10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
egipus
Õppematerjali autor
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkus Tsivilisatisoon on kõige suurem kultuurilis-eneseteaduslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsiooni kuulumise määrab vastava inimhulga enesemääratlus. Enesemääratlusel on neli määratlust: keel, tavad, religioon ja ajalugu. Samuel Huntingtonil, Francis Fukuyamal ja Pippa Norrisel on kõigil omad maailmavaated ja arvamused tsivilisatsioonidest ja nende kokkupõrke võimalikkusest. Tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesi alustas Samuel Huntington. Ta kinnitas 1996. aastal ilmunud sama pealkirja kandvas raamatus, et pärast külma sõda ei domineeri maailmapoliitikas enam konkureerivate ideoloogiate konfliktid, vaid tsivilisatsioonide ja kultuuride konfliktid. Huntington ütles, et kultuuri jõud on suurem kui üleilmastumise lõimiv jõud ja et inimeste lojaalsuse määravad lõplikult kindlaks kogukondlikud sidemed, mille aluseks on religioon, rahvus ja ühine ajalugu
Sellel on õigust ja mõjuvõimu, et nt maksustada toodangu ülejääke. Kodanikkonna olemasolu. Aluseks poliitiline organisatsioon, mis toetub kindlale territooriumile. Ühiskonnasisene kihistumine. Ühiskond tugevasti spetsialiseerunud: lisaks toidu tootmisega tegelevatele inimestele kujunesid välja rühmad, kes ise vahetult elatusvahendite tootmisega ei tegele (käsitöölised, kaupmehed, sõdalased, vaimulikud, ametnikud). Oma osa on tsivilisatsioonide tekkes omanud ka kaubandusvõrk. Tsivilisatsioonide tunnus ka suurt inimtööjõudu nõudvate ja suuri hulki hõlmavate ühiskondlike tööde teostamine (kunstlik niisutus, suured monumentaalehitised). Tsivilisatsioone iseloomustab ka kirja ja mitmesuguste teaduste olemasolu. Teooriad tsivilisatsioonide tekkest Linnalise revolutsiooni teooria 19. saj: tsivilisatsioon sai alguse muistses Egiptuses, meresõitjad viisid teadmised mujale maailma
● Tänapäevane ● Religioon ● Tuumikriik ja veajoone konflikt -> igas tsivilisatsioonis on mõni tuumikriik, mis on peamine ja mis võib aidata teisi riike jne. Veajoone konflikti näide Põhja-Sudaani ja Lõuna-Sudaani vaheline koflikt. ● Kriitika Näeb maailma multipolaarsena, kus on tuumikriigid (suurriigid), mis on endale mingisuguse liitlaskonna ümber tekitanud; tasakaalustavad üksteist. Enamus sõdadest on naabrite vahel, suur osa konflikte on tsivilisatsioonide sees. Majandus ● Miks mõned on rikkamad? ● Võrdlev lähenemine - Jared Diamond - E. L. Jones ● Süsteem - Liberalism - Natsionalism - Marksism Maailma jaotamine rikkuse järgi ● Andmed: - IMF; WB, CIA, Inimarengu indeks ● Maailmapank: - Kõrge sissetulek 12 736 USD - Ülem keskmine 4 126-12 735 USD - Alam keskmine 1 046-4 125 USD - Madal 1 045 või vähem USD
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..................................7 2.1Rahvusriikide suvereensu
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
kolmkümmend seitse (see arv ei püsi küll paigal, vaid varieerub "Uurimuse" erinevates köidetes, levinuim on 21). Võrreldes Spengleriga on Toynbee teadmiste ja käsitluse ulatus märksa laiem, hõlmates nt. samuti mitmeid Ameerika põliskultuure. Tsivilisatsioonid võivad olla n-ö isetekkelised, võrsudes primitiivsetest kultuuridest (nt. egiptuse ja sumeri tsivilisatsioon), või siis võrsuda mõne varasema tsivilisatsiooni varemetel (nt. meie Lääne tsivilisatsioon). Käsitlus tsivilisatsioonide arengust Tsivilisatsioonide arengumuster:tekkimine kasvamine murdumine lagunemine. Tsivilisatsioonide arengutegur: väljakutse versusvastus (challenge vs. response) Edukad on need tsivilisatsioonid, kes suudavad väljakutsetele olgu need sotsiaalsed või looduslikud loovalt vastata. Tsivilisatsiooni arengu "rütmiks" on katkematu vastamine üha uutele väljakutsetele ja langus saab alguse siis, kui tsivilisatsioon pole
hariduslikud). Tsivilisatsioon on kompleksne ühiskondlik süsteem, mis hõlmab eri hõimude kultuure. Nt esimesed tsivilisatsioonid Lähis-Idas tekkisid ajavahemikus 5000- 3000 a eKr. Sumer, Babüloonia, Egiptus olid esimeste suurte ühiskondlike rühmituste seas, mis hõlmasid mitte üksnes kultuuri peavoolu vaid ka inimeste ja keelte kompleksset mitmekesisust ning eristasid religioosseid ja tsiviilinstitusioone. Eurooplastes tekkis huvi teiste maade tsivilisatsioonide vastu valgustusajal e 18 saj paiku, kui filosoofid ja teadlased hakkasid otsima inimkonna ajaloost universaalseid korrapärasid. Kultuur kui vaimselt kõrgelt väärtustatud fenomen vastandati valgustusfil. poolt tsivilisatsiooni mõistele, mida seostati eeskätt kõige materiaalsega, samuti sotsiaalse progressiga. (Aga sellest täpsemalt järgmises loengus.) Mõnedel puhkudel kirjeldatakse inimese vaimset arengut kui kultuurilist mõnikord kui tsivilisatsiooni arengut
Kõik ei lähe mitte ainult paremaks, vaid ka halvemaks. Kui kultuur on end ammendanud ja hakkab allakäima. Selle teoreetik oli Leo Frobenius, kes tegi Aafrikas palju reise, avaldas Aafrikat käsitlevaid töid. Neis ütles, et aafrika on kultuuri lapsepõlv, värske noor. Kultuuri võib võrrelda inimese elutsükliga. 19.sajandi mõttemallide taandumisega võiks arvata, et kultuuriline morfoloogia on taandumas. Samas populaarne katse ka tänapäeval Samuel Huntington on oma raamatus tsivilisatsioonide kokkupõrge (1996). Lisab poliitilise agenda. Huntington loetleb 7 tsivilisatsiooni, kes näevad ennast maailma keskpunktina, kuid mõtteviisid on niipalju konfliktis, et nad ei saa üksteisega rahumeelselt hakkama ja seetõttu ennustab suuri konflikte ja probleeme. On näha, et islami tulevikus, võib tõepoolest tekkida vastuolusid. Ebaselge on, mis alusel ta suudab maailma ajaloo 7 tsivilisatsiooniks jagada. Näiteks Jaapan, mis seisab eraldi kaugida tsivilisatsioonist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid