ametlikes andmetes on SKT suuruseks fikseeritud koguni 30227,6 mln. kr.)... Eri riikide säästumäärade võrdlus pikema ajavahemiku vältel on lubanud teha üldistava järelduse, et reeglina kasvab majandus kiiremini neis riikides, kus säästumäär on kõrgem. Viimase kümnendi 20-st edukaimast (kiireima majanduskasvuga) riigist polnud üheski säästumäär alla 18% ning kolmel neljast oli see üle 25%. Siiski ei saa majanduskasvu ja säästumäära vahelist sõltuvust tingimusteta absolutiseerida. Näiteks on Sveitsis olnud säästumäär traditsiooniliselt väga kõrge ja majanduskasv suhteliselt aeglane. On ka vastupidiseid näiteid - Tsiilis on SKT keskmine aastane juurdekasv viimasel kümnendil ulatunud 6%-ni, ent keskmine säästumäär on olnud vaid 18%. SÄÄSTU MÕJUTAVAD TEGURID Kui eeldada, et Eesti ja Mehhiko säästumäärad on enam-vähemgi õiges proportsioonis, siis tekib kohe ka küsimus, miks see suhtarv Eestis nii palju suurem on.
probleem. See on nii seetõttu, et ühiskond, milles elame on omaks võtnud teatud praktilise käsituse vabadusest. Vabalt defineerides tundub, et vabadus on välise inimliku päritolu sunni puudumine ja võime toimida vastavalt oma tahtele. Tasub meenutada sunni ja paratamatuse erinevust. Esimene tähistab inimtegevusest tulenevat tõkendit. (1) Iga mõistuslik inimene nõustub, et eeltoodud vabaduse definitisooni ei saa absolutiseerida, ühiskonnas on vaja teatud juhtumitel ka inimese vabadust piirata. Siit tekib filosoofiline probleem: millistel jhtumitel toihime piirata, mis on vabaduse minimaalsed piirid jne. Vabaduse miinimumi defineerimine on otsustava tähtsusega probleem, kuna selle kaudu saab põhjendada piiranguid meie tegevusele, mis ahistab teiste vabaduse miinimumi. Tegelikult on eeltoodud vabaduse määratluses sees kaks aspekti, mis tingivad erineva lähenemise vabaduse küsimusele
surevad. Väide, et ettevõtted ei saa teha strateegilisi valikuid, on siiski äärmuslik. Võib ju leida näiteid, kus samades keskkonnatingimustes on kaks ettevõtet edukad erinevaid strateegiaid kasutades. Pigem ei maksaks rääkida valikute puudumisest, vaid tingimustest, mis piiravad või laiendavad nende ulatust. Näiteks ettevõtte elutsükli küpsusfaasis on valikuvõimalused ilmselt piiratumad kui stardifaasis ja antud koolkonna ideed on siis paremini rakendatavad. Kuid neid ei tohiks absolutiseerida, sest strateegiliste valikute tegemine jääb sageli siiski strateegia kujundamise tuumaks. Konfiguratsiooni koolkond (The Configuration School) Konfiguratsiooni koolkond näeb strateegia kujundamist kui transformatsiooniprotsessi. Ühelt poolt kirjeldatakse eri seisundeid - organisatsiooni ja teda ümbritsevat keskkonda - kui konfiguratsioone. Teiselt poolt on vaatluse all strateegia loomise protsess: kui transformatsioon ühest seisundist teise
· õigus valikule · õigus olla kuuldud · õigus olla informeeritud. Negatiivsed õigused need, mida ei keelata, kuid mida ka ei garanteerita (nt kapitalistlikus riigis on kodanikul õigus omada maad, kuid riik pole kohustatud kodanikule kõike seda muretsema). Positiivsed õigused need, mida nende lubaja kohustub ka ise aktiivselt garanteerina (nt kui kodanikul kord juba varandus on, kohustub riik seda kaitsma kuritahtliku hävitamise eest). Ühtegi õigust ei saa absolutiseerida, sest kõiki õigusi võib tarbija nõuda vaid teatud piires, nad on vaid teatud piires seadusega garanteeritud. Seega on tarbija põhiõigused ka mingil määral negatiivsed. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus kaitseb tarbija õigust valikule, soosides konkurentsi. Kui monopoolset seisundit ei saa vältida, siis konkurentsiseadus sätestab monopoli hinnapoliitika. 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Tarbijakaitseamet. 6
õigus turvalisusele õigus valikule õigus olla kuuldud õigus olla informeeritud. Negatiivsed õigused need, mida ei keelata, kuid mida ka ei garanteerita (nt kapitalistlikus riigis on kodanikul õigus omada maad, kuid riik pole kohustatud kodanikule kõike seda muretsema). Positiivsed õigused need, mida nende lubaja kohustub ka ise aktiivselt garanteerina (nt kui kodanikul kord juba varandus on, kohustub riik seda kaitsma kuritahtliku hävitamise eest). Ühtegi õigust ei saa absolutiseerida, sest kõiki õigusi võib tarbija nõuda vaid teatud piires, nad on vaid teatud piires seadusega garanteeritud. Seega on tarbija põhiõigused ka mingil määral negatiivsed. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus kaitseb tarbija õigust valikule, soosides konkurentsi. Kui monopoolset seisundit ei saa vältida, siis konkurentsiseadus sätestab monopoli hinnapoliitika. 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Tarbijakaitseamet. 6
õigus turvalisusele; õigus valikule; õigus olla kuuldud; õigus olla informeeritud. Negatiivsed õigused need, mida ei keelata, kuid mida ka ei garanteerita (nt kapitalistlikus riigis on kodanikul õigus omada maad, kuid riik pole kohustatud kodanikule kõike seda muretsema). Positiivsed õigused need, mida nende lubaja kohustub ka ise aktiivselt garanteerina (nt kui kodanikul kord juba varandus on, kohustub riik seda kaitsma kuritahtliku hävitamise eest). Ühtegi õigust ei saa absolutiseerida, sest kõiki õigusi võib tarbija nõuda vaid teatud piires, nad on vaid teatud piires seadusega garanteeritud. Seega on tarbija põhiõigused ka mingil määral negatiivsed. 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Konkurentsiseadus kaitseb tarbija õigust valikule, soosides konkurentsi. Kui monopoolset seisundit ei saa vältida, siis konkurentsiseadus sätestab monopoli hinnapoliitika. 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Tarbijakaitseamet. 6
Igal tõestusel on kolm osa: 1. Tees ehk tõestatav väide- see on esinemise põhiidee, mille tõesuses või vääruses püütakse kuulajat või väitluspartnerit veenda. 2. Argumendid ehk tõestuse alused-need on faktilised või teoreetilised lähtekohad, millele teesi põhjendades tuginetakse. Argumendid jagunevad nii: o Üksikfaktid- nende hulka kuuluvad statistilised andmed, teaduslikud faktid jne. Faktide osa ei saa aga absolutiseerida, sest olulised on ka seosed ja tähendused. o Määratlused- igas teaduses on oma põhimõisted, mida kasutatakse selle väidete tõestamisel argumentidena o Aksioomid ja postulaadid- seisukohad, mis on silmnähtavalt tõesed.(õige mõtlemise seadused) o Teaduse seadused ja varem tõestatud seisukohad-mida võib kasutada ka argumentidena.
Eesti majanduspoliitika on igati soodustanud privatiseerimist. Ka see printsiip ei tulenenud mingist abstraktsest parempoolsest ideoloogiast ega tõsiselt võetavast majandusteooriast, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist. Käibetõde “riik on halb peremees” on muidugi väga ära leierdatud. Maailmas on eraette-võtted tõesti riigile kuuluvatest ettevõtetest keskmiselt mõnevõrra efektiivsemad, kuid seda üldist seaduspärasust ei maksa mitte mingil juhul absolutiseerida. Maailmas on olemas ka hästi töötavaid riigiettevõtteid ja halvasti töötavaid eraettevõtteid. Tees eraettevõtete kõrgemast majanduslikust efektiivsusest polnud kiire privatiseerimise ainus ja tähtsaim põhjus. Nagu eelnevalt selgus, ei vastanud sõjajärgsel perioodil välja kujunenud majanduse struktuur taasiseseisvunud ja plaanimajanduselt turumajandusele naasva Eesti Vabariigi vajadustele. Seda struktuuri oli vaja muuta
hoolsad, plaanipärased. Neid huvitab tavaliselt rohkem see, mida nad saada tahavad, kui see, mis neil praegusel hetkel käes on. Seetõttu nad ei oska olevikku hinnata. Nad ei suuda lihtsalt olla, lasta asjadel kulgeda, voolata. Sundustega inimestel on väga suur kaal kahtlustele kõigis variatsioonides. Kahtlustamine ja kahtlus kui selline kaitseb spontaansuse ja loomulikkuse eest, mis tundub ohtlik olevat. Nii võib igasuguseid kahtlusi üldistada, absolutiseerida. Nendest võib saada mingi eesmärk, mis võib hakata tegevust asendama. Inimene ei teegi midagi, sest tal on selle asja suhtes mingisugune kahtlus. Otsustusvõimetus, kõhklemine jms võib iseloomustada sundustega inimesi. Samas, kui mingid otsused on tehtud, on need otsused sundustega inimeste jaoks lõplikud, mida enam muuta ei saa. See põhjus ongi selles, kui neil tekkis lapsepõlves tunne, et on asju, mida saab teha ainult ühte moodi ja ainult see viis on õige
püsivad, hoolsad, plaanipärased. Neid huvitab tavaliselt rohkem see, mida nad saada tahavad, kui see, mis neil praegusel hetkel käes on. Seetõttu nad ei oska olevikku hinnata. Nad ei suuda lihtsalt olla, lasta asjadel kulgeda, voolata. Sundustega inimestel on väga suur kaal kahtlustele kõigis variatsioonides. Kahtlustamine ja kahtlus kui selline kaitseb spontaansuse ja loomulikkuse eest, mis tundub ohtlik olevat. Nii võib igasuguseid kahtlusi üldistada, absolutiseerida. Nendest võib saada mingi eesmärk, mis võib hakata tegevust asendama. Inimene ei teegi midagi, sest tal on selle asja suhtes mingisugune kahtlus. Otsustusvõimetus, kõhklemine jms võib iseloomustada sundustega inimesi. Samas, kui mingid otsused on tehtud, on need otsused sundustega inimeste jaoks lõplikud, mida enam muuta ei saa. See põhjus ongi selles, kui neil tekkis lapsepõlves tunne, et on asju, mida saab teha ainult ühte moodi ja ainult see viis on õige
03Sv, siis kollektiivne doos on endiselt 30 inimSv. Liiga lihtsustatud lähenemine oleks arvata, et mõlemad kollektiivsed doosid põhjustavad võrdse arvu stohhastilisi efekte. Küll aga saab kollektiivset efektiivset doosi kasutada jämedates joontes vähitekke ja geneetiliste kahjustuste ilmnemise tõenäosuse hindamiseks ja näiteks erinevate kiirguskatastroofide järgselt terviskahjustuste ligikaudse arvu prognoosimiseks. Eelkõige statistilise väärtusega suurus, ei tohiks absolutiseerida ega väita, et mingi kindel kollektiivne doos peab ilmtingimata reaalselt põhjustama kindla arvu vähijuhtude tekke. Suurus Definitsioon Ühik Absorbeerunud doos Energia massiühiku kohta Gy Üksikisikule Ekvivalentne doos Keskmine doos kiirgusfaktor Sv Efektiivne doos Eksponeeritud kudede ekvivalent- Sv dooside summa (iga koe ekvivalent-
Rääkides metsapuude kahjulikust mõjust mullale, tuuakse tavaliselt näiteks kuusikud, kus kuuseokaste aeglase lagunemise tõttu tekib tugev toorhuumuse kiht, moodustunud orgaanilised happed muudavad keskkonna happelisemaks ja muld võib leetuda. Siinjuures tuleb arvestada, et puud kujutavad endast ainult üht mulda mõjutavat tegurit ja kuuse ebasoodsat mõju mullale ei ole õige absolutiseerida. Kui lähtekivim on lubjarikas või on tegemist liikuva, karbonaatse põhjaveega, ei leetu muld ka kuuse mõjul. Kui mullavesi on hapnikurikas ja sisaldab rohkesti kaltsiumi ning kus aluskivim on vähe murenenud ja mineraalained raskesti kättesaadavad, mõjub mulla happesuse tõus pigem soodsalt: mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. b. Mõju juurte kaudu
kus kuuseokaste aeglase lagunemise tõttu tekib tugev toorhuumuse kiht, muld muutub happelisemaks ja leetub tugevasti. See protsess halvendab ka kuuse enda kasvu. Kuuse juurestik on tavaliselt pinnapealne ja alumistes mullakihtides olevaid toitained ei jõua üldisesse ringkäiku. Siinjuures tuleb arvestada, et puud kujutavad endast ainult üht mulda mõjutavat tegurit ja kuuse halba mõju mullale ei ole õige absolutiseerida. Kui lähedal asuvad lubjarikkad kivimid või on tegemist liikuva alusterohke põhjaveega, ei leetu muld ka kuuse mõjul. Kui mullavesi on hapnikurikas ja sisaldab rohkesti lupja ning kus aluskivim on vähe murenenud ja mineraalained raskesti kättesaadavad, mõjub mulla happesuse tõus ja leetumine hästi: mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Lehisepuistute all on
hoolsad, plaanipärased. Neid huvitab tavaliselt rohkem see, mida nad saada tahavad, kui see, mis neil praegusel hetkel käes on. Seetõttu nad ei oska olevikku hinnata. Nad ei suuda lihtsalt olla, lasta asjadel kulgeda, voolata. Sundustega inimestel on väga suur kaal kahtlustele kõigis variatsioonides. Kahtlustamine ja kahtlus kui selline kaitseb spontaansuse ja loomulikkuse eest, mis tundub ohtlik olevat. Nii võib igasuguseid kahtlusi üldistada, absolutiseerida. Nendest võib saada mingi eesmärk, mis võib hakata tegevust asendama. Inimene ei teegi midagi, sest tal on selle asja suhtes mingisugune kahtlus. Otsustusvõimetus, kõhklemine jms võib iseloomustada sundustega inimesi. Samas, kui mingid otsused on tehtud, on need otsused sundustega inimeste jaoks lõplikud, mida enam muuta ei saa. See põhjus ongi selles, kui neil tekkis lapsepõlves tunne, et on asju, mida saab teha ainult ühte moodi ja ainult see viis on õige
kuusikud, kus kuuseokaste aeglase lagunemise tõttu tekib tugev toorhuumuse kiht, muld muutub happelisemaks ja leetub tugevasti. See protsess halvendab ka kuuse enda kasvu. Kuuse juurestik on tavaliselt pinnapealne ja alumistes mullakihtides olevaid toitained ei jõua üldisesse ringkäiku. Siinjuures tuleb arvestada, et puud kujutavad endast ainult üht mulda mõjutavat tegurit ja kuuse halba mõju mullale ei ole õige absolutiseerida. Kui lähedal asuvad lubjarikkad kivimid või on tegemist liikuva alusterohke põhjaveega, ei leetu muld ka kuuse mõjul. Kui mullavesi on hapnikurikas ja sisaldab rohkesti lupja ning kus aluskivim on vähe murenenud ja mineraalained raskesti kättesaadavad, mõjub mulla happesuse tõus ja leetumine hästi: mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Lehisepuistute all on
mis halvavad toetust loovale mõtlemisele: • suur hulk lapsi pärineb peredest, kus pole soodustatud lapse iseseisvat tegevust, neil puudub algatusvõime, koolis aga pole aega ega võima- lusi selliste lastega individuaalselt tegeleda; • igapäevased kooliülesanded on üles ehitatud pigem ratsionaalsele ja faktikesksele mõtlemisele; piisav memoriseerimine ja teatavate algo- ritmide omandamine on hea baashariduse eelduseks, kuid neid ei tohiks absolutiseerida; oluline on leida loogilis-ratsionaalse ja avastus- liku mõtlemise mõistlik tasakaal; • loova sisuga ülesandeid on raske objektiivselt hinnata; • kreatiivsed ülesanded nõuavad märksa enam diferentseeritud ja indi- viduaalset lähenemist (seda takistavad koolikorraldusega seonduvad 38 Andekus ja loovus raskused, samuti puuduvad õpetajatel nii ajalised ressursid kui ka
McGregor rõhutab, et X ja Y tüüpi juhtimine ei seisne veel autoritaarses ja demokraatlikus juhtimises, vaid olenevalt vajadusest ja olukorrast tuleb tasakaalustatult kasutada mõlemat. Kui esimene juhtimisstiil tekitab enamuses inimestes vastuseisu, siis demokraatliku juhtimisega liialdamine võib kaasa tuua kaose. McGregor propageeris autokraatselt juhtimiselt osavõtlikule juhtimisele üleminekut ja töösoorituse hindamist eesmärgilise juhtimise kaudu, kuid seejuures ei tohi absolutiseerida demokraatlike juhtimisvõtete kasutamist. Parima tulemuse annab erinevate juhtimisvõtete ning konkreetsest töötajast ja olukorrast lähtuv tasakaalustatud kasutamine. 2.4.3. Juhtimise kvantitatiivsed teooriad70 Juhtimise kvantitatiivsed teooriad hakkasid levima Teise maailmasõja ajal, mil Inglise ja USA armeedel oli vaja tõhustada oma armeede varustamist ressurssidega. Juhtimise kvantitatiivsete meetodite rakendamisel kasutatakse matemaatikat, statistikat ja informatsiooni,
annaabi.ee 
