mõjutusid keeliti suured. · Maison Carre (1. sai pkr) · Pantheon (118-128 pkr). Roomas üks suurem kuppelehitis. Pole ühtegi akent, aga ülal olev aken valgustab kogu ruumi. Praegu katoliku kirik. Kasseteeritud laed valgusavadega. · Caracalla termid (212-216 pkr) 1)frigidaarium 2)depidaarium 3)galdaarium · Elamu valgus tuli aatriumist. Aed tubade vahel, keskel. Peristüül ilma katuseta aed (säilinud näiteid Herkulanem, Stabia, Pompeji). · Marcus Aureliuse kuju (161-80 pkr) asusu Kapitooliumi linnuses, praegu muuseums · Augustus (skulptuur, 1.sai algus pkr). Ei teata ühtegi rooma kujurit, skulptoristi. · Caesar (portree) · Traianus · Patriits · Roomlanna · Acilia, sakrofaagi figuurid · Müsteeriumide Villa seinamaal Diptühhon rahatahvel, raamatu eelkäija
· Etruskide kunst valitses KeskItaalias kuni III saj eKr, kuni hellenismini · Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia · Etruskide elamu: koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle; aatriumi laes nelinurkne ava peamine valgusallikas ja seetõttu põrandas auk vihmavee vastuvõtmiseks · Etruskide hauad: kaljuhauad Cornetus(Tarquinii), Cerveteris(Caere), Chiusis(Clusium), Orvietos(Volsinii), Vulcis ja mujal; mõnes ainult üks ruum, mõnes aga kõrvalruumid nagu elumajas; haudades etruskide kujutav kunst; hauad on kaunistatud seinamaalide ja
Sambad meenutasid väliselt dooriasambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta. Eeskoja taga templi sisemuses oli kolm ruumi. Talastik oli puidust. Aknaid ei olnud. Etruskide templi rekonstruktsioon Etruskide templi Etruskide templi põhiplaan rekonstruktsioon Etruskide elamud Elamu koosnes suurest, laeava kaudu valgustatud keskruumist aatriumist ja selle ümber paiknevatest väiksematest ruumidest. Aatriumis paiknes kolle. Katuse keskel oleva avause kaudu valgus vihmavesi aatriumi keskel olevasse basseini. Kuna Rooma Fortuna Virilise tempel arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad üle nii ehitiste tüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Ehitiste tüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid.
tahtlikult muuta, skeletilihased alluvad tahtele. 1)Toonuse pikaajaline säilitamine 2) silelihaskude on plastiline3) erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihases 4) silelihaste membraanipotensiaal on 50-60 mV, s.o. 30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel 5) silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat. Süda ja vereringe 51. Kirjeldage südame ehitust: koosneb neljast kambrist- kahest kojast ehk aatriumist ja kahest vatsakesest ehk ventriikulumist. 52. Südame vatsakeste ja kodade vahel on puriklapid ja vatsakeste ja aordi ning kopsutüve vahel poolkuuklapid. 53. Väike vereringe algab paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta. 54. Väikse vereringe ülesanne on süsihappegaasirikka vere transportimine südamest kopsudesse ja hapnikurikka vere toomine kopsudest südamesse, kust see pumbatakse edasi suurde vereringesse. 55
Exedra, triklinium- söögisaal 3 istmega. Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja. Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks. Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum. Tablinum oli ainult magamiseks. Aatrium oli must ja räpane eluruum. Hilisemas villas oli ruume rohkem. Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks. Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi. Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum. Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein. Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül. Peristüül sammastega siseõu. Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev, lillepeenrad jne On säilinud Hadrianuse villa Tiburi (Tivoli) villa. Tiburi asus 30 km Roomast väljas. Villa on väike, kuid teda ümbritseb suur park. Pargis on ohtralt skulptuure, mõned templid ja tiik, kust peegeldub villa fassaad. On säilinud ka
Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli külalistemaja ja almustemaja, majapidamishooned (aidad, tallid, laudad, veskid, pagarikoda, töökojad jne, eemal arstipunkt). Teise müüri taga olid isoleeritud ruumid ainult kloostrielanikele. Keskel oli aatriumist kujunenud siseõu klausuur, ümbritsetud avatud galeriidega ehk ristikäiguga, keskel kaev või tiik. Põhjapoolse ristikäiguga oli ühendatud kirik. Transeptis otseühendus dormitooriumiga, välisilmaga ühendus kiriku lääneportaali kaudu. Narteks ehk eeskoda oli romaani ajastu kloostritel külaliste ja teenrite jaoks (Tournus, Vézlay). Kiriku kooril idaosas ühendus kapiitlisaaliga (istungitesaal) ja käärkambriga e sakristei (hoiti väärtesemeid).
sissesõit linna). · Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. · Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). · Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d. Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: · Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. · Hoone keskmeks oli aatrium avatud katusega siseõu. · Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. · Hoone taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. e. Pompej (Pompeij/Pompei) · Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. · Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. · Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. · Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2. Ehituskunst a. Kõrgem tase kui Vana-Kreekas:
· Forum Romanumi ääres asusid peamised templid, senatihoone, kohtud ja vanglad · Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja · Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks · Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum · Tablinum oli ainult magamiseks · Aatrium oli must ja räpane eluruum · Hilisemas villas oli ruume rohkem · Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks · Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi · Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum · Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein · Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül · Peristüül sammastega siseõu · Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev, lillepeenrad jne · 2. saj eKr kui Roomast sai maailmariik, toimus seal järsk sotsiaalne kihistumine · Sõjad laostasid paljusid talupoegi ning vaesemad kodanikud kolisid linnadesse üürimajadesse
Hoone tagapoole moodustavad kolm ruumi, millel peale sissekäigu ei olnud ühtki avaust ja millest keskmine oli tihti suurem. Tempel seisis poodiumil. Murdkatus eendus tugevasti ja oli järsem kreeklaste omast. Olulised on põikkonstruktsioonid. Talastik alati puust ja kaetud maalitud saviplaatidega, sambad laiemalt asetatud, joonia ja dooria stiili segu. Kuid sambal puuduvad kannelüürid, neil on baas jne. Nende elamu koosnes ühest suurest keskruumist – aatriumist, milles oli tulekolle. Aatriumi ümbritses mitu kõrvalruumi, tagumises osas aatrium laienes, moodustades niimoodi nn tiivad. Valgust ja õhku sai maja uksest ja selle peal olevast avausest. Arvatavasti aknad ka hoone tiibadel. Peamine valgusallikas aatriumi laes olev nelinurkne ava, vastavalt sellele aatriumi põrandal auk vihmavee jaoks. Üks hetk kadus aatriumist kolle ja aatriumi taga olev ruum kujunes hoone suursugusemaks eluruumiks – tablinumiks.
kaetud, katuseviilud kaetud terrakota plaatidega, millel ornamendid ja reljeefid. Hoone tagapoole moodstavad kolm ruumi, millel peale sissekäigu ei olnud ühtki avaust ja millest keskmine oli tihti suurem. Tempel seisis poodiumil. Murdkatus eendus tugevasti ja oli järsem kreeklaste omast. Olulised on põikkonstruktsioonid. Talastik alati puust ja kaetud maalitud saviplaatidega, sambad laiemalt asetatud, joonia ja dooria stiili segu. Nende elamu koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle. Aatriumi ümbritses mitu kõrvalruumi, tagumises osas aatrium laienes. Valgust ja õhku sai maja uksest ja selle peal olevast avausest. Matuselinnad, näiteks Cerveteri (nekropol). Haudu oli mitut tüüpi, populaarseimad olid kaljuhauad (nt Cornetos, nende väliskülg kujundatud fassaadina, mõnikord neis üks ruum, mõnikord selle ümber veel ruume ja näeb välja nagu elumaja, hauad kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega). Võisid olla kamberhauad
pandud germaanid. Jagati Ida- ja Lääne-Roomaks. 451. aastal toimunud Katalaania lahingus löödi hunnid tagasi. Germaanlased hävitasid Rooma 476. aastal. Romulus Augustus. KUNST Elasid nõrgalt seotud linnriikde ühenduses. Etruski tempel erines Kreeka templist. Eeskoda oli hästi sügav. Sambad olid hõredamalt. Tempel seisis kõrgel kõrgel poodiumil. Etruski elamust kujunes välja Euroopa elamutüüp. (Koosnes suurest aatriumist, Ruum läks avaramaks moodustades tiivad (alae), sõltuvalt jõukusest olid kõrvalruumid, nende arv oli erinev. Katuses oli avaus, kust tuli valgus sisse (komplumium), selle all põrandas vihmavee jaoks (implumium). Eriline kultuuriline tähendus on etruskite haudadel, kaljuhaudadel. Kuulsamad: Cornetos, Orvietos, Vulci. Egiptastle järel 2. rahvas, kes pööras surmajärgsele elule nii palju tähelepanu. Sarkofaagid olid kujutistega kaanetatud. Seintel olid seinajoonised
· Forum Romanumi ääres asusid peamised templid, senatihoone, kohtud ja vanglad · Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja · Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks · Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum · Tablinum oli ainult magamiseks · Aatrium oli must ja räpane eluruum · Hilisemas villas oli ruume rohkem · Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks · Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi · Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum · Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein · Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül · Peristüül sammastega siseõu · Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev, lillepeenrad jne · 2. saj eKr kui Roomast sai maailmariik, toimus seal järsk sotsiaalne kihistumine · Sõjad laostasid paljusid talupoegi ning vaesemad kodanikud kolisid linnadesse üürimajadesse
Palatinuse künkale keisrite paleed. Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. Hoone keskmeks oli aatrium avatud katusega siseõu. Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Hoone taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. Ehituskunst Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: Uudseks oli nn Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks. Võlvid, kaared ja kuplid.
Palatinuse künkale keisrite paleed. Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d)Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. Hoone keskmeks oli aatrium avatud katusega siseõu. Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Maja taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. C)Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2.Ehituskunst a)Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: Uudseks oli nn Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks. Võlvid, kaared ja kuplid.
Palatinuse künkale keisrite paleed. Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf – võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid – avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d)Aatriumelamu – jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. Hoone keskmeks oli aatrium – avatud katusega siseõu. Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Maja taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. C)Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2.Ehituskunst a)Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: Uudseks oli nn Rooma betoon – lubjamört kivide sidumiseks. Võlvid, kaared ja kuplid.
annaabi.ee 
