seotud ning olid sõltuvad alluvuses olevate inimste tööst. Järelikult üks ei oleks saanud ilma teiseta mitte kuidagi hakkama. Seisus, mis kujunes paralellseslt feodaalsuhetega oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed nn vabadhärrad., keda sidusid vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlite hulka kuulusid kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid ning alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Aadlikute ülesanne oli kohtumõistmine kas talupoegade või siis senjööri kohtus. Aadlikute jaoks tähendas sõda oma vapruse demostreerimine ning see oli võimalus kuulsuse ja au teenimiseks. Aadlikute jaoks olid turniirid aga treeninguks, kuid pealtvaatajatele meelelahutuseks. Turniir oli keskajal suur pidustus, see oli suur kohtumispidu teiste aadlikega. Meelelahutuseks esinesid veel muusikud ja poeedid. Turniir oli tähtis kultuuri sündmus. Sellest järeldub, et juba
SAMURAIKULTUUR JAAPANIS 1. Samurai on termin sõjaväe-aadlikute kohta enne Jaapani industriaalajastut. Sõna SAMURAI tuleneb sõnast SABURAU mis tähendab "seda, kes teenib aadliku kõrval" 2. 12. sajandi lõpuks oli sõna Samurai võrdne sõnaga Bushi, mis tähendas sõdalaste klassi. 3. samurai-õpetusi võib tänapäeval kohata võitluskunstis KENDO mis tähendab "mõõga rada" 4. Pärast katastroofilist sõjaliste suhete arendamist Tang Hiina ja Sillaga, läbis Jaapan laialdase reformi. Kõige olulisem oli
Sõjas tohtis kasutada kõiki relvi ja vahendeid ja seetõttu ei olnud piiranguid ei õigus-ega väärtuskoodeksis. Aadlid oli üsna usklikud ning nende tegemised oli piiratud usuga. Ristisõdade ajal hakkas riskiusk ühe enam mõjutama rüütlite maailmavaadet. Ordudesse kuuluvad rüütlid elasid üheskoos linnustes, olles andud tõotuse loobuda ilmalikest rõõmudest ning pühenduda ainult ristiusu teenimisele. Seega kokkuvõtteks võib öelda, et aadlikute väärtuskoodeks nii sarnanes kui ka erines tänapäeva moraaliväärtustega. Aadlikud pidid olema heade kommetega, vaprad ja ustavad, valmis kaitsma väeteid ning ohverdama kas või oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel nagu on kombeks ka tänapäeval. Rüütli kõige kõrgem väärtus oli au ja selle haavamist sai maha pesta üksnes verega.
seisuseid enesega ühinema, seetõttu sai Rahvakogust Asutav Kogu kelle põhieesmärgiks oli kehtestada kontitutsioon. REVOLUTSIOONI KÄIK Rahva seas tekkis rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsuskodanikukaitserahvuskaart. 14.juulil 1789. Aastal vallutati rahvahulgas vihatud Bastille kindlus.( Revolutsiooni algus ) Kuninga murdumine, rahvuskaarti tegevuse lubamine, trikoloor. Seisuste eesõiguste kaotamine ja võrdsustamine aadlikute lahkumine. 1789 .a. ÕIGUS DEKLARATSIOON väljendas inimeste j akodanike võrdõiguslikkust ja vabadust. 1.põhiseadus konstitutsioon: Seaduslikandlik koguseadusandlik võimuorgan Kuningastäidesaatev võim Kohuskohtuvõim JAKOBIINID 22.september 1792.a. Pransusmaa sai vabariigiks. Jakobiinide tugevnemine tugevam rühmitus zirodiinid juhid Robespierre, Danton, Marat. Kuninga hukkamine 21.jaanuaril 1793.a. jakobiinide käsitöö.
Esimesed kümnendid Baconi elus Francis Bacon (22 Jaanuar 1561 9 Aprill 1626) sündis aadlikute peres.Tema isa Nicholas Bacon oli kuninganõunik ja poliitik.Ema Anne Bacon oli luuletaja.Vend Anthony õppis temaga koos ja nad puutusid oma õpingutel palju kokku. Bacon hakkas juba varakult haridust omandama John Walsalli käe all ,kes oli Oxfordi Ülikooli lõpetanud.Õpingud olid range usulise korraga ,mis oli tingitud John Walsalli puritaanilukst tendentsist. Francis Bacon astus 1573 aastal Trinity College'isse ,Cambridges ,olles 12 aastane.
Paari suhted paranesid aja möödudes ning neil sündis neli last. Maria-Therese-Charlotte sündis 19. detsember 1778, ta oli ainuke laps, kes jõudis täiskasvanu ikka. Ta oli 1830. aastal 20 minutiks Prantsusmaa kuninganna, kuni ta äi ja mees kirjutasid alla trooni loobumis dokumendile. Louis Joseph Xavier Francois sündis 22 oktoober 1781, kuid suri seitsme aastaselt tuberkuloosi. Louis Charles sündis 27. märts 1785, ta päris Prantsusmaa trooni pärast oma isa surma. Aadlikute hulgas oli Louis XVII Prantsusmaa kuningas, kuid vabariiklaste jaoks oli Prantsusmaa vabariik. Poiss vangistati ning ta suri kümneaastaselt. Sophie Helene Beatrix sündis 9. juulil 1786, kuid suri 11-kuuselt. Arvatakse, et Marie-Antoinettel oli kaks nurisünnitust 1779 ja 1783. Lisaks lapsendas Louis XVI neli last: "Armand" Francois-Michel Gagné, Jean Amilcar, Ernestine Lambriquet ja "Zoe" Jeanne Louise Victoire. Peale laste sündi, olid Louis XVI ja
kooliküsimustega.Kuningas nõudis, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja et rahvale õpetatakse ristiusku.Seadusest hoolimata koolide ehitamine ei edenenud aga kuna lugemisoskajaid oli juba palju siis õpetati seda kihelkondades olenemata sellest, et koolid puudusid.Põhja-Eesti jäi koolide arvult ja lugemisoskuselt Lõuna-Eestist maha kuna Forseliuse loodud võrgustik püsis edasi ka pärast tema surma.Üheks põhjuseks, miks koolide ehitamine ei edenenud oli ka see, et aadlikute seas püsis endiselt teatav vastuseis. 1687/1688.aasta talvel õpetasid Forseliuse kasvandikud juba peaaegu kõigis Mandri-Eesti maakondades.Seda võib lugeda üldise lugemisõpetuse alguseks Eestis. Selleks hetkeks oli ka võimalik juba paljudes koolides õppida araabia ja rooma numbreid ning ka pisut matemaatikat.Põhiliselt tehti seda siis kui lapsevanemad soovisid ja selle eest tasusid.Oluliseks oli ka veel koduõpetus, edaspidi hakatigi
Maajade kultuuris olid ka orjad. Orjad olid põhiliselt sõjavangid ja nende lapsed, aga ka ebaseaduslikud või orvuks jäänud lapsed. Provintsides olid kubernerid, kes olid aadlikud neljast kuninglikust perest. Väikeste linnade ja külade valitsejad moodustasid madalama aadlikkonna, kes ei olnud kuninglikust perest. Ühiskonda organiseeris meestest koosnev klanni süsteem nagu ka kuninga perekond. Kuninga vanimast pärijast sai uus kuningas. Maajade kultuuris olid just aadlikute pojad need, kes said kõige parema hariduse. Preestrite hoole all õppisid nad kirjakunsti, muusikat, ajalugu, sõjakunsti ja religiooni. Aadlikute tütred olid rangelt eraldatud. Vanemad lapsed elasid just neile ehitatud elamutes. Lapsed elasid oma vanematega kuni nad olid piisavas vanuses, et abielluda. Poistele oli piisav abiellumis vanus 20 aastat. Keegi ei tohtinud abielluda kellegagi teisest klassist kui talle ei ole just selle piirkonna juht loa andnud.
Otsene staatud ühiskonnas naisel puudus, kodu ja pere eest hoolitsemine oli naiste kõige tähtsam ülesanne ning meestel oli nende üle üle ,,loomulik" võim. Naised, kellel polnud peret, elasid enamasti kloostrites. Mehe tähtsus naise üle näitas ka see, et raseduse korral soovisid nii ema kui ka isa poega, sest ainult poegi peeti väärtuslikeks järeltulijaiks. Haridust oli naistel võimalik omandada enamasti vaid kloostrist. Aadlikute lapsed said käia kloostrikoolides, kus õpetati nii lugemist kirjutamist kui ka triviumi kuuluvaid aineid, kuid vaesematel ja talupoegade tütardel selleks võimalust polnud. Kui vaene noor tüdruk läks aga nunnaks, oli tal võimaliks omandada kloostris hea haridus. Vaimulike naiste seal on ka mitmeid tähelepanuväärseid naisi, kes on andnud suuri panuseid haridusellu. Paljud naised käisid linnas tööl, ja seal oli neil võimalik mitmetel erinevatel aladel
Iga juuni toimus kõige tähtsam sündmus- Päikese festival. Pidustused kestsid üheksa päeva, kogu rahvad tuli kokku ja kõik olid oma parimates rõivastes. Need pidustused päästsid maailma ja hoidsid päikese õnnelikuna. Neljandal päeval sirutasid kõik oma käed taeva poole ja tegid musitamise hääli, et päike kindlalt teaks, kui tänulikud inimesed talle on. 10 Haridus Ainult aadlikute ja kuningapere lapsed käisid koolis. Tavainimeste lapsed õppisid oma emalt ja isalt, kuidas kokata, põldu harida, koristada ja õmmelda. Kui talunike perre sündis laps oli tema saatuseks määratud olla talunik. Väga harva pääses mõni tüdruk tööle templisse või valiti laps teenima aadlikuid. Osavamal oli võimalus pääseda linna elama ja töötama käsitöölisena, kuid see võimalus oli väike. Enamus inimesi olid siiski põlluharijad.
34.Selgita mõisted: 35.Ministeriaalid-lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest, sulas hiljem alamaaadli sekka. 36.Chevalier-Prantsusmaa alamaadlik 37.Hidalgo-alamaadlik Hispaanias 38.Kannupoiss-15 -aastane noormees, aadlik, kes kanda isiklikku relva, saatis isandat sõjakäikudel. 39.Taraan-müürilõhkumisvahend. 40.Hellebard-ehk odakirves on ajalooline pika varrega relv torkamiseks ja raiumiseks. 41. Rekonkista-Euroopa tagasivallutamine moslemite käest 42. Turniir-aadlikute vaheline sõjaline nö väljakutse, kus demonstreeriti oma vaprust. 35. Iseloomusta linna rolli keskaja alguses. Linn ja linnakultuur suutsid keskaja esimesel poolel püsida vaid maaharijate toel.Linn sõltus ümberkaudsetest küladest, mille majandus oli spetasialiseerunud linnaelanike vajadustele, kestis kuni 15. saj.ni. 36. Miks ei ehitatud keskajal üles enamikku keskaja linnu? Nad olid laisad, nad ei viitsinud 37. Selgita mõisted: skraa, tsunftijänes, koge.
Välis-ja sisekaubandus Väljavedu Peamiseks väljaveetavaks kauvaks oli Vene turule kujunes viljast põletatud viin. Just 18.saj raiuti maha põlismetsad, et kütta viinakööke. Nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi. Sellega pangi alus ulatuslikumale loomakasvatusele mõisates. See omakorda parandas põldude väetamist ja tõstis maa saagikust. Peamised väljaveo kaubad: vili, mets, lina, kanep. Sissevedu Ülekaalus olid talurahvakaubad: sool, raud, tubakas, heeringas. Aadlikute ja jõukama linnarahva jaoks ka luksuskaubad. Käsitöö ja tööndus (Räpina, Põltsamaa) 1) 17. sajandi käsitöö asengut Eesti linnades reguleeris keskaegne tsunftikord. Sellegipoolest nähti uue aja märke ja nendeks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Jacob de la Gardie rajas Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuritööstuse keskuseks kujunes Narva, kus kasutati Narva jõe energiat. Tallinnasse tekkis kaltsupaberit tootev paberiveski. 2) 18
Sola scriptua ainult pühakiri. Tänu sellele saadi aru, et igal inimesel peab olema võimalus lugeda piiblt. Et lugeda, on vaja lugemisoskust ehk emakeelset haridust. Martin Luther eitas samuti vallalisusnõuet. Ta arvas, et igal inimesel peab olema võimalus abielluda. Samuti jäi seitsmest sakramendist alles kaks ristimine ja armulaud. Saksamaal puhkesid ususõjad. Kõigepealt oli talurahva sõda, kus sõdisid aadlikud ja talupojad. Siis tuli sõda aadlikute ja Saksa Rooma keisri vahel. Sõjad lõppesid Augsburgi usurahuga aastal 1555. ''Cujus regio, cjus religious'' kelle võim, selle usk. Martin Lutheri usupuhastusideed levisid ka mujale. 38) Vastureformatsioon See oli katoliku kiriku hüüd takistada kirikulõhet ja tuua tagasi protestantlikud piirkonnad paavsti võimu alla. Selleks taastas paavst inkvisitsiooni. Tehti keelatud raamatute nimekiri. Need raamatud hävitati. Rajati jesuiitide ordu
.. põllumajanduse tähtsustamine, vabamajandus- ja kaubandus, manufaktuuride alahindamine. - Kaotas Tsunftisunduse 5. Haldusreformid - Jätkab Austria kujundamist ühtsusriigiks - Ei arvesta kohalike traditsioonidega, vaid kehtestas saksakeelse asjaajamise kogu riigis (ka Ungaris ja Austria madalmaades = Belgias) - Tulemus: riigi erinevad rahvad asuvad oma rahvuslike eriõiguste kaitsele ! Joseph II Reformide Tulemus · Riivati paljude grupide huve: aadlikute, vähemusrahvaste, kat. vaimulike · Tekkiv võimas J II vastane opositsioon: 1787 ülestõus Belgias, 1788-90 Ungaris · Protestiliikumise surve all pidi JII veidi enne oma surma tühistama osa Haldusreformidest · J II reformid olid liiga radikaalsed ja tormakad! Võrdlus F II ja J II vahel · Preisimaa valitseja oli kaalutlev realist, kelle reformid jäid püsima · FII ,,Jospeh II astub alati teise sammu enne esimest"
Kahtlemata oli oluline et esialgne isikliku sõjateenistuse tasuks antud lään muutus päritavaks valduseks. Vasall kes maad omas hoolitses ka oma suguvõsa eest ja huvitus seda enam majanduslikust edust. Vasallid oli olulisemad ennekõike piiskopide aladel ja nende aladel algas vasallide koondumine 13 saj II poolel , hakkasid kujunema vasallide ühendused, mis olid võimelised rääkima kõikide vasallide nimel ja hilisemalt hakkasid kujunema aadlikute rüütelkonnad. Kohalikud vasallid hakkasid koos käima meespäevadel. Üsna varsti pärast seda Maapäeva , 1430 aastatel kutsuti maapäevale ka vasallide esindajad. Vasallide osatähtsus suurenes tänu tülitsevatele siseoludele,saksa ordu kõrgmeister andis 1379 aastal armukirja, et vasallid võisid hakati oma maid edasi pärandama meesliini pidi kui ka naisliini pidi kuni 5 astme suguvõsani. Kuidas kindlustada endale ja suguvõsale suuremaid sissetulekuid,üks võimalus oli suurendada
Lähevad tülli ning duellile. Duell toimub 27. juuli 1941. Saab võimaluse tulistada esimesena, kuid mingil põhjusel lasku ei toimu. Martõnov tulistab Lermontovi südamesse. Lermontov veereb kuristikust alla. Linna saabub samal ajal torm ning kõik põgenevad. Lermontovi keha jääb sinna vedelema. Looming: · Käsitleb oma põlvkonna inimeste lugu. Leiab, et tema põlvkonnal pole mingit eesmärki. · Armastuse teema. · Mittevajalike(aadlikute) inimeste teema. Kirjutab teose ,,Kodumaa" (Kaukaasia teemadel) ,,Mtsõri" (Nooruk) ,,Deemon" (on poeem mässulisest hingest, kes on kurb, kuid kohtub Tamaraga. Läheb kloostrisse nunnaks ning Tamara läheb taevasse ingliks) 49 1837-1838 kirjutab teose ,,Meie aja kangelane" (avaldatakse 1839) Kolm vaatenurka: · Autor · Maksim Maksimõts · Petsorin
annaabi.ee 
