend on vajalik A ld o o l nukleotiidide sünteesis. 30 7 Heterofunktsionaalsed orgaanilised ühendid Heterofunktsionaalsed orgaanilised ühendid omavad vähemalt kahte erinevat funktsionaalset rühma. Erinevate funktsionaalsete rühmade üheaegne kooseksisteerimine molekulis annab ühendile mitmed eriomadused. Need pole reeglina lihtsalt vastavate monofunktsionaalsete tüüpühendite aditiivsed omadused. Viimasest tulenebki, et just heterofunktsionaalsed ühendid on inimese metabolismi võtme- ühendid (põhimetaboliidid), mis täidavad spetsiifilisi biofunktsioone. Erinevate funktsionaalsete rühmade enamlevinud kooseksisteerimise variandid on: -NH2 ja -OH aminoalkoholid -NH2 ja -COOH aminohapped -OH ja -COOH hüdroksühapped -C=O ja -COOH oksohapped (ketohapped)
mitteeuroopalikud sünkoobid. Bluusi kaudu džässi tulnud ja hiljem nii iseloomulikuks saanud blue notes ehk madalat 3. ja 7. astet meloodias mažoorse harmoonia taustal ei kohta veel kusagil. 19 Rägtaimi vorm on samuti täiesti euroopalik, sarnanedes mõnikord klassikalise trio vor- miga, mõnikord koosnedes aga mitmest vormiüksusest, nagu seda näiteks J. Straussi valssideski kohtame. Kuid nagu J. E. Berendt mainib, tuleks siin siiski silmas pidada, et aditiivsed vormid olid ka Aafrikas levinud ja seega antud juhul võisid toimida mõningal määral folkloorsete juurtena (Berendt 1999: 18). 17 Trombonist Tom Browni orkester mängis Chicagos Lamb’s Cafe’s; tema eelmainitud reklaamlause oli: “Brown’s Dixieland Jass Band, Direct from New-Orleans, Best Dance Music in Chicago!” (Shipton 2001: 100). Ebamäärane vihje sellele seosele on ka 30.06.1928 Rahvalehes ilmunud artiklis “Jazz ja meie”, kus
annaabi.ee 
