HAAPSALU
KUTSEHARIDUSKESKUS
Arvutid ja arvutivõrgud A13
Jürgen Ulla
Virtualboxi
kasutusjuhend
Referaat
Juhendaja :
Valdo Nõlvak
Uuemõisa
2013
Tallinna Polütehnikum Virtuaalmasina loomine VMware Workstation abil ja Ubuntu installeerimine VMware Workstation 9 Ubuntu 12.04 LTS Koostaja: Henri Muldre Juhendaja: Luisa Pani Tallinn 2012 Tere tulemast kasutama kasutusjuhendit, mis õpetab looma eelkõige virtuaalmasinat, kuhu on installeeritud Ubuntu. See juhend selgitab ka kokkuvõtlikkul määral virtuaalmasinatest ning
KUI OLED OMA ARVUTI PAROOLI UNUSTANUD VÕI TAHAD NIISAMA HÄKKIDA I. Kõigepealt proovi süsteemi sisse saada tavaliste meetodite abil Parool (password) on tähtis turvamehhanism ja ta on vajalik selleks et takistada häkkerite ja muude taoliste tegelinskite mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma Windows'isse sisse logida ja Sul tuleb kas oma opsüsteem ümber installeerida või siis kõvaketas formateerida, mis põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINE\SAM" harus. Füüsiliselt on tema asuk
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine..............................................................................14 Kasutajate õigused ning paroolid.........
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m
MIPS R3000/R4000 ja Alpha , mille PowerPC , Itanium ja AMD64 toeta hiljem maksetena. Idee oli omada ühist koodi baasi custom Hardware Abstraction Layer (HAL) iga platvormi. Kuid toetust MIPS, Alpha ja PowerPC hiljem langes pärast NT 4.0. Lai tarkvara ühilduvus saavutati toetust mitme API "isiksused", sealhulgas Win32 , POSIX ja OS / 2 API - viimased kaks olid järk-järgult, alustades Windows XP. Osaline MS-DOS oli kokkusobivus abil saavutatud integreeritud DOS Virtual Machine - kuigi see funktsioon on järk-järgult x86-64 arhitektuuri.NT toetas per-objekti (fail, funktsioon ja roll) pääsuloendite võimaldab rikkalikku komplekti kaitse load olema kohaldada süsteeme ja teenuseid. NT toetab Windows võrguprotokollid, pärib eelmise OS / 2 LAN Manager võrgustikke, samuti TCP / IP võrgu (mille Microsoft rakendavad TCP / IP pinu saadud esimeses alates Streams , hiljem ümber kirjutada in-house.) Windows NT 3
signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid. Digitaalsüsteemides on ribalaiuse mõõtühikuks bittide arv sekundis (bps). Näiteks 57 600 bps modemi ribalaius on kaks korda suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
Kõik kommentaarid