Aine- ja energiavahetuse füsioloogia
Küsimused
1. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks?
2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia?
3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus?
4. Millal võib PAV olla normist kõrgem?
5. Millal võib PAV olla normist madalam?
6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral?
7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul?
8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid?
TOITUMISE ANALÜÜS
Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud
seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada. Teises osas on toodud praktikumis tehtava
töö käik.
PÕHILISED TOITUMISSOOVITUSED
1. Toiduga saadav energiahulk (toiduenergia) peab katma organismi ööpäevase energiakulu .
2. Toit peab olema tasakaalustatud, mis tähendab, et toiduga peab saama kõiki vajalikke toitaineid -- valke, lipiide ja süsivesikuid, vett, vitamiine ja mineraalaineid -- kindlas koguses ja vahekorras. Toidus peaks olema ka vajalikul hulgal kiudaineid.
3. Toitumisel tuleb arvestada vanusega ning teatud iseärasustega suure kehalise koormuse korral, naistel raseduse ja rinnaga toitmise ajal.
4. Päevas tuleb süüa mitu korda.
5. Normaalse küllastustunde tekkeks ja liigsöömise vältimiseks tuleb süüa kiirustamata ja arvestada ka toidu mahtu.
6. Toidu valmistamisel ja säilitamisel peab kinni pidama teatud nõuetest, millest võib oleneda toitainete omastatavus ja võimalike kahjulike kõrvalainete teke.
Toitumise universaalne reegel: pole kahjulikke toiduaineid, on kahjulikud kogused !
1. Soovitused toiduenergia kohta Toit peab andma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east , kehamassist, ainevahetuse
eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline
koormus. Energiat mõõdetakse kilokalorites ( kcal ), kilodzaulides (kJ) või megadzaulides (MJ). 1 kcal = 4,2 kJ ja 1000 kJ = 1 MJ
84 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia
Toiduga saadava energiavajaduse määramisel on Eestis praegusel ajal võetud aluseks Põhjamaade
soovitused vähese kehalise koormusega inimestele. Normid on arvestatud nn. etaloninimesele
("etalonmees" kaalub 70 kg ja "etalonnaine" 60 kg). Meeste energiavajadus on suurem kui naistel. Energiavajadus oleneb ka vanusest . Meestel on
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KristinK
Õppematerjali autor
Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta väljaandest Eesti toitumis- ja toidusoovitused Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava , Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa. Tallinn 2006. Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel, küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma. Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6 kuud. Tabel 9. Vitamiinide päevased tarbimissoovitused olenevalt vanusest Vanus, Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Niatsiin, Vitamiin Folaadid Vitamiin Vitam aastates A, RE D, g E, -TE B1, mg B2, mg NE B6, mg , g B12, mg iin C,
on levinud ebatervislikud toitumisharjumused, nagu sagedane kiirtoidu valik, liigne rasvase ja soolase söömine, vähene kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib kaasas valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti läbikuumutatud. Kartuli asemel kasutatakse põhitoiduna üha sagedamini riisi ja makarone, lapsed eelistavad magusaid jogurteid tavalise lehmapiima asemel. Laste toitumine vajab pidevalt tähelepanu ja suunamist. Lasteaias ja kooliajal saadud tarkused panevad aluse tervislikust toidust arusaamisele ja mõtteviisile. Seda õpetavad vanemate kõrval nii lasteaia kui ka kooli pedagoogid, aga ka meedikud. Laste tervisliku toitumise programme on kõige enam rakendatud projektides ,,Tervist edendav kool" ja ,,Tervist edendav lasteaed". Õpilaste toitlustamine ei ole pelgalt passiivne toidu pakkumine, vaid sellega on seotud
Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, on soovitav, et neid saadakse vajalik
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia väsimuse ja töövõime languse vältimiseks on soovitatav süüa hommikul, sest glükogeenivarud on öö jooksul enamusel inimestel otsa saanud. 5. Söömise kiirus ja toidu maht Enamus inimesi seostab söömise küllastustunde tekkega. Küllastustunde tekkes on olulisel kohal seedekulgla venitus- ja kemosensoritelt, aga ka suu limaskesta ja neelu sensoritelt pärit erutus. Ka ei teki küllastustunne kohe söömise algul. Seega normaalse küllastustunde tekkeks ja liigsöömise ärahoidmiseks on soovitatav süüa aeglaselt ja suhteliselt kiudaineterikast toitu. Sellisteks toiduaineteks ongi aedviljad, puuviljad ja teraviljasaadused. Ka kaloritevaesed joogid on näljatunde vähendamisel sobivad. 6. Toidu valmistamine ja säilitamine Toiduainete säilitamisest, nende töötlusest ja toidu valmistamisest sõltub paljudel juhtudel vitamiinide ja mineraalainete sisaldus ning omastamine organismi poolt. Toidulipiidide ebaõige säilitamine v
NB! TREENING JA TOITUMINE VAHUR ÖÖPIK INIMESE PEAMISED TOITUMISVAJADUSED Toit ja toitumine on faktorid, Mitmekesine toit ja organismi vajadustega kooskõlas olev toitumine on mis mõjutavad tugeva tervise ja hea enesetunde aluseks mitte üksnes sportlasele, vaid kõigile oluliselt treeningu inimestele. Samas on ilmne, et sportlasele on optimaalne toitumine edu efektiivsust saavutamise seisukohast märgatavalt suurema tähtsusega faktor kui enamiku ja sportlikku muude elualade esindajatele. Toit ja toitumine mõjutavad oluliselt treeningu saavutusvõimet
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M
kogu pere elustiilis ja toitumises. Motivatsioon terviseteabe saamiseks ja rakendamiseks on kõrge ning seda tuleks kasutada ära tervislike eluviiside sh toitumisharjumuste kujundamisel. Positiivsed muutused noore pere toidulaual mõjutavad sündivate laste toitumisharjumusi ning seeläbi tulevikus kogu rahva tervist. Rasedate ja imetavate emade toitumise eripärad Toitumine on üks kõige olulisemaid faktoreid, mis mõjutab loote arengut ja kasvu. Ema toitumine raseduse ajal on eriti märkimisväärne faktor seetõttu, et toitumisharjumused on muudetavad ning seepärast, et nii enne rasedust kui raseduse ajal on toitumine oluliseks ennetavaks meetmeks mitmesugustele probleemidele. Eelpool mainitud probleemide hulka kuuluvad näiteks vastsündinu madal sünnikaal, enneaegne vastsündinu jm. On oluline, et hea toitumise põhimõtted leiaksid laiemat kõlapinda just rasedate seas.
See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Söö mitmekesiselt: Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid. Ühekülgse toitumise puhul võib organism saada ka liigselt toidus sisalduda võivaid raskmetalle, saasteaineid ja lisaaineid (nt säilitusained, toiduvärvid), kuigi igas toidus eraldi võttes on kogused normi piires Toidupüramiid Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid