Troofilised tasemed
bioloogilises aineringluses
Helena Teras
Sissejuhatus
Toitumissuhete alusel liigitatakse organismid
troofilistele tasemetele.
Ühele tasemele kuuluvad organismid, kes
tarvitavad toiduks ühepalju olulisi muundumisi
läbi teinud ainet.
I tase tootjad ehk produtsendid
Rohelised taimed
Toodavad orgaanilisit ainet
Kasutavad mineraalseid toitained , vett,
päikesekiirguse energiat
II tase – tarbijad ehk konsumendid
Loomad, kes söövad teisi organisme
Taimtoidulised loomad ehk herbivoorid – 1.astme tarbijad
Loomtoidulised loomad – kiskjad ehk karnivoorid – 2.astme tarbijad
Tipptarbijad ehk 3.astme tarbijad – kotkad
Tarbijad on ka raipesööjad (raisakotkad, rongad) ja kõigesööjad ( omnivoorid )
Lagundajad ehk destruendid
Laguahel
Väga tähtis ökosüsteemi osa
Taime ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine tagab toitainete
ringluse
Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega
Energia
elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted organismide vahel 3.Organiseerituse tasemed: biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Kõige suurel ökoloogiline süsteem. Hõlmab kõike elusat vees, õhus ja maismaal. Biosfääri siseneb päikeseenergia, tänus millele on elu Maal võimalik. Seosed toimivad toiduahelate ja aineringete näol. Bioom Biosfäär jaguneb vööndite kaupa bioomideks: tundra, stepp, kõrb jne. Kooslus Teatud ühetüübilist maa-ala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. Näiteks kõik elusorganismid
(mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid) · Detridofaagiddetriidist toiduvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jt) · Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagide alagrupi ja neid nimetatakse redutsentideks. Ökosüsteemi struktuur · Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. · Toiduahela I tase autotroofid · II tasefütofaagid · III ja järgnevad tasemed zoofaagid · Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahele e parasiittoiduahel · Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks) · Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku e
· Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet. Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad. Inimese varusuhkur on glükogeen, seda talletatakse maksas ja lihastes. FOTOSÜNTEES Toimub rohelistes taimedes. Taimed on võimelised sünteesima süsihappegaasist ja veest
Detridofaagid-detriidist toituvad organismi. Toiduahel- jada organisme,keda seovad (vihmaussid,sipelgad,sajajalgsed) järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemi Redutsendid e lagundajad- seened ja Toiduahela I tase - autotroofid bakterid moodustavad tavaliselt eraldi II tase - fütofaagid alagrupi ja neid nim. III ja järgnevad tasemed zoofaagid Toiduahela jaotus:1)karjamaa toiduahel Laguahel toiduahel, mis algab eluta 2)laguahel e detriitahel 3)nugiahel e orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja Parasiittoiduahel lagundajaist ning lõpeb mikroobidega. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad Konsortsium kogum organisme, keda toit omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku või elupaik seostab mingil kindla taimega.
Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilain
33. Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. 34. Nekrofaagid raipetoidulised lagundajad 35. Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36. Ökoloogiline niss (ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. 37. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. 38. Ökoloogiline suktsessioon ehk koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. 39. Parasitism kooselu, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. 40. Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine. 41. Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul 42
kontsentreerub kahele-kolmele troofilisele tasemele Paaris- ja paartituarvulised ahelad Toiduahela konsentreerumine: Toksilistel ainetel on omadus toiduahelas liikudes igas järgmises lülis konsentreeruda Radioaktiivsed ühendid, pestitsiidid, DDT. Elavhõbe Energia toiduahelas Toiduahel: - Kvantiteet - Kvaliteet + Ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofiline struktuuri kujutis, mille astmeteks on troofilised tasemed : - Arvukuse püramiid tk/ ha - Biomassi püramiid kg/ ha , cal/ ha - Energiapüramiid kg/ (ha*a), cal/ (m2a) Organismi koht ökosüsteemides ja keskkonna varieerumine Ökoloogilised tegurid: Abiootilised ( elutu keskkonna) tingimused: - Füüsikalised( valgus, temperatuur, gravitatsioon, rõhk, tuli, hoovused) Ja - keemilised( niiskus, ph-tase, atmosfääri gaasid, soolsus, toitainete sisaldus)
1. Mis on.....? (ühe lausega) · Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) · Adaptatsioon on organismised kohanemie keskkonnaga · Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm. · Akuutne toksilisus on äge mürgilisus · Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) · Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. · Biootiline - Suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme mis on vastastikus seoses Maa füüsilise
Kõik kommentaarid