Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad on neile ülekohut teinud või seadusi rikkunud Põllumajandus 17.sajandil mõisaid üle 1000 Suur rõhk teraviljakasvatusel (eriti rukis) Tööloomadest esikohal oli härjad Probleem kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad Talupoegade kohustused jaotati kaheks Rakmetegu (3-6 päevaks nädalas härjaga mõisa tööle) Jalategu Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Riiga, Pärnusse Linnad ja kaubandus Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad 17.sajandil tähtsad 2 linna: Narva ja Tallinn Riik hakkas linnadele ettekirjutisi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn Pulli Hans oli Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks
Üldiselt oli talupoegade elu raske, neid koormas kiireloomuline mõisatöö, neid sunniti andma mõisale oma põllult saadud viljasaaki, isegi kui põlluharimine oli vähetootev, kuigi nende põllud olid viljakamad, sest neil oli rohkem loomi. Talupoja tähtsaim kohustus oli teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu nägi välja selline, et talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisa mees hobusega. Jalategu oli tööliik, kus mõisa saadeti talupoeg jalgsi sund abiteole (rehepeks, heinategu). Samuti keelati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnik. Kuningas Karl sai vanemaks ja avastas tühja riigikassa ning alustas reduktsiooni (1680), mis tähendas mõisate taasriigistamist, loodi vakuraamatud, kuhu pandi kirja kõik talupoegade kohustused. Neil oli õigus kaevata mõisnike peale, kuni kuningani välja. Forselius tegutses läbi seminaride jõudsalt õpetades tulevasi koolmeistreid
(rakmetegu, jalategu, mõisavoor) ? * 17. sajandil oli mõisaid üle 1000. Suur rõhk oli teraviljakasvatusel (eriti rukkis). Tööloomadest esikohal olid härjad. Probleemiks oli kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad. Kuna mõisates esijalgu loomi peeti vähem kui taludes, siis taludes sageli saagikus suurem. Mõisas laiendati külvipinda. * Rakmetegu: (3-6 päevaks/ 1 nädalaks härjaga mõisa tööle) Jalategu: Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole. Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine. Kagu- Eesto talumeestele võis tähendada 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Pärnusse või Riiga. 18.Millised muutused toimusid Rootsi ajal kaubanduses ja käsitöös? (sh Pulli Hans) *Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad. Narva ja Tallinn kõige tähtsamad linnad. * Pulli Hans- Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees, ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks. *Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks
Kõige enam kasvatati rukist. Tööloomadena kasutati valdavalt härgi. Lehmi peeti vähe. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaaks olenes väetamisest. Talupõldudel oli saagikus suurem kui mõisates. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse
Kõige enam kasvatati rukist. Tööloomadena kasutati valdavalt härgi. Lehmi peeti vähe. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaaks olenes väetamisest. Talupõldudel oli saagikus suurem kui mõisates. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse
Teotöö oli siis talupoja töötamine mõisniku põllul. Sulased ja teenijad saadeti põllule. Neil ei pruukinud olla oma talu. Teotöö jagunes kaheks: jalategu ja rakmetegu. Jalateo korral ilmuti mõisa ja anti ülesanne kätte. Rakmeteo korral ilmuti koos hobuserakme vm ka. Kujunes välja ka abitegu, mis esines kuni 19 saj välja. See oli kõige vihatum ja seda rakendati hooajati. Nt vilja kündmine, lõikamine, sõnniku vedamine. Lisaks teotööpäevadele oli siis vaja ilmuda hooajati ka abiteole. Mõisnik võis igal hetkel inimesi mõisa kutsuda, selleks polnud kindlaid päevi. Loonusrent- miski, mida anti mõisnikele. Küttepuud,vili,vill,liha,piim,muna jne, mida talus toodeti. See läks eraldi loonusrendina mõisnikule. Kehtestati ka kingitused ja andamid. Nö ''vabatahlikud'' kingitused mõisnikele, mis olid kohustuslikult soovituslikud- kes neid ei andnud, võidi lugeda ka võlgnike sekka. Väga üksikutes mõisades oli olemas ka raharent
o Kuna mõisates esialgu peeti loomi vähem kui taludes, siis taludes sageli saagikus suurem o Mõisas laiendati külvipinda, sest seda harisid ju nagunii talupojad, mistõttu kasvasid talupoegade teokoormised o Talupoegade kohustused jaotati kaheks Rakmetegu (3-6 päevaks nädalas härjaga mõisa tööle) Jalategu o Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole o Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 km pikkust viljavedu Tallinna, Riiga, Pärnu o Loonusrent (osa saagist ja käsitöötoondangust) o Keelati ära jahipidamine ning talupojad pidi osalema ajujahtidel · Linnad ja kaubandus o Sadamalinnad kõige tähtsad o 17. saj Narva ja Tallinn o Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn
Põllumajandus: Rõhku pandi teraviljakasvatusele, sest see andis suurimat sissetulekut. Põlluharimine toimus endiselt kolmväljasüsteemis. Takistuseks olid kivid põldudel, mida hakati koristama. Esialgu laoti neid lihtsalt unnikusse, hiljem hakati kiviaedu laduma. Mõisa põlde hariti talupoegade tööjõuga. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupoegi veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris(viljavedu). Lisaks teotööle pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja kästitöötoodangust. Võrreldes keskajaga vähenes oluliselt mesinduse osakaal. Linnad ja kaubandus: Uued olud andsid aktiivse kaubandusvõimaluse ainult sadamalinnadele. XVII sajand tähendas majanduslikku õitsengut Narvale, positsiooni säilitas ka Tallinn. Palju kaotas oma hiilgusest Tartu.
Viljasaak olenes väetamisest. Mõisates oli loomi vähem ja seepärast oli seal saagikus isegi väiksem kui talumaadel. Vastukaaluks aga laiendati külvipinda. Talupoegade tähtsaim töö e teotöö jagunes kaheks- rakmetegu ja jalategu. Rakmetegu oli kõige koormavam töö talumajapidamisele. Nõudmiseks oli see, et keskmisest talust saadetaks 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, siis sunniti talupojad abiteole. Kõige raskem talvine kohustus oli osalemine mõisavooris. Mis tähendas viljavedu talupoegadele Tallinnasse, Pärnusse või Riiga. Talupojad pidid loonuseandamina mõisnikule viima veel osa talu käsitöö- ja põllumajanduslikust toodangust. Metsa üle oli samuti rohkem õigust kui talupojal. Neil keelati põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Samas pidid nad ajajatena osalema karudele ja huntidele korraldatud ajujahtidel. Eesti veed oli kalarohked. Suur saak saadi Peipsi järvest
ametnikud-kreisifoogtid. [Mõisate arv Eestis ulatus XVII sajandi lõpuks üle 1000. Mõisnikud panid rõhu tervailjakasvatamisele (suurems sissetulek). Kõige enam kasvatati rukist. Põlluharimine kolmeväljasüsteemis. Tööloomad olid härjad.Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. Talupõldude saagikus oli suurem mõisa omast. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris. Eestimaa veed olid kalarohked (suur saagikus Peipsi järvest). Võrreldes keskajaga vähenes mesinduse osakaal.[Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse üksnes sadamalinnadele.XVII sajand tähendas majanduslikku õitsengut Narvale, oma positsioone säilitas siiski ka Tallinn. Narva oli tähtis linn, taheti teha isegi Rootsi teiseks pealinnaks. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks
aastal sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud- kreisifoogtid. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli mõisavooris. Rootsi riigi viljaait- Baltimaade nimetus kõrgelt hinnatud teravilja tõttu. 1695.-1697. aasta näljahäda: 1694. aasta ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. 1696. aasta märts- aprill olid väga külmad, suvekuudel sadas taas vihma. 1697. aasta kevadel sulas teede äärtes ja asulate ümbruses lume alt välja palju laipu. Kohalikud võimud ja linnad, omades küll 1696. aastal
aastal sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud- kreisifoogtid. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli mõisavooris. Rootsi riigi viljaait- Baltimaade nimetus kõrgelt hinnatud teravilja tõttu. 1695.-1697. aasta näljahäda: 1694. aasta ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. 1696. aasta märts- aprill olid väga külmad, suvekuudel sadas taas vihma. 1697. aasta kevadel sulas teede äärtes ja asulate ümbruses lume alt välja palju laipu. Kohalikud võimud ja linnad, omades küll 1696. aastal
kurvatoonilisusesse. Õrritavale maneristlikule kujundistikule lisandub veel totaalne ja teadlik enesekordamine, mis väljendub selles, et oma 90ndate arvukates luuleraamatutes tavatseb ta ühes vastsetega pidevalt ümber trükkida ka varasemaid tekste. 16. Hasso Krulli ,,erinevuste" luule. Esikkogu ,,Mustvalge" (Max Harnoon), rõhutatud nartsissis ja estetism + uue põlvkonna põhimõttelisemat seljapööramist luule rahvuslikule ,,abiteole" ja tõrksust kõikvõimalike etteantud ühtekuuluvussundide vastu. ,,Luuletused 19871991": kõik siin sünnib piiridel, ühe ja sama luuletuse raames vahetuvad kogu aeg diskursused, kõnesituatsioonid, ajastud. Pidev peitusemäng tähendusega, selle võimalikkuski on küsitavaks tehtud. Need on tekstid, millel juba põhimõtteliselt ei saa olla ,,ideaalset lugejat". Krulli luules läbi kõigi muutuste, eri laadide ja keerukate intertekstuaalsete pealisehituste
põlde hariti talupoegade tööjõuga, mõistagi tõi see kaasa talupoegade teokoormiste suurenemise talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks rakmetegu oli talumajapidamisele kõige koormavam; üldiseks nõudmiseks kujunes, et keskmisest talust tuli 36 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris lisaks teotööle mõisas pidid talupojad loonusandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja ka käsitöötoodangust 17. sajandi teisel poolel keelati talupoegadel ihunuhtluse ähvardusel põtrade, metsigade ja metskitsede küttimine, küll pidid nad ajajatena osalema karudele ja huntidele korraldatud suurtel ajujahtidel
annaabi.ee 
