saj algul (poliitikas) · Mõõdukad- keskus Tartu, ajaleht ,,Postimees" -peaesindaja: Jaan Tõnisson (O. Kallas, V. Reimann) -eesmärk: rahvusliku eneseteadvuse edendamine -pooldati: konstitutsionaalset monarhiat (Vene impeeriumis) -toetajad: Lõuna- Eesti jõukas talupoeg · Radikaalid- keskus Tln, ajaleht ,,Teataja" -esindaja: K. Päts (A.H. Tammsaare; J.V. Veski) -eesmärk: rõhutada majandust -koostöö venelastega->1904.a K. Päts sai Tlna abilinnapeaks · Sotsialistid- keskus Tartu, ajaleht ,,Uudised" -esindaja: Peeter Speek (E. Vilde, M. Martna) -eesmärk: Venemaal võimule demokraatlik vabariik(soov) -koostöö vähemrahvuslastega (1904- 1905.a Vene- Jaapani sõda=> KRIIS !
1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konstantin Päts (1874-1956) ,,Teataja" peatoimetaja. ,,Teataja" toimetuses töötasid: Jaan Teemant, Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare. ,,Teataja" vaated: Tuleb parandada eestlase majandusolukorda. Tuleb osaleda ,,suures poliitikas"- reformid Venemaal parandavad eestlaste olukorda. Koostöö venelastega baltisakslaste vastu. Koostöö venelaste ja teiste rahvastega: 1904 sai Päts Tallinna abilinnapeaks. 1901 olid eestlased võimule tulnud Valgas. Johannes Märtson- esimene Eestlasest linnapea. ,,Teataja" ei eitanus sotsiaalset ebavõrdsust. ,,Teataja" toetajad: Põhja-Eesti talupidajad, Linnaharitlased, Linnakodanlus, Töölised. 3.Sotsiaaldemokraadid 19.saj lõpul. Eestisse saabus mässumeelseid üliõpilasi ja töölisi mujalt Venemaalt. Sotsiaaldemokraatide ideed: Ühiskonna hädade põhjuseks on see, et tootmisvahendid kuuluvad väiksele osale ühiskonnast.
Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. · Pojad Leo ja Viktor. · Pätsi järglastest on enamus valinud juristi ameti. Soomes maapaos viibimise ajal. AMETID · 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. · 1901.a. hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma ajaleht Teataja. · 1904 alates tegev Tallinna linnavolikogus. · 1905. a. valiti K. Päts Tallinna abilinnapeaks. · Pärast 1905. a. elas ja töötas Sveitsis. · 1907.a. läks Soome Ollilasse, kus valmis tal mitu raamatu käsikirja. · 1910 naases Eestisse, kus ta vahistati ja mõisteti aastaks vangi. · 1911.a. pärast vabadusse pääsemist tuli Päts tagasi Tallinna, kus ta jätkas tööd 1905. aastal suletud ajalehe Teataja järglase Tallinna Teataja toimetajana. · 1917 valiti Eesti sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks. · 1917. a. aasta sügisel valiti Päts Eesti Maavalitsuse
Pätsile sai selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. Ajaleht pani rõhku rahva elujärje parandamisele, kuid võitles ägedalt ka sakslaste eesõiguste vastu. 1904. aastal linnavolikogu valimistel saavutas eesti-vene-blokk ülekaaluka võidu. See oli suur rahvuslik võit, mida pühitseti üle kogu maa. 1905. aastal valiti Päts Tallinna abilinnapeaks ja juhtis samal ajal ka linna volikogu. Pätsi võitlus eesti rahva õiguste eest jõudis tulipunkti 1905. aastal, kui ta korraldas märgukirjade aktsiooni. Pätsi rahvuslik võitlus ei jäänud aga Vene ametivõimudele märkamata: ta vangistati mitu korda ja taheti mässulise tegevuse eest surma mõista. Pätsil õnnestus aga põgeneda ning ta tegutses mõnda aega põranda all. 1917. aastal, kui tsaari võim Venemaal lõplikult kokku varises, sai Pätsile selgeks, et saabunud
1700-1721 Põhjasõda 1739- Piibel esmakordselt eesti keeles 1802-avaldatakse Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks" 1816/19- Eestimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest / Liivimaa talupojad vabastatakse.. 1857-Pärnus hakkab ilmuma leht Perno Postimees 1862-ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne 1865-Tartus asutatakse laulu ja mänguselts Vanemuine 1869-esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus 1884-Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp 1904-Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 16.10 1905-sõjavägi tulistab rahvakoosolekut Tallinnas 1906-Vanemuine ja Estonia saavad esimesteks Eesti kutselisteks teatriteks. 15.11 1917 - Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis Suvi 1914- puhkeb Esimene maailmasõda 24.02 1918-Punaarmee rünnakuga Narvale algab Eesti vabadussõda 02.02 1920-Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse 23.08 1939- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida Euroopa mõjusfäärideks 28
Poska abilisena. Ta hakkas planeerima uue ajalehe väljaandmist Tallinnas. Loa siseministeeriumi käest sai K. Päts küllaltki lihtsalt. Esimene number päevalehest "Teataja" ilmus 10. novembril 1901. Sellest peale algaski kauakestev võitlus K. Pätsi "Teataja" ja J. Tõnissoni "Postimehe" vahel. "Teataja" sai kiiresti väga populaarseks Tallinna ajaleheks. Ajalehe normaalset väljaandmist raskendas tsensuur, lehe sisu sai rängalt kannatada. Aprillis 1905 valiti K. Päts abilinnapeaks, aga tegelikult sai ta terve linna juhtimise oma peale. Sakslaste juhtimisel oli Tallinn jäänud 3 väga viletsasse olukorda, aga K. Päts hakkas energiliselt tegema kõva tööd, linn puhastati sopast ja mustusest, tänavatevalgustus seati korda, loodi erinevaid hoolekandeasutusi. 1909. aastal määrati talle 9-kuuline vanglakaristus. 25. märtsil 1911 tuli K. Päts vaba mehena tagasi Tallinna
1905.a. aasta revolutsioonis ja mõisteti tsaarivõimu poolt surma. 1906.a. põgenes Sveitsi, sealt edasi põgenes ta Soome. 1909.a. tuli ta Eestisse tagasi, kuid kandis siin vanglakaristust. Konstantin Päts on alati võidelnud eestlaste õiguste eest. Pätsi Teataja võitles sakslaste eesõiguste vastu, ta püüdis aidata kohalike omavalitsuste juhtimist suunata eestlaste kätte. 1904.a. võitiski Tallinnas linnavolikogu valimistel eesti-vene blokk ja 1905.a. valiti ta juba Tallinna abilinnapeaks. Venemaast lahkulöömine oli tolleaegsete ärksamate inimeste ainus mõte Seda sundis tegema ka Saksa vägede äge pealetung. 19.veebruaril 1918.a. tuli kokku Maapäeva vanematekogu, kes valis kolmeliikmelise päästekomitee Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. 24. veebruaril 1918.a.kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, vaid päev enne sakslaste jõudmist Tallinna. Päts vangistati, aga Vabadussõja ajal sai Päts 1918.a. novembrist pea- ja sõjaministriks.
Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris majanduse edendamist, eestlaste rahvustunde nõrkuse majanduslike positsioonide haprus. Majandusliku olukorra parandamise saavutamiseks tuli baltisakslased majandusest ja poliitikast kõrvale tõrjuda. Oldi valmis sekkuma suurde poliitikasse, loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid. Koostööd venelastega tõrjuti Tallinna linnavolikogu valimistel baltisakslased välja ning Päts sai Tallinna abilinnapeaks. Sotsiaaldemokraatia Tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid suurematesse Eesti linnadesse. Töötati illegaalselt: pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirjandust. See paelus eriti noori, mistõttu selle liikumisega sidusid end tudengid ja gümnaasiumiõpilased. 1903. hakati Tartus välja andma ajalehte Uudised, asutaja Peeter Speek. Tema kõrval tegutsesid Mihkel Martna, Eduard Vilde, Gottlieb Ast, Aleksander Kesküla jt.
1889 Talurahvaasutuste reformiga kärbitakse tunduvalt vallaomavalitsuse õigusi. Asjaajamine viiakse eestis üle vene keelele 1896 J. Tõnisson kutsutakse tartusse ,,Postimehe" toimetajaks 1901 Tallinnas alustab ilmumist ajaleht ,,Teataja" 1904 Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu. Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 1905 Avalikkuse ette jõuab kultuurirühmitus ,,Noor Eesti" 16. oktoober 1905 Sõjavägi tulistab rahvademonstratsiooni Tallinnas 27. november 1905 Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus detsember 1905 Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus Eestis 1906 ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks 1909 Asutatakse Eesti Rahva Muuseum
Temagi oli rahvuslane, kuid uskus, et rahvust ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja aadetele, vaid selleks on eestlastel vaja saavutada majanduslik võim. Ühtlasi nägi tärkavaid klassivastuolusid ja pidas nende käsitlemist vajalikuks. Oli loomult poliitik ega kõhelnud liitumast venelastega, et esmakordselt Tallinna linna ajaloos kukutada raekojas sakslaste võim. See läks korda 1904. aastal, kui linnavolikogu valimised andsid ülekaalu eesti-vene blokile. Päts sai abilinnapeaks ja baltisakslaste jahmatus oli suur. Jaan Tõnisson (1868 ????) Kui Karl August Herman pani maha ,,Postimehe" toimetaja ameti, panid Tartu rahvusmeelse seltskonna liidrid raha kokku, ostsid lehe ära ja kutsusid selle uueks toimetajaks noore juristi, Viljandimaalt pärit Jaan Tõnissoni. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimehena ja ka ajakirjanikuna endale teinud patrioodi nime.
haritlased. Selle toimetajaks oli Konstantin Päts (1874-1956). Seal tegutsesid tuntumad tegelased nagu A.H.Tammsaare, Eduard Virgo, J.V.Veski jt. Nad rõhusid sotsiaalsele lõhestatusele eesti ühiskonnas ning majandusele edendamisele. Nende arvates oli eestlaste ravuslik enesekindlusetus põhiliseks probleemiks nõrgas majanduses. 1904. aastal õnnestus neil tõrjuda linnavalitsusest sakslased ning sellega tõusis Päris Talinna abilinnapeaks. (A.Pajur jt. 2006) 3.2.2. 1905. aasta revolutsioon 1905. aasta revolutsiooni algas 9. novembril, mida tuntakse ka Verise Pühapäevana. 11. jaanuaril andis Tallinna komite välja lenlehe :" Vennad! Nõudkem 8-tunnilist tööaega nagu meie vennad Piiteris!... Kui ei anda, siis, vennad, jätame töö seisma". Sellega algasid suured streigid. Suleti vabrikud ja ettevõtted. See jätkus rüüstamistega, miitingutega, rahvameelsete palvekirjade kirjutamistega, avalduste ja protsetidega
Eduerakond, juhid) - tähelepanu rahvuskultuurile (seltside tegevus 1909 ERM) - tähelepanu emakeelsele haridusele (1906 ENKS tütarlastekool) - mõju kirjandusele, kunstile (Noor-Eesti rühmitus) Jaan Tõnisson · erinevalt teistest parteidest sai ERE jätkata ka pärast 1905.a revolutsiooni, kuna esitas mittesotsialistlikke ning reserveeritud vaateid · pidas koosoleku Bürgermusse majas Konstantin Päts · 1905 sai Tallinna abilinnapeaks · kuulus mässu eest arreteeritavate nimekirja · mõisteti surma · põgenes Sveitsi, 1907 siirdus Soome · Soomes elas varjunime all, tegi kaastööd ajalehtedele Kokkuvõtteks : Seega omandasid eestlased 1905. Aastal revolutsiooni käigus ja järel poliitilisi kogemusi edasiseks vabadusvõitluseks. Ilma eelproovita 1905. aastal poleks eriti usutav olnud valmisolek iseseisvuse kättevõitmiseks aastail 1917-1920. Rahvakoosolekutest : Tartus toimusid 27.-29. Novembril 1905.a kaks
üle vene keelele 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp 1896 J. Tõnisson määratakse Tartusse "Postimehe" peatoimetajaks 1896 ilmus esimene kriitilise realismi teos eesti kirjanduses Ed. Vilde "Külmale maale" 1901 Tallinnas ilmub ajalehe "Teataja" esimene number; peatoimetaja K. Päts 1904 Tallinna volikogu valimistel saavutavad eestlased liidus venelastega enamuse. Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 1905 kultuurirühmituse "Noor-Eesti" tekkimine 1905 16. okt. Uue turu veresaun Tallinnas 1905 27. nov. üle-eestiline rahvaasemike koosolek Tartus - eestlaste esimene esindusorgan 1905 dets. mõisate põletamine; karistussalkade tegevus Eestis 1906 "Vanemuine" ja "Estonia" saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks 1907 sureb Jakob Hurt 1907 luuakse Eesti Kirjanduse Selts 1909 luuakse Eesti Rahva Muuseum 15. aprill 1912 Titanicu hukk
Temagi oli rahvuslane, kuid uskus, et rahvast ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja aadetele., vaid selleks on eetlastel vaja saavutada majanduslik võim. Päts pidas tärkavaid klassivastuolusid tähtsaks. Pats oli loomult poliitik ega kõhelnud liitumast venelastega, et esmakordselt Tallinna linna jaloos kukutada raekojas sakslaste võim. See läkski korda 1904.a, kui linnavolikogu valimised andsid ülekaalu eesti-vene blokile. Pats sai abilinnapeaks ja baltisakslaste jahmatus oli suur. Peagi asus ka linnapea toolile eestlane, Voldemar Lender. Sotsiaaldemokraatia levik 20.saj alguseks oli Eesti kanda kinnitanud ka sotsiaaldemokraatlik mote. Seda olid levitanud mitmed sotsialistid, kuid eriti Tartu üliõpilased. Kõigis Eesti suuremates linnades loodi Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) põrandaalused rakukesed. 1903.a hakkas Tartus ilmuma pahempoolse suunitlusega ajaleht "Uudised", milles võib lugeda
andma ajalehte "Teataja." Ajalehe juures töötasid paljud hilisemad tuntud poliitika- ja kultuuritegelased, sotsiaaldemokraadid Mihkel Martna, Mihkel Pung, enamlane Hans Pöögelman, kirjanikud Eduard Vilde, 31 Ernst Peterson-Särgava, Andres Saal, keelemees Johann Voldemar Veski ja teised. Ajalehes pöörati peatähelepanu majandusküsimustele. 1904 Päts valiti Tallinna linnavolikogu liikmeks. 1905 Päts valiti Tallinna abilinnapeaks, kuigi tegelikkuses juhtis just tema Tallina elu. Diplomaatia pärast valiti linnapeaks Erast Hiatsinov. Samal aastal, revolutsiooni ajal "Teataja" suleti, sest Pätsust oli saanud revolutsiooni juht Eestis. Selle eest mõistis Raplas ta Bezobrazovi salga poolt tagaselja surma, kuid Päts põgenes Jaan Teemantiga Sveitsi, maksetes piirivalvurile 50 rubla. 1907 aastal tuli Päts varjunime all Soome ja tegi sealt kaastööd ajalehtedele. Sellel ajal ilmus Tallinnas ka
Seetõttu puhkes kahe ajalehe vahel sulesõda, mis siiski väga teravaks ei läinud. Pooldati vabariiki ja mõisnike maaomandi vähendamist. Päts pida tähtsaks eestlaste võimu juurde pääsemist linnavalimised. 1904 aastal saavutas eesti-vene blokk, mis juhtis Päts, ägedas võitluses sakslastega, võidu Tallinnas ja linnavalitsus läks eestlaste kätte. Volkogus said eestlased 38, sakslased 17 ja venelased 5 kohta. Linnapeaks sai venelane Hiatsintov, abilinnapeaks Päts. See oli tõusva eestluse suur võit. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. 1902 panid Mihhail Kalinin ja Friedrich Leberecht aluse Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP, 1898) Tallinna organisatsioonile. Seejärel tekkisid parteiorganisatsioonid ka teistes linnades, 1904 asutati VSDTP Tallinna Komitee
annaabi.ee 
