Facebook Like
Hotjar Feedback

Vana-Kreeka (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris


Vana-Kreeka







Silver Sepp 6a klass
Pärnu Vanalinna Põhikool














Varajane Kreeka (2500-750 a eKr).

Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid .
Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700- 1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas.
Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa.

Kreeta.
Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid eluruumidesse vett. Alumisel korrusel säilitati veinivarusid ja teravilja. Lossikambrite seintel olid uhked maalid. Need maalid kujutasid lilli, liblikaid, sportlike mehi ja naisi. Kreetalastel oli ka oma kiri. Tänapäeval ei saada aga kreetta keelest midagi aru. Kreeklased uskusid et Kreetal valitses kuningas Minos. Kreetalased olid head meresõitjad. Nad vahetasid egiptlaste, foiniiklaste ja babüloonlastega kaupu.

Pilt Knossose palee seinalt.



Mükeene kultuur.
Kreeklased õppisid kreetalastelt niimõndagi ja seega nimetatakse kreeta ja kreeklaste kultuuri Kreeta-Mükeene preioodiks. Hiljem nimetasid kreeklased oma esivanemaid ahhailasteks. Nende losse ümbritsesid kivimüürid. Hilisemad kreeklased nimetaisd neid kükloopilisteks müürideks. Mükeene kindlusesse viis kuulus Lõvivärav. Kindlustes olid ammuste valitsejate hauad . Neis haudades oli kalleid nõusid, ehteid ja relvi . Ka ahhailased tuntsid kirja ja seda suudavad ka tänapäeva teadlased ka lugeda. Ahhailased vallutasid kreeta ja teisedki Egeuse mere saared.


Mükeene lõvivärav.

Tume ajajärk
Aega pärast Mükeene kultuuri hiigelaega nimetatakse tumedaks ajajärguks.kreekas polnud enam riike ja lossid olid maatasa tehtud ning isegi kiri ununes. Tumedal ajajärgul võeti pronksi asemel kasutusele raud.

Kreeka müüdid.
Hellenite müüdid rääkisid lugusid ammustest aegadest, jumalatest ja vanal ajal elanud inimestest ja nende tegudest. Minevikus elanud kuulsaid inimesi nimetasid kreeklased kangelasteks. Sõma mythos tähendab kreeka keeles lugu. Kreeka laulikutele meeldis eriti laulda Trooja sõjast. 8 sajandil eKr loodi nende laulude põhjal kaks eepost – Illias ja Odüsseia. Nende autoriks pidasid kreeklased Homerost. Need kirjandusteosed olid hellenitele tähtsaimad.

Kreeka kuulus pime laulik Homeros . Tema kuulsaimad toesed on Illias ja Odüsseia.



Trooja sõda
Trooja sõda sai alguse sellest et kolm jumalannat arvasid et nad on kõige ilusamad ja kutsusid Trooja printsi Parise otsustama kumb neist on ilusaim. Paris valis välja jumalanna kes lubas tal tasuks röövida maailma ilusaima naise kes oli Agamommnoni venna abikaasa Helena. Kui Paris oli Helena röövinud ajasid kreeklased kokku suure sõjaväe ja purjetasid troojasse Helenat tagasi tooma .
Sõja lõpupäevadest jutustab kreeklaste eepos Illias. Teos räägib Achilleuse ja Agamemmnoni vahelisest tülist. Achilleus oli tema peale nii vihane et keeldus sõdimast. Ühel päeval juhtis kuningas Priamose poeg ja trooja kangelane Hektor hullulget väljatungi kreeklaste ridadesse. Nii Agamemmnon kui ka Odysseus said lahingus haavata. Kui kreeklased olid paanikas laiali puistatud sööstis hektor kreeklaste laevastiku poole. Kui tal oleks õnnestunud laevad põlema panna oleks sõda lõppend ja kreeklased oleks tagasi põõrdunud. Kuid sellegipoolest keeldus Achilleus võitlemast. Leegid neelasid juba esimest laeva kui Patroklos kelllel oli seljas Achilleuse turvis viskas oma oda troojalaste sekka. Ta oleks kohe tapetud kui ta ei oleks olnud nii Achilleuse moodi. Troojalased pidasidki teda Achilleuseks ning põgenesid. Patroklos koondas sõdalased ja ajas põgenevaid troojalasi linnamüürideni taga. Järsult tabas teda juhuslik hoop. Ta kiiver rebiti peast ja oda lõõdi pilbasteks. Ta üritas Trooja müüridest eemale roomata kuid tema rinda läbistas Hektori mõõk ja Patraklos suri. Kui Achilleus oma nõo surnukeha juurde jõudsid üritasid Kreeklased seda iga hinna eest kaitsta. Vihast raevunud sööstis ta Troojalaste summa ja jagas hoope igale Troojalasele moodustades laiba ümber verise ringi. Päikeseloojangul tõmbusid troojalased tagasi oma linnamüüride varju ning Achilleus viis Patraklose laiba tagasi Kreeka laevad juurde. Ta maeti austusavaldustega mere äärde.





Pärast seda maksis Achilleus Hektorile kätte. Ta kutsus Hektori duellile ja tappis ta. Pärast seda sidus ta Hektori vankri taha ja tegi mitu tiiru ümber Trooja. Achilleus oli sõjas leidnud endale palju vaenlasi nii inimeste kui ka jumalate seas. Merejumal poseidon nõudis kätemaksu oma poja Kyknose surma eest ning Appolon tahtis kättemaksu Troiluse tapmise eest mis toimus tema templis . Nii sosistaski poseidon Parisele et Achilleus ei ole haavamatu ning Apollon juhtis tema kätt. Jumalad mäletasid et Achilleuse ema Thetis oli teda Styxi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vana-Kreeka #1 Vana-Kreeka #2 Vana-Kreeka #3 Vana-Kreeka #4 Vana-Kreeka #5 Vana-Kreeka #6 Vana-Kreeka #7 Vana-Kreeka #8 Vana-Kreeka #9 Vana-Kreeka #10 Vana-Kreeka #11 Vana-Kreeka #12 Vana-Kreeka #13 Vana-Kreeka #14 Vana-Kreeka #15 Vana-Kreeka #16 Vana-Kreeka #17 Vana-Kreeka #18 Vana-Kreeka #19 Vana-Kreeka #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor peeter Tim Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat Vana Kreekast selle kultuurist, sõdadest jne
ajalugu , vana-kreeka , kultuur , sõjad , vanaaeg

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

52
doc
Vana-Kreeka
9
doc
Vana-Kreeka
5
doc
Vana-Kreeka
1
doc
Vana-Kreeka
3
docx
Vana-Kreeka
15
doc
Vana-Kreeka-konspekt
5
doc
Vana-Kreeka
8
pdf
Vana-kreeka ja hellenism



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun