LIILIALISED RUUDILISED Liiliatel on 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, Enamik ruudilisi on puud või mis näevad ühesugused välja, 6 põõsad, aga leidub ka üksikuid tolmukat ja 1 emakas. Liilialised on värvunud rohttaimi. õiekattelehtedega üheidulehelised, mille Tavaliselt on neil liitlehed ilma esindajatel on õiekate tupeks ja abilehtedeta, vahel leidub krooniks eristumata. astlaid. Leheseis on kõige Valdav enamik on kaar või sagedamini vastak. Lehtedel rööproodsete lehtedega, sibulate, mugulate või risoomidega püsikud. leidub läbipaistvaid näärmeid, Õiekate on kolmetine, viljaks on kupar mis sisaldavad õli ja annavad või mari, seemned pole mustad hea taime osadele lõhna
perekonnas (nt hunditubakas Hieracium, karutubakas Pilosella, võilill Taraxacum), mistõttu neis ei moodustu selgelt eristunud liike ja nende kirjeldamisel sõltub palju süstemaatikute kokkuleppest liigi määratlemisel (enamasti kirjeldatakse neis perekondades suurel hulgal pisiliike). 3. Korvõieliste välistunnused 3.1. Lehed Lehed on terved või lõhestunud, rootsulised või rootsutud, paiknevad vaheldumisi, harvemini vastakuti, männases või juurmise kodarikuna. Lehed on ilma abilehtedeta. 3.2. Õied Õisikut väljastpoolt (noores eas) ja alt (hiljem) katvad õisikukandlehed moodustavad suuremal või vähemal määral kompaktse üldkatise. Nii kujunebki õisiku korvitaoline üldilme, mis on andnud sellele õisikutüübile nime. Korvõielised kuuluvad liitkroonlehiste rühma. Õied on väiksed lehterjad või keeljad, mõlemasugulised, asetsevad tihedasti koos kausi- või kerakujulises korvikus ehk korvõisikus, mille alust ümbritseb rohtseist või kilejaist
Korvõielised Eesti elustik ja elukooslused Sander Rautam Ege Lehtsaar Kätlin Küttis 2011 Süstemaatika Sugukonna üldtunnused · Nad on peamiselt rohttaimed, sagedamini vahelduvate lehtedega, ilma abilehtedeta. · Õied on koondunud korvõisikutesse, ümbritsetud üldkattega, mis koosneb ühe või kahe realiselt või katusekivijalt asetunud kattelehtedest. · Õiepõhi on paljas, või kaetud kilejate soomustega või karvadega. Kuna õiepõhjal asetseb hulk väikesi õisi, siis on korvõisikul üheainsa õie välimus, eriti neil juhutudel kui korvõisikud on väikesed. · Tupp puudub või tema asemel soomused, harjased või karvatutid sulgjatest või lihtsatest karvadest, mis
naistenõges ning mitmed dekomtiivsed kõrrelised, nagu igihaljas kaerand. [1] Paljundamine seemnetega ja juurpistikutega. Seemned külvatakse avamaale mais- juunis. Esimesel aastal areneb suurte lehtedega rosett. Noored taimed õitsevad teisel kasvuaastal. Sorte paljundatakse juurepistikutega. [11, 14] 2.KUSLAPUULISED 2.1. Sugukonna üldine iseloomustus Kuslapuuliste (Caprifoliaceae) sugukond hõlmab (14) 20 perekonda ja (400) 450 liiki. Sugukonda kuuluvad enamasti abilehtedeta vastakute lihtlehtedega või harva ka paaritusuljgate liitlehtedega suve- või igihaljad põõsad, harva rohttaimed ja puud. Õied on kahesugulised, neljatised või viietised, sarikjates, kobarjates või kännasjates õisikutes, harva üksikult. Õiekroon võib olla nii korrapärane kui ka ebakorrapärane, kellukjas või torujas, sel juhul sageli kahe huulega. Viis tolmukat on kinnitunud õieputke ja emaka moodustab 2-5, enamasti 3 viljalehte. Viljadeks on kuprad, marjad või luuviljad. [7, 9]
külmamailane, har härghein, üheksavägine, har käokann, suur robirohi) Maavitsalised: *rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised *lehed vahelduvad, liht- või liitlehed, abilehti pole *õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine *tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt *vili kupar või lihakas mari (har maavits, kartul, tomat, koera-pöörirohi, harilik ogaõun) Sarikalised: *rohttaimed *vars õõnes, vaoline, sõlmine *lehed suured, liigestunud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat, köömen, seller, porgand, mürkputk, soo-piimaputk) Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts)
Maavitsalised: *rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised *lehed vahelduvad, liht- või liitlehed, abilehti pole *õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine *tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt *vili kupar või lihakas mari (har maavits, kartul, tomat, koera-pöörirohi, harilik ogaõun) Sarikalised: *rohttaimed *vars õõnes, vaoline, sõlmine *lehed suured, liigestunud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat, köömen, seller, porgand, mürkputk, soo-piimaputk) Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts)
* Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed. * Sgk umbes 1450 liiki, eriti rikkalikult on neid Edela-Aafrikas, ka Euroopas ja Kesk-Aasia mägialadel. Eestis kasvab looduslikult ainult 6 liiki. Näit harilik kukehari, harilik liiv- mägisibul (LK all), neid kasut dekoratiivtaimedena kiviktaimlates. Sgk harjunud kuivade kasvukohtadega. Kalduvus vegetatiivsele paljunemisele. * Ühe- või mitmeaastased rohttaimed, harva põõsad. * Õie ehitus: abilehtedeta, õied kahesugulised, tsüklilise ehitusega, enamasti 5 kroon- ja tupplehega, enamasti kaks viljalehte. Vegetatiivsete organite iseärasuseks on vett säilitavad koed. * Vili on kukkurvili. (Botaanika II) 20. SUGUKOND ROOSÕIELISED: VILJADE MITMEKESISUS. * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed. * Sgk kuulub üle 3000 liigi. Roosõieliste liigid on levinud peaaegu kogu maakeral, eriti põhjapoolkera parasvöötmes ja troopikalistes mäestikes.
muutunud nektaariumiteks. Vili: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. N: roomav tulikas, sootulikas, kaartulikas, kibe tulikas, metstulikas, mürktulikas, kanakoole, varsakabi, võsaülane, metsülane, kollane ülane, harilik sinilill, aas-karukell, palu-karukell, kollane ängelhein, kurekell-ängelhein, kurekell, kullerkupp, kollane käoking, sinine käoking. Sk. Nelgilised - Rohttaimed, putuktolmlejad, vars sageli jämenenud sõlmekohtadega. Lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta. Õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine, õieneelus lisakroon, tolmukaid kümme, tupp liit- v. lahklehine. Vili: kupar, pähklike v. kuiv mari. Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas. N: nurmnelk, aasnelk, harilik seebilill, harilik põisrohi, valge pusurohi, punane pusurohi, tõrvalill, käokann, vesihein, nälghein, mets-tähthein, põld-kaderohi, põld-kadakkaer, vesitähthein, nisulill
ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine, tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt, vili: kuiv kupar v. lihakas mari; kartul, tomat, paprika mailaselised rohttaimed, lehed vastakud v. vahelduvad, liht v. liitlehed, õied sügomorfsed, väga erineva kujuga, kroon ja tupp 4 v. 5 tipmega, tolmukaid 5, 4 v. 2, esineb poolparasiite ja parasiite, vili: paljuseemneline kupar. sarikalised Rohttaimed vars õõnes, vaoline, sõlmine, lehed suured, liigestatud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega, õied viietised, väikesed, õisikus (tavalisim liitsarikas), katis ja osakatis, vili: kaksikseemnis; mürkputk, surmaputk, vesiputk. korvõielised - rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole, esineb piimmahl, kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud, taandarenenud tupplehtedest tekib pappus, lehterõied, putk- ja keelõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis, vili: seemnis, I alamsuguk.
Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- kasutatakse nii pargi puudena kui ka üksikult Puu võra- Lehed- munajaselleptilised, teravaservalised, heitlehised, vahelduvad lihtlehed, ühekojalised Õied- ühesugulised, Viljad- kolmekandilised pähklid, puitunud kestaga PÄHKLIPUU Juglans Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- poolvarju, päikesepaistelist Haljastusväärtus- dekoratiivne. Levinud haljastuses Puu võra- Lehed- suured, paaritusulgjad, vahelduvad, abilehtedeta, terve või hambulise servaga Õied- emas ja isasõied Viljad- tiivutu luuvili, palja või karvase rohelise viljakattega SAAR Fraxinus Mullastik- viljakat mulda Niiskus- Valgus- valguslembesed Haljastusväärtus- kasutatakse tihti Puu võra- Lehed- vastakud ja paaritusulgjad, liitlehed Õied- ühe või kahesugulised, liht või liitpööristes 1 Viljad- kuiv, nahkjas pähklike
mürgiseim taim; LK), sinine käoking · Sugukond magunalised Piimmahlaga rohttaimed, viljaks paljuseemneline kupar · Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun) · Verehurmarohi · Sugukond nelgilised Rohttaimed, putuktolmlejad Vars jämenenud sõlmekohtadega Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta Kaheli õiekate, korrapärane, viietine Kasvavad kuivematel , liivastel niitudel, loopealsetel, harva metsas · Perek nelk (nurmnelk, aasnelk) · Harilik seebilill · Harilik põisrohi · Perek pusurohi · Tõrvalill · Käokann · Vesihein · Nälghein
ülane, metsülane, harilik sinilill, perek karukell, perek ängelhein, kurekell, kurenupp, kollane käoking (Eesti mürgiseim taim; LK), sinine käoking Sugukond magunalised Piimmahlaga rohttaimed, viljaks paljuseemneline kupar Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun) Verehurmarohi Sugukond nelgilised Rohttaimed, putuktolmlejad Vars jämenenud sõlmekohtadega Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta Kaheli õiekate, korrapärane, viietine Kasvavad kuivematel , liivastel niitudel, loopealsetel, harva metsas Perek nelk (nurmnelk, aasnelk) Harilik seebilill Harilik põisrohi Perek pusurohi Tõrvalill Käokann Vesihein Nälghein Põld-kadakkaer Perek tähthein (vesitähthein, mets-tähthein) Nisulill Sugukond kurerehalised
Hõlmab umbes 2000 liiki (45 perekonda). Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga, arvatavasti on nad tekkinud rohtsetest vormidest. Lehed on tavaliselt abilehtedeta, lihtsad, jagusad või lõhised, paiknevad vahelduvalt või vastakult. Õied on väga mitmesuguse ehitsega: atsüklilised, hemitsüklilised või tsüklilised; aktinomorfsed või sügomorfsed; õiekate on lihtne või kaheli; emakkond apokarpne või tsönokarpne. Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel arv ja
Vili väike kukkurvili. Õied kas: Lihtlehed saagjad, väheste hammastega, kännases või lihtsarikas; nõrgalt Euraasia, Põhja- nõrgalt hõlmised või terveservalised, kumeras kännases; koonilises või Ameerika. lühikese leherootsuga, abilehtedeta. silinderjas pöörises. Lehed harilikult 3-hõlmalised, Õied valged, roosakad; asuvad Põhja-Ameerika, Ida- saagjaservased, paljad või karvased. kännases. Vili kuiv liitkukkurvili. Aasia. Lehed paaritusulgjad, harilikule pihlakale Õied väikesed, valged,. Vili väike
Hõlmab umbes 2000 liiki (45 perekonda). Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga, arvatavasti on nad tekkinud rohtsetest vormidest. Lehed on tavaliselt abilehtedeta, lihtsad, jagusad või lõhised, paiknevad vahelduvalt või vastakult. Õied on väga mitmesuguse ehitsega: atsüklilised, hemitsüklilised või tsüklilised; aktinomorfsed või sügomorfsed; õiekate on lihtne või kaheli; emakkond apokarpne või tsönokarpne. Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel
Hõlmab umbes 2000 liiki (45 perekonda). Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga, arvatavasti on nad tekkinud rohtsetest vormidest. Lehed on tavaliselt abilehtedeta, lihtsad, jagusad või lõhised, paiknevad vahelduvalt või vastakult. Õied on väga mitmesuguse ehitsega: atsüklilised, hemitsüklilised või tsüklilised; aktinomorfsed või sügomorfsed; õiekate on lihtne või kaheli; emakkond apokarpne või tsönokarpne. Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel
belladonna, ogaõun Eestis looduses: koerapöörirohi ja kaks liiki maavitsasid kultuuris: kartul, tomat, paprika, füüsal, petuunia Selts sarikalaadsed - Apiales Olulisimad sugukonnad sarikalised ja araalialised, lisaks mõned väiksemad Sugukond araalialised – Araliaceae 800 liiki Luuderohi Hedera helix Harilik ženšenn Panax ginseng Sugukond sarikalised Apiaceae 3000 liiki Rohttaimed vars õõnes, vaoline, sõlmine lehed suured, liigestatud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega õied viietised, väikesed, õisikus (tavalisim liitsarikas) katis ja osakatis vili: kaksikseemnis porgand,köömen,till Selts astrilaadsed – Asterales Seltsi kuuluvad sugukonnad kellukalised ja korvõielised ja kümmekond väikest sugukonda, Eestis esineb neist sug. ubalehelised - harilik ubaleht Tolmuterad pole mitte tolmukapeade pinnal, sageli tekivad tolmukapeadest torud, kuhu tolm sisse variseb ja siis torust läbi kasvava emakakaelaga välja tõugatakse Varuaineks inuliin
olla viljalehti 2, marjataoline. karvadest sigimik lennuvahen sünkarpne. d pappus. Eriomas Sisaldavad Vars ja Õied Söömine aitab Lehed tavaliselt ed eeterlikku lehed asetsevad organismil abilehtedeta, tunnuse õli. võivad olla tihedasti võidelda lihtsad, jagused d tiheda koos kausi- mürkainete ja või lõhised, kareda või vähktõvega. Sis paiknevad karvaga, kerakujulise aldavad palju vahelduvalt või hõreda s kausis. antioksüdante ja vastakult; taimes
annaabi.ee 
