Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TORI PÕRGU KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursuses Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ALA KIRJELDUS...................................................................................................................3 2. ALA ANALÜÜS...................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................16 2 1. ALA KIRJELDUS 1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu Tori põrgu võeti kaitse alla 12.03.1959. aastal eesmärg
moodustavad kauni terviku ja kutsuvad mõnusale jalutuskäigule. Uudistada on märke nii kaugest keskajast, elegantsest kuurordi algusperioodist, pikast nõukogudeajast kui ka modernsest ja kiiresti arenevast tänapäevast. Hea on teha vähemalt kolm väljasõitu Pärnumaale: nn Lääne, Põhja ja Lõuna Päikeseringi. Kõikjal on vaadata kauneid (ranna)külasid, kirikuid, mõisakomplekse, muuseume, käsitöötubasid ja loodusväärtusi. Pärnumaa suurimateks pärliteks on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Kihnu saar ja kultuur ning Soomaa Rahvuspark koos oma kuulsa viienda aastaajaga. Külastamist ootavad ka kaunilt renoveeritud Tõstamaa mõis, muistne Soontagana maalinn, Eesti Muuseumraudtee Lavassaares, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Vana- Riia maantee äärsed rannakülad jpm. ALLIKUKIVI KOOPAD Kilingi-Nõmme linna lähedal Allikukivi ürgoru nõlval saad uudistada suuri maa-aluseid koopaid. 1961
Nimetusest Puu teaduslik nimi HARILIK KADAKAS osutab, et peale selle Eestis kasvava kadakaliigi leidub maailmas veel rohkesti teisigi kadakaliike. Ladinakeelse nime Juniperus communis esimene poole Juniperus on olnud kadakate üldnimetuseks Vanas Roomas juba Vergiliuse aegadest. Liiginimi communis tähendab tõlkes harilikku. Levik Eestis Eestis on kadaka põhilised kasvualad (75%) Saaremaal ja Läänemaal. Vähem ja hajusamalt esineb kadastikke Hiiumaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Üksikpõõsana võib kadakat leida kõikjalt. Eesti on meeldivaks erandiks kadastike rohkuse, nende esteetilisuse, kõrge vanuse, ligipääsetavuse ja kadakaga seotud rahvatraditsioonide poolest. Kadakas kasvab suuremaks aeglaselt. Pikkust tuleb igal aastal keskimeslt 2 cm juurde. Kadaka eluiga võib Eestis ulatuda üle 500 aasta. Suuruse poolest on teadaolevalt uhkeim kadakas Eestis Viljandimaal Kõo vallas Paaksimaa külas kasvav puu
Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis Sissejuhatus Looduskaitse vajadus seisneb looduse hoidmises ja selle säilitamises. Kuna 20. sajandi alguses võeti kaitse alla vaid haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme, siis aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et sellest ei piisa. Hakati rääkima keskonnakaitsest, mis tähendab elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitset elupaikade hoidmise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Me peame enda ellujämise nimel hoidma iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta- nagu need kõik oleks haruldased. Tuleb tegelda paljude erinevate keskkonnaprobleemidega, mis ohustavad õhku, vett jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Eestis
Harilik tamm Referaat Sisukord 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Hariliku tamme kirjeldus............................................................................................4 4. Ravimtaim..................................................................................................................8 5. Puidu iseloomustus ja kasutus..................................................................................10 5.1. Veinivaatide valmistamine................................................................................11 6. Põlis- ja legendidepuu..............................................................................................13 6.1. Hiiepuust piksepuuks.......................................................................................13 6.2. Pärimused ja legendid................................................................................
Anzelika Künnap Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Anzelika Künnap HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK Referaat Tallinn 1 Anzelika Künnap 2014 2 SISUKOR 1HARILIK KUUSK.....................................................................................6 1.1BOTAANILISED TUNNUSED........................................................................................6 1.1.1Suurus........................................................................................................ 6 1.1.2Tüve koor................................................................................................... 7 1.1.3Juurestik.....................................
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood 12 4. Kooslused
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed h
Kõik kommentaarid