äratuntavusel tähistatavaga, oli nende arv mõistagi piiratud. · Kirjatehnika vajalikku kasvu tõttu jäi märkide arv peagi liiga väheseks. · Soovi väljendada rohkem kui tehnika lubab näitab piltide mitmetähenduslikkus. Näiteks ,,tähe" sümbol tähendas ka ,,taevast" ja ,,jumalat". · Pilt hakkas tähendama mitte enam ainult objekti ennast, vaid sõna selle kohta. · Savipind oli jaotatud ülevalt alla joontega tulpadeks, et ridu selgelt eraldada. · 3. aastatuhandeks mindi aga üle vasakult paremale kirjutamisele ning kirjamärk pöörati täisnurga võrra vastupäeva. Arvud · Numbrite märkmiseks kasutasid sumerid kuuekümnendsüsteemi. Abiks kasutati kümnendsüsteemi tunnuseid. Need sümbolid arenesid koos kirjatähtedega kiilkirjaks. 3000 eKr 2500 eKr
ning siidi. Brokaati peeti Hiinas siidivalmistamise tehnika kõrgeimaks tasemeks. Nii kallihinnalist kangast ei saanud endale lubada igaüks. Vanas-Hiinas kasutasid brokaati tavaliselt keiserliku perekonna liikmed. Lisaks keisri draakonirüüle valmistati brokaadist ka kroonimisrõivaid. Ratas võeti kasutusele Mesopotaamias 5. aastatuhandel eKr ja arvatakse olevat arenenud pottsepakedrast. See on üks tähtsaimaid leiutisi inimajaloos, kuna see tõi kaasa transpordirevolutsiooni. 3. aastatuhandeks laienes ratta kasutamine itta, rataskaarikusse. Male juured on pärit Indiast. Kindlaid andmeid malest Indias on dateeritud aastaga 570 maj. Üheks veenvamaks argumendiks, miks peetakse just Indiat male hälliks on tõik, et malendid paiknevad vana India armee lahingukorra alusel ja nende prototüüpideks on jalavägi, ratsavägi, sõjavankrid ja sõjaelevandid.
Sinna tekivad ulatuslikud sood. Tulles maastiku muudete juurest loomade ja maapinnale kinnitunud taimede levikule on Eestis algselt paiknenud põhjapõdrad ja teised polaarloomad, just seetõttu, et jääaja lõppedes tekkis Eestis kõigepealt kõle tundramaastik. Taolise maastiku asemele tekkis pikkamööda okasmets, kuhu paiknesid põder, tarvas, piison, hirv, metssiga, ulukhobune jne. Ligikaudu 7500 aasta eest hakkas kliima kiiresti soojenema ja järgnevaks kolmeks aastatuhandeks said valdavaks laialehelised metsad. Sealtpeale on kliima siin olnud üsna tänapäevane, kord veidi soojem, kord külmem. Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse kohta pärinevad Sindi lähedalt Pulli külast, kust on leitud tulekivist ja lust esemeis. Seal elasid inimesed umbes V|| aastatuhandest eKr. Tähtsamad tööriistad valmistati kivist. Muistsed inimesed eestimaa pinnal rajasid oma asulad jää sulamisest tekkinud jõgede
tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Neis olid kasutusel kiilkiri. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurrigi Meso. ajaloos.Semiidi keel hakaks tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi - Vana-Babüloonia. Hammurapi koostas ka seadustekogu. püsima jäid 1. aastatuhandeks eKr Assüüria ja Babüloonia Asüüria impeerium 934-609 a eKr- Pealinnad Assur ja Ninive. Poliitiline keskus paiknes Meso. põhjaosas. Sealt ründasid Assüüria kunaningad naabermaid ja hoidsid oma võimu all Mesot, Süüriat ja Palestiinat. Sõjakäikudega kaasnesid linnade hävimine. Uus-Babüloonia riik 626-539 a eKr Kui Assüüria nõrgenes, lõi Babüloonia Assüüriast lahku ning purustas ta liitlaste abil, pealinn Ninive hävitati. Assüüria
olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Mõlemas oli II aastatuhandeks eKr saanud alguse põlluharimine. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis see hilja. Indias tekkis tsivilisatsioon V at eKr Induse tasandikul. Ka Hiinas ja Egiptuses tekkisid tsivilisatsioonin V at eKr, kui tekkisid esimesed asulad. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis Kiri Ameerikas suhteliselt hilja. Kuigi juba enne maiasi oli Ameerikas kasutusel piltkiri siis maiad arendasid sellest välja Kesk-Ameerika kõige
Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Yucatani poolsaarel oli aga põlluharimiseks tarvis metsi langetada ja maad kuivatada. Pikka aega oli väga levinud alepõllundus. Põlluharimine kujunes järk-järgult ja muutus nii Mehhikos kui ka Yucatanis peamiseks elatusallikaks. Peamise elatusallikana kasvatati maisi, millest sai varakult Kesk- Ameerika elanike põhitoit. Tsivilisatsiooni algus II aastatuhandeks eKr oli ulatuslikul alal Mehhikost Yucatanini kujunenud hulgaliselt põlluharijate asulaid. Need linnad olid väikesed ja kuulusid olmeekidele. Tegemist oli valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulatega. Seega olid linnad ennekõike poliitilised ja usulised keskused. Põlluharijad, kes moodustasid olmeekide elanikkonna enamuse, elasid ümberkaudsetes külades. Eriti kuulsaks on olmeegid saanud monumentaalsete inimpäid kujutavate
Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. II aastatuhandeks eKr oli mõlemas alguse saanud põlluharimine. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis see hilja. Indias tekkis tsivilisatsioon V at eKr Induse tasandikul. Ka Hiinas ja Egiptuses tekkisid tsivilisatsioonin V at eKr, kui tekkisid esimesed asulad. Kiri tekkis Ameerikas suhteliselt hilja võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega. Kuigi juba enne maiasi oli Ameerikas kasutusel piltkiri siis maiad arendasid sellest välja Kesk-Ameerika
Tervikuna on aatomid neutraalsed, sest neis on positiivse laenguga prootonite arv võrdne negatiivse laenguga elektronide arvuga. Neutronid on ilma laenguta. Neutronid annavad aatomitele massi. Hüpotees aine atomaarsest ehitusest pärineb 5 saj eKr (Demokritos). Enne seda valitses seisukoht, et ainet võib jagada kuitahes väikesteks osadeks. Paraku unustati ka atomistlik teooria peaaegu kaheks aastatuhandeks. Uus nn Daltoni atomistlik teooria avaldati 19 saj alguses. Selle teooria põhijooni peetakse tõeseks ka tänapäeval. Otsene tõestus aatomite olemasolu kohta saadi 20 saj lõpul elektronmikroskoopide (võimaldab vaadelda objekte, mille d ~ 10-8 m) vahendusel. Antiikajal tunti 10 elementi (Au, Ag, Fe, Cu, Pb, Sn, Hg, Sb, C, S). 1250 avastati As, 1669 P, 18 saj tuli juurde 17 elementi. 19 ja 20 saj olid elementide avastamiste sajandid ning
Teda leidub Põhja- Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres.Läänemere asurkond moodustab sellest suurest rahvast vaid murdosa ning on ilmselt oma liigikaaslastest igaveseks Skandinaavia poolsaarega eraldatud. Meie merre sattus viiger umbes kümme tuhat aastat tagasi, kui jääliustike kahanedes sai Läänemerest paariks aastatuhandeks Atlandi ookeani osa.Arktiliste merede asukana on viigri meeliselupaigaks rüsijää, kus loomad veedavad suurema osa aastast. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 4 TOITUMINE Viigerhülge toidueelistused määrab põhimõte - vähese vaevaga ruttu priskeks
sest see võib universumile lõpuks kahju tuua. Kuigi paljud keisrid on seda eelistanud, pole see siiski saavutanud konfutsiotismiga võrdst mõju Hiina rahvausundile. Surematuseõpetus - surematud elasid kõrvalistes paikades ja hoidsid endas eluvaimu mõtiskledes. KESK-AMEERIKA : kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. põlluharimiseks sobisid juunist oktoobrini. talve ja kevadkuud olid kuivad, niisutati kunstlikult. pikka aega levis alepõllundus ja kunstpõllud. II aastatuhandeks olid kujunenud ulatuslikul alal palju põlluharijate asulaid. Mehhiko lahe lõunarannikul olid Olmeekide linnad, mis on väiksed. linnad olid eelkõige kas valitsejate ja preestrite residentsid ning poliitilised ja usulised keskused. Linna keskel oli püramiidikujuline tempel. Inimpäid kujutavad skulptuurid. Kirja ei tundnud. 400 ekr tabas olmeekide tsivilisatsiooni langus, nende linnu hävitati. Maiad elasid Yucatani ps vihmametsades I aastatuhandel. siis arenesid neil püramiidide
Pidevalt täienes olümpiamängude kava. Jooksudistantsid pikenesid, joosti edasi-tagasi 2, 8 ja 24 staadioni pikkust. Hakati võistlema maadluses, viievõistluses ja rusikavõistluses. Hiljem lisandusid võiduajamised kaarikutel, ratsutamine ja jooks täies lahinguvarustuses, nn. Kilbijooks. Esialgu kestsid mängud vaid ühe päeva. Seoses võistlusalade arvu kasvuga pikenesid mängud kolmele, hiljem koguni viiele päevale. Olümpiamängude traditsioon seiskus pooleteiseks aastatuhandeks ning taaselustus alles 1896.aastal tänu prantsuse pedagoogile ja ajaloolasele Pierre de Coubertinile. Tundes hästi Vana-Kreeka ajalugu ja uurides Olümpias 1875.-1881. a. teostatud väljakaevamiste materjale, jõudis Coubertin veendumusele, et muistsed olümpimängud on vaja suurte rahvusvaheliste spordivõistlustena elustada. Ta mõistis, et sport aitab kaasa rahu kindlustamisele, aitab maailma noorsool elada sõpruses ja vastastikuses lugupidamises. 1894
Pärsia riitusi sooritasid maagid. Need olid preestrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. Pärsia suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud. Pärimuste järgi oli kõige selle taga kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Millal Zarathustra elas, pole teada. Kindel on vaid see, et VI sajandil eKr oli tema õpetus juba tuntud. Sellest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhandeks. Zarathustra õpetus pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku, mis on tuntud Avesta nime all. Avesta koondab endas hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki. Osa sellest võib pärineda Zarathustralt endalt, enamik on aga kindlasti paljude järgnevate põlvkondade kirjutajate looming. Kui palju hilisemad autorid Zarathustra õpetust on muutnud ja edasi arendanud, seda on raske kindlaks teha.
saare tuletorn. POLE SÄILINUD!!!! Tuletorn valmis 3. sajandi lõpul eKr ja hävis maavärinad 1400a. eKr. Kõigepealt võimas alaehitis, millele järgnes nelinurkne alumine osa, siis kaheksanurkne keskmine osa, silinderjas ülemine osa, mille tipus oli tuletorn, mille kõige tipus oli Poseidoni kuju. Aleksandria linn oli esimene linn, mida hakati ehitama kellegi korraldusel. Tuld võimendati peeglite süsteemiga, olla seda tuld ka näha Konstantinoopolisse. Ta jäi mitmeks aastatuhandeks kõige kõrgemaks ehitiseks. Huvitavaid ehitisi on välja kaevatud ka Pergamonis, asus Väike- Aasias. Akropol, mille tähtsaim oli Ateena Akropose tempel. Hellenismi lõpus võeti kasutusele kaar. KREEKA SKULPTUUR Kreeka skulptuurist on ÜSNA HEA ülevaade, kuna neid on säilinud tänu Rooma kopistidele ehk kopeerijatele. Nimelt roomlased hindasid kõike, mida kreeklased tegid. Kui roomlased Kreeka vallutasid-rooma skulptorid hakkasid Kreeka skulptuure järele tegema
nn maagid. See oli arvatavasti pärilik preesterkond, mille sees oli aja jooksul kujunenud kindel hierarhiline sisekorraldus. Pärsia suurriigi tekkimise ajaks oli aga religioonis toimunud oluline muutus, mille pärimuse järgi oli teoks teinud kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Millal Zarathustra elas, pole teada. Kindel on vaid see, et VI sajandil eKr oli tema õpetus juba tuntud. Sellest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhandeks. Zarathustra õpetuse pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikus, mis on tuntud Avesta nime all. Avesta koondab endas hõmne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki. Osa sellest võib pärineda Zarathustralt endalt, enamus on aga kindlasti paljude järgnevate põlvkondade kirjutajate looming. Kui palju hilisemad autorid Zarathustra õpetust muutnud ja edasi arendanud on, seda on raske kindlaks teha.
Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Chephreni püramiidi juures on kuulus nn Suur sfinks (Chephreni nägu, 20 m kõrge, 57 m pikk). Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst (§ 9 Egeuse e. Kreeta-Mükeene kunst) 1) Miks kujunes Egeuse mere saartel III aastatuhande lõpuks välja kõrgkultuur? (toetu nii õpiku tekstile kui vaata kaarti lk 42) III aastatuhandeks kujunes Egeuse mere saartel välja kohati mereline kõrgkultuur, mille majanduslik ja ühiskondlik elu oli hoopis teistsugune, kui teiste Lähis-Ida jõeäärsetel suurriikidel. Egeuse mere ääres oli mahedam kliima, mis ei ähvardanud suure põua ega uputusega, ning võimaldas edukat põlluharimist ilma kunstliku niisutussüsteemideta. Egeuse mere äärsed maad olid lopsakama taimestikuga ja viljakamad kui praegu. Tegeleti merega seotud aladega-kaubanduse ja kalandusega.
Hallsatti kultuurile on iseloomulik suur sotsiaalne diferentseeruimine. Sellest annab tunnistust näiteks Hochmichele vankermatus - maetud on rikkama kihi esindajad. Teatakse, et Heuneburgi linnus oli tolleaegse vürsti elupaik. La-Tène kultuur (500 e.m.a. - m.a.j.) La Tène kultuuri avastas Friedrich Schwab Neuenburgi (Neuchatel'i) järvest. Kasutasid raua tootmisel lõõtse. Leiutasid palju rauast tööriistu, mis jäid laialdasse kasutusse mitmeks aastatuhandeks. Oma aja tehnika edasiviiad. Kultuuri seostatakse keltidega. Oppidiumid - arvatav keltide pärand. Linna ja linnuse vahepealsed asulad - ühelt poolt käsitöö ja kaubitsemiskeskused, teisalt poliitilise- ja ühiskondliku elu keskused. Oppidiumid mängivad olulist rolli sõdades roomlastega. Oppidiumite kaitserajatised olid väga tugevad. Eelrooma rauaaeg Eestis (500 e.m.a. - 50 m.a.j.) Eesti eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad - enamiku populatsiooni elamispaik
sajanditeks, jätkus kunsti areng Ida-Rooma riigis. Rooma keiser Constantinus4 oli rajanud kunagise kreeka asula Byzantioni kohale uue pealinna ning nimetanud selle iseenda järgi Konstantinoopoliks (tänapäeval Istanbul). 313. a. Constantinus kuulutas välja usuvabaduse (so. ristiusu lubatuks). Peagi sai ristiusust riigi ametlik religioon. Lõplik eraldumine Lääne- Rooma riigist toimus aastal 395. Kui Lääne-Rooma riik langes, jäi terveks aastatuhandeks püsima Ida-Rooma riik. Seda riiki hakati nimetama Bütsantsiks. Bütsantsi riigikeeleks sai õige pea kreeka keel, mida rääkis suurem osa elanikest. Kunstis lisandus kreekapärasusele palju idamaist toredust. Bütsantsi kunst ongi sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist. Bütsantsi kunsti õitseajaks oli keiser Justinianus I valitsemisaeg 6. sajandil. Siis valmiski Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik, mis on bütsantsi kunsti suurim saavutus.
annaabi.ee 
