Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja ­väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt ­ tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt ­ võime säilitada kehalist ja vaimset heaolu vaatamata muutustele ümbritsevas keskkonna ja organismis. Meditsiiniline aspekt ­ riskitegurite kindlaks tegemine, häire diagnoosimine, patogeensete ja ravimehhanismide selgitamine, kõrvaldamine ravi ja taastusravi kaudu. 2. Tervise mõiste ja tervise tähenduse areng.Tervis on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine - mida meil on vaja oma igapäevaseks eluks. Tervise kujunemises, kui ka selle kõikumises on individuaalsed ja sotsiaalsed faktorid omavahel seotud. Tervist mõjutavad faktorid on bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalmajanduslikud ja tervisekäitumine (KA, suitsetam, toitum, alkoholi tarbim). Tervis on inimese kõige tähtsam ressurss, mis kujuneb väga paljude tegurite keerulisel koosmõjus. Tervis:1. füüsiline ­ on seotud keha funktsioneerimise ja füsioloogiliste protsessidega. 2. vaimne ­ on seotud psüühilise, emotsionaalse ja hingelise heaoluga.Psüühiline tervis seostub võimega selgelt ja seostatult mõelda. Emotsionaalne tervis iseloomustab võimet tunda ja eristada erinevaid tundmusi (kurbus, rõõm, rahulolu jne.). Hingeline tervis võib olla seotud religioossete uskumuste ja tegevustega või muude isiklike tõekspidamiste, käitumispõhimõtete ja meelerahu saavutamise viisidega.3. Sotsiaalne ­ kajastab suhteid teiste inimestegaTervisevaru suurendamise võimalused on:kehalise tervise osas eelkõige kehaline aktiivsus ja tervislik toitumine; vaimse tervise osas eelkõige töö ja puhkuse õige reziim, oma elule mõtte leidmine ning teiste inimestega arvestama õppimine; sotsiaalse tervise osas eelkõige heade suhete hoidmine lähedaste inimestega, endale koha leidmine ühiskonnas ja/või kogukonnas; õppimine ja töötamine, mis tagavad heaks terviseks vajaliku sotsiaalse seisundi. 3. Tervise determinandid ­ on rahva tervist määravad tegurid 1) sotsiaal-majanduslikud, keskkonnast tulenevad (eluase, turvalisus, sissetulek, haridus, töö, sotsiaalsed suhted) 2) geneetikast tulenevad 3) käitumisest tulenevad ­ tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis ­ saastatus, joogivesi5) tervishoid ­ haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervise edendamine kui ideoloogia, mis hakkab omandama üha suuremat kaalu tervishoiupoliitika kujundamisel. See on tegevus, mis innustab inimesi saavutama senisest suuremat kontrolli oma tervise üle. Tervise edendamine, 1 kui protsess, mis võimaldab inimesi saavutama senisest suuremat kontrolli oma tervise üle ning parandada seda. Tervist edendatakse inimestega ja inimeste poolt.Tervise edendamise protsess toimub kolmel tasandil: üksikisiku, kogukondade ja riigi tasandil. Üksikisiku tasandil on eesmärk vähendada tervist kahjustavaid mõjureid ja suunata käitumist tervise tugevdamisele. Ühiskonna tasandil tuleb arvestada keskkonna, energia, toidu ja põllumajanduse, tervishoiu jm. poliitikaga ja seda kujundada.Tervise potentsiaali määratlevad tervise reprodutseerimise -, formeerimise -, kasutamise- ja taastamise protsessid. Tervise edenduse 5 põhisuunda: riikliku tervisepoliitika kujundamine,tervist soodustava elukeskkonna loomine,ühiskonna osalemise aktiviseerimine tervise tugevdamiseks,isiklike oskuste väljaarendamine,terviseteenuste ümberkorraldamine. 5. Tervislik eluviis: mõiste ja komponendid.Tervislik eluviis see on piisav füüsiline ja aktiivne liikumine, tervislik toitumine, puhkus ja oskus lõdvestuda. Tubakatoodete, uimastite vältimine ning alkoholi liigtarvitamisest hoidumine.Komponendid:1) füüsiline ­ seotud keha funktsiooniga ja füsioloogiliste protsessidega2) psüühiline ­ seotud võimega selgelt mõelda 3) emotsionaalne ­ võime tunda ja eristada erinevaid tundeid 4) hingeline/vaimne ­ seotud isiklike tõekspidamistega 5) sotsiaalne ­ võime luua ja säilitada suhe teiste inimestega, mis võimaldab igapäevaelus edukalt toime tulla ning peegeldab tasakaalu indiviidi ja keskkonna vahel.Tervisliku eluviisi kujunemisel on olulised järgnevad faktorid:Motivatsioon,Teadmised,Oskused,lähedastetoetus,ümbritsev keskkond.6. Täiskasvanu tervisliku toitumise põhimõtted. Tervislik toitumine on olulise tähtsusega organite normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks; normaalseks paljunemiseks, kasvuks ja edasikestmiseks; optimaalseks töötamise efektiivsuseks; vastupidavuseks nakkustele ja haigustele; kehaliste kahjustuste parandamiseks. toidukordade vahel normaalne jaotus oleks: H-25%, oode 10%, L-35%, oode 10%, Õ- 20%. Ideaalmenüü koostamisel arvestada inimese individuaalseid eelistusi toiduainete suhtes. Analüüsida ka vitamiinide, minainete ja mikroelementide koguseid menüüs, äkki on vajalik lisapreparaate Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks: Igapäevane toidu valik teha kõigist toiduainegruppidest.Süüa rohkesti köögivilja ning rohkem rukkileiba jt täisteraviljatooteid, puuvilju ja marju.Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid. Loobuda lihast 3­4 päeval nädalas, eelistada lahjat tailiha, nahata linnuliha ja kala ning vältida rasvaseid lihatooteid. Lisatavatest toidurasvadest eelistada oliivi- või rapsiõli või teisi taimeõlisid. Kindlasti süüa vähemalt 3 korda nädalas kala. Süüa munakollast 2­3 korda nädalas. Morsile, karastus- ja mahlajookidele eelistada täismahla või nektarit. Süüa mett ja puuvilju maiustuste asemel. Keedusoola kasutamist piirata 5 g-le päevas. Jälgida kindlasti toidupakenditel olevat informatsiooni, eriti toidu rasvasisalduse, soola hulga kohta. Toituda regulaarselt (mitte alla 3 korra päevas).Toiduvalmistamisviisidest eelistada hautamist ja keetmist.Vett tarbida iga päev vastavalt individuaalsele vajadusele ja tervislikule seisundile.Alkoholi tarvitamisel on märksõnaks mõõdukus ­ väikese alkoholikoguse tarbimine ja kangetele alkohoolsetele jookidele madala alkoholisisaldusega õlle või veini eelistamine.8. Imiku tervisliku toitumise põhimõtted.Toitumissoovituste eesmärk on anda juhised toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohtade ja teadusuuringute tulemustega, mis tagavad toiduenergia ja toitained organismi optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise kogu eluea jooksul.Laste toiduenergiavajadus on erinev täiskasvanute omast. Esimesed kuus kuud on oluline, et imiku toitainete ja energiavajadused rahuldatakse peamiselt rinnapiimaga. Rinnapiima mittesaavate imikute toitmisel tuleks juhinduda toitainete vajadusest vastavalt tabelis 16 toodule. Laste (eriti imikute) 2 toiduenergiavajadus on väga suur, sest lisaks põhiainevahetusele, soojuse tekkeleja kehalisele tegevusele kulub energiat ka kasvamiseks. Eriti suur on toiduenergiavajadus esimesel eluaastal. Seoses kasvukiiruse langusega langeb aasta jooksul energiavajadus pidevalt. 6.-9. elukuul on täheldatav väike energiavajaduse tõus seoses kehalise aktiivsuse tõusuga selles vanuses. Põhinäitaja, et laps saab küllaldaselt energiat ja toitaineid, on tema normaalne füüsiline areng.Kuni 6 kuu vanused imikud peaksid saama vajaliku toiduenergia kätte rinnapiimast. Enamikule piisab ainult rinnapiimast 4.- 6.kuuni.Terve, ajalise imiku energiavajadus on kuni 6 kuuni 485 kJ/115 kcal kg kohta päevas (piirides 400-610 kJ/ 95-145 kcal) ja väikelapsele vanuses 6 kuud - 1 a.: 440 kJ/105 kcal kg kohta päevas (piirides 320-565 kJ/80-135 kcal).Toit lasteaias peab katma 85% lapse päevasest toiduenergia- ja toitainetevajadusest. See omakorda peab jagunema toidukordadele: hommikusöök 35%, lõunasöök 40­45%, õhtuoode 25% või hommikueine 25%, lõunasöök 40­45%, õhtusöök 30­35%. Toidukordade määratlemine hommikusööklõunasöök- õhtuoode või hommikueine-lõunasöök-õhtusöök on lasteaia hoolekogu pädevuses ning see tuleb kinnitada igal aastal, arvestades lastevanemate soove. Samuti võib vanemate nõusolekul teha juurde 1-2 oodet teiste toidukordade arvelt, soovitavalt pakkumaks lastele puu- või juurvilja. Pakutava toidu energiasisaldus eri päevadel ei tohi olla tabelis 17 toodud soovitusest väiksem. Samuti ei tohi see ületada soovitust rohkem kui 20%. Toiduportsjonite määramisel arvesta laste vanust.7. Toidu valikut mõjutavad tegurid:Harjumused, teadmised tervislikust toitumisest, toidu hind, maitse eelistused, valmistamiseaeg-mugavus, kättesaadavus, majanduslik olukord, figuur - dieedid, nälg, lõhn, elukoht, närvipinge, stress, rahvus, igavus, teised söövad.9. Koolilapse tervisliku toitumise põhimõtted. Laste tervise ja toitumise puhul on oluline pidada silmas asjaolu, et laste toitainevajadused kehamassi (kg) kohta on täiskasvanutest märkimisväärselt suuremad. Olulised laste tervisliku toitumise indikaatorid on kiudainete tarbimine, rasva osakaal toidus, suhkrute tarbimine ja kaltsiumi vajaliku päevakoguse saamine. Käesolevates toidusoovitustes on rõhk sellel, et toiduvalikul eelistataks puu- ja köögivilju, täisterasaadusi, väherasvast piima ja piimatooteid, õli ning kala ja vähem söödaks lihatooteid, suhkrut ja maiustusi. Toitumissoovitused põhinevad inimese toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid, vesi) ja toiduenergia vajadustel, lähtudes põhiainevahetusest ja koormusest nii tool kui ka vabal ajal.Toitumissoovituste koostamisel on arvestatud terve keskmiselt liikuva inimese toitumisvajadusiToidusoovitustes juhindutakse inimese toitaine- ja toiduenergiavajadusest. Olenevalt ealistest ja soolistest iseärasustest, tegevusalast ja kehalisest koormusest peab toit tagama organismi normaalse füsioloogilise tegevuse. Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Vastavus vajadusele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetegaKoolilõuna peab katma 35% lapse päevasest toiduenergiavajadusest, gümnaasiumiastmes võib pakkuda ka koolieinet, mis katab 20% päevasest toiduenergiavajadusest. Koolilõunat või koolieinet ei tohi anda enne teise õppetunni lõppu. Lastel peab olema söömiseks piisavalt aega (võiks kaaluda võimalust, et söömiseks mõeldud vahetunnid oleksid 45 minutit pikad või kasutataks osasid õppetunde nn söögitundidena). Pakutava toidu energiasisaldus koolilõunast ja koolieinest eri päevadel ei tohiks kõikuda rohkem kui ±15 % soovitusest.Algkooliastmes (1.­4. klass) käivad lapsed kuuluvad vanuseliselt kolme toitainete soovituste rühma (6­9 a ja 10­13 a poisid/tüdrukud).II ja III põhikoolikooliastmes (5.­9. klass) käivad lapsed kuuluvad vanuseliselt nelja toitainete soovituste rühma (10­13 a poisid/tüdrukud ja 14­17 a poisid/tüdrukud).Gümnaasiumiastmes (10.­12. klass) käivad lapsed kuuluvad vanuseliselt nelja toitainete soovituste rühma (14­17 a poisid/tüdrukud ja 18­30 a noormehed/neiud).10. Organismi 3 kaitse-järelevalve süsteemid.Organismi kaitsesüsteemi nim. immuunsüsteemiks. Organism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk, limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad ­ antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele.1. Mittespetsiifilised e loomulikud kaitsemehhanismid * fagotsütoos ­ fagotsütoosidena toimivad erinevad rakud (makrofaagid, monotsüüdid, dendriitrakud, granulotsüüdid)*loomuliku killerrakud e suured granulaarsed lümfotsüüdid, KR*tsütotoksiline toime. 2. Spetsiifilised e omandatud mehhanismid. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid e esmased kaitsebarjäärid:nahk ja limaskestad ning nende eritised ­ mehhaaniline ja keemiline barjäär, bioloogiliselt aktiivsed ained ­ C- reaktiivne valk, Lektiinid, regulatoorsed valgu ja komplemendi kaskaadi valgud, rakulised kaitsemehhanismid ­ fagotsüüdid e õgirakud, NK-rakud, kemokiinid ja tsütokiinid. 11. Immuniteet ja allergilised reaktsioonid. Immuunsussüsteemi ülesanne on kaitsta organismi viiruste, bakterite ja teiste haigustekitajate eest. Immuunsussüsteem peab aktiivselt reageerima haigustekitajatele, kuid oma keharakkude suhtes olema tolerantne ehk taluv. Ent kui immuunsussüsteem on tasakaalust väljas, hakkab ta tegutsema oma keharakkude vastu ja tekivad autoimmuunhaigused. Allergia põhjuseks on ülitundlikkus ehk organismi ülereageerimine teda ümbritsevatele kahjututele ainetele, samuti toidule.Allergia on immuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena (sügelemine, kollaps, kõhulahtisus jne). Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jagada kaheks: ühed, mis on üliägedad ning eluohtlikud (anafülaktiline reaktsioon) ning teised, mis on kergemakujulised ning elu ei ohusta.Sagedamini esinevad hingamisteede sümptomid: vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused. Lisaks tavaliselt ka pisaravool.Nahanähtudena avalduv allergia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kublad (urtikaaria).Toiduallergia põhjustab sagedamini iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja ­lahtisust. Kõikide ülitundlikkuse tüüpide korral võib kaasneda peavalu. Allergiast tingitud astmale on iseloomulikud hingeldus- ning õhupuudushood. 12. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS) Immuunpuudulikkus on organismi kaitsevõime häire, mis on tingitud defektist immuunsüsteemi mingis lülis: antikehade T-rakkude, kombineeritud, komplimendi või fagotsütoosi puudulikkus. Immuunpuudulikkuse tulemusena pole organism suuteline reageerima bakteritele, viirustele jt võõrainetele adekvaatsete immuunvaegusega. Tekivad rasked bakteriaalsed või viirushaigused, seedekulgla talitlushäired, nahamädanikud. Sagedamini esineb pahaloomulisi kasvajaid. Immuunpuudulikkuse vormid:kaasasündinud e primaarne immuunpuudulikkus; omandatud e sekundaarne immuunpuudulikkus (nakkused, AV häired, traumad, põletused, immuunsüst kasvajad).Immuunsupressioon on immuunsüsteemi pärssimine, mis vähendab organismi kaitsevõimet haiguste vastu.Immuunsüsteemi organid: tsentraalsed e primaarsed elundid (luuüdi, tüümus),perifeersed e sekundaarsed elundid (lümfisõlmed, põrn, kurgumandlid, lümfoidne kude). Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom ­ AIDS. AIDS on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mille põhjustajaks HIV-i viirus. Ehk teisisõnu on AIDS HIV-i viimane aste. Siis on inimese immuunsüsteem kaotanud vastupanuvõime ja kui AIDS-is olev inimene nakatub mingisse haigusesse, näiteks tuberkuloosi, siis ta võib enam mitte 4 paraneda. HIV on viirus, mis põhjustab AIDS-i ja mille vastu ei ole tõhusat ravi. HIV hävitab inimese immuunsüsteemi. Immuunsüsteem kaitseb meie keha haiguste vastu ja HIV-i tulemusena ei suuda organism enam muude nakkustega võidelda. Ühelt inimeselt teisele levib HIV, mitte AIDS. Inimesed võivad kanda HIV-i mitmeid aastaid, ilma, et nad haigeks jääksid. Inimest, kellel on testimisega leitud HIV-i antikehad, nimetatakse HIV-positiivseks. Inimest, kellel ei ole leitud HIV-i antikehasid, nimetatakse HIV-negatiivseks. HIV elab kõikides inimese kehavedelikes, aga levib ainult vere, menstruatsioonivere, sperma, eelsperma, tupevedelike ja rinnapiima kaudu. Ning inimene nakatub HIV-i ainult sel juhul kui viirus satub tema veresüsteemi ehk vereringesse. Kui nakatumine on toimunud asub immuunsüsteem HI-viiruse vastu võitlema ja rakendab selleks mitmeid erinevaid ja võimsaid mehhanisme, jätkab viirus siiski paljunemist. HIV- nakkus levib ainult siis, kui HIV-positiivse inimese kehavedelikud (veri ja menstruatsiooniveri, sperma ja eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) satuvad terve inimese vereringesse läbi suu või suguelundite limaskestade peal olevate haavandite või suurte lahtiste haavade kaudu. HIV ei levi olmeliste kontaktide ja tegevuste kaudu. AIDS-i ei saa välja ravida, selle vastu ei ole vaktsiini ja on surmaga lõppev haigus. Seda võivad saada kõik, kes ennast ei kaitse. HIV- positiivne ema võib nakkuse oma beebile edasi anda.HIV-nakkus tehakse kindlaks konkreetsete veretestidega aga mitte tunnuste põhjal. 13. Psühhosomaatilised häired kui stressi tulemus. Liigne stress muudab organismi emotsionaalselt rahutuks, selline pidev ärritus mõjub aga mitmetele organitele ja elundisüsteemidele haigusttekitavalt. Psühhosomaatilised häired on haigused, mida mõjutavad emotsionaalsed tegurid. Psühhosomaatiline haigus on pikaaegne, seletamatu, krooniline inimest ja tema perekonda piirav häire, mille põhjust tuleb otsida psüühikast. Psühhosomaatlistel haigustel ei ole ainupõhjust, nende taga on füüsilised kui ka psüühilised probleemid. Iga kehaline häire, tavalisest külmetusest vähini, on teatud määral psühhosomaatiline. Psühhosomaatilisi haigeid iseloomustab suurem passiivsus, teistest sõltuvus, vähesem eneseanalüüsi- ja eneseväljendusoskus, nad kalduvad haigusnähte ignoreerima. Tervisehäire nimetamine psühhosomaatiliseks tähendab, et esineb kehaline haigus, mille tekkes, kulus või ravile allumises on suur tähtsus psüühilistel faktoritel, milleks võivad olla traumeerivad sündmused, isiksuslik tasakaalustamatus või meeleolu muutus. Paljude seisundite põhjused on KNS-s, psüühikas ja emotsionaalsetes häiretes, kuid nende välised avaldusvormid on kehalised. Sel juhul kehalistel kaebustel puudub põhjuslik kehaline patoloogia.Psüühika ja käitumishäired meeleolu- ja ärevushäired,depressioon,Alkoholi kuritarvitamine, Skisofreenia,Sundhäired ­ unehäired, söömishäired, psühhosomaatilised häired (peavalud, kõhuvalud jne), tähelepanu defitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroom.Põhjused:· bioloogilised (sh vanemate rohke alkoholi tarvitamine, edasilükatud sünnitused)· sotsiaalsed (nt perekondade defektsus, vaesusest tingitud piirangud). Kurnavatel stressi perioodidel võivad ägeneda nahahaigused, kõrgeneb vererõhk ja suureneda südamerabanduse oht. Stress põhjustab või raskendab mitmeid seedetrakti haigusi ja stressi tagajärjel muutub põis haigustele ülimalt vastuvõtlikuks. Stress on vaimsete probleemide üks põhjustajaid, pikaaegne stress võib viia tõsiste vaimsete häireteni. Pikaaegne stress nõrgestab immuunsüsteemi, muutes organismi vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele. 18. Tervisega seotud kehalise võimekuse liigid. On. aeroobne võimekus (seostatakse südame- ja veresoonte haiguste ennetamisega), rasvkoe osahulk kehamassis (liigne rasvkoe hulk on riskiteguriks mitmetele kroonilistele haigustele), kõhu- ja kehatüve lihaste jõud, lihasvastupidavus ja painduvus (seostatakse alaseljavalude ennetamisega) ning tasakaal (seostatakse vigastuste ennetamisega).14.Südame-veresoonkonna süsteemi haiguste põhilised 5 riskitegurid.Südame- ja veresoonkonna haigused on suurel määral eluviisist põhjustatud haigused, st. sõltuvad meie harjumustest elureziimist ja toitumistavadest. Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid jagatakse kaheks: 1. Mõjutatavad: Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus),Vererõhk (kõrge vererõhk),Diabeet,Suitsetamine,Ülekaalulisus,Toitumine ­ soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine,Alkoholi liigtarbimine,Vähene KA,Stress ja psühhosotsiaalsed faktorid,Trombogeensed faktorid.2. Mittemõjutatavad ­ sugu, vanus, pärilikkus. Normväärtused: *Vererõhk < 130/85 mmHg; *Üld kollesterool < 5,0 mmol/L; *KMI 20-25 . Südame-veresoonkonnahaigused: Hüpertooniatõbi, Ateroskleroos ehk veresoontelupjumine, Südame isheemiatõbi. 15. Kasvajate tekke ennetus võimalused. Vähk on geneetiline haigus. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides.Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit. Toitudes täisväärtuslikult ning tasakaalustatult ja järgides tervisliku eluviisi reegleid, on võimalik alandada oma vähiriski.1. tubakavaba eluviis 2. Tarbi alkoholi mõõdukalt või üldse mitte 3. vähendada rasva hulka toidus, järgige tasakaalustatud ja täisväärtusliku toitumise põhimõtteid.5. vältida üleliigset päikesekiirgust st. päevitamist 6. jälgida ohutusnõudeid vähki põhjustavate ainetega kokkupuutumisel 7. pöörduda arsti poole kui märkate koetihendit või sõlme, haavandit, mis ei parane8. Tarbige minimaalselt soolatud, marineeritud ja suitsutatud toite9. Toidu töötlemisel eelistada hautamist, keetmist ja aurutamist praadimisele, ahjus ja grillis kõrvetamisele10. Suurendada kiudaineterikaste toitude osakaalu: täisteraleivad ja ­pudrud, täisterariis ja ­ makaronid11. Süüa rohkesti kaltsiumirikkaid ja väherasvaseid piimatooteid12. Süüa palju puu- ja juurvilju, neis on vitamiine, mineraale ja kiudaineid 13. Sportida, anda kehale pidevat füüsilist koormust ja liikumist. 16. Kehalise aktiivsusega seotud terminid.KA iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja kulutatud energiahulk, sagedus, kestus, sooritatud tegevuse tüüp, eesmärk ning pikem ajaperiood. KA on tervisega seotud valdkond sõltumata vanusest, soost, terviseseisundist ja staatusest.Kehaline aktiivsus ­ igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuloleku taseme. Kehaliseks treeninguks ­ nim korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalised harjutused, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki. Tervisele soodne KA ­ on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega liikumine, mida seostatakse tervise tugevdamisega ning haiguste ärahoidmisega. KA on seotud tervise kõigi aspektidega (füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervisega). Mõõduka intensiivsusega KA ­ vastab energiakulule, mida nõuab hoogne kõndimine, kaasneb kerge hingeldus ja soojatunne. Suure intensiivsusega KA ­ vastab energia kulule, mida nõuab aeglane sörkjooks, kaasneb hingeldamine ja higistamine. Kehaline võimekus e. valmidus e. tublidus ­ võime end üle pingutamata tulla toime kehaliste liigutustega, mida läheb tarvis igapäevases elus (kodused toimetused, trepist üles minek, ka sportides).Kehalise aktiivsuse tasemed:Mitteküllaldane tegemist on liikumisvaegusega (hüpokineesia) koos sellele omase negatiivse mõjuga tervisele. Minimaalne puudub tervistav mõju. Optimaalne saavut tervistatav mõju. Ülemäärane tegemist on hüperkineesia, mille tulemusena tekib kurnatus ja ülepingutusnähud. 17. Kehalise aktiivsuse mõju tervisele:Kehaline treening tekitab organismis rohkeid muudatusi: muutusi keha ehituses, organite suuruses, südameveresoonkonna ja hingamisaparaadi funktsionaalsetes võimetes, metaboolsetes ressurssides, rakustruktuurides, ainevahetusprotsessides, samuti ka autoregulatoorsetes, humoraalsetes, molekulaar-, hormonaal- ja närvimehhanismides. Täiustuvad närviregulatsioon ja KNS ­ arenevad uued koordinatsioonimehhanismid ja 6 täiustuvad vegetatiivfunktsioonid. Treeningu tüüpiliseks tulemuseks on hormonaalreaktsioonide vähenemine submaksimaalsete pingutuste sooritamisel. Seevastu ilmnevad hästitreenitud sportlastel äärmuslike pingutuste teostamisel väga ulatuslikud muutused vere hormonaaltasemetes. Kehaline treening suurendab glükogeenivarusid skeletilihastes, maksas ja südamelihases. Energiavaru juurdekasvuga koos kujuneb ensümaatiline adaptatsioon, mis soodustab nende mobiliseeritavust ja teeb taastamise kiiremaks. Treeningust põhjustatud südame mõõdukas hüpertroofia seostub mitmete muutustega, mis teevad südame funktsionaalselt tugevamaks ­ hapniku transpordi võimaluste suurenemine. Suureneb: metaboolne ja funktsionaalne ökonoomsus; funktsionaalne stabiilsus; rakumembraani ioonpumpade arv ja tugevneb immunsüsteem.Kehalise aktiivsuse tulemusel:tõuseb kehaline töövõime,paraneb meeleolu ja kontsentratsioon,paraneb rüht, väljanägemine ja enesetunne,paraneb uni, alaneb stressist tingitud lihaspinge,toimib treeningu antisklerootiline efekt,langeb kõrgenenud vererõhk.19. Vajaliku kehalise aktiivsuse soovitused:Treenida tuleks süstemaatiliselt, lähtudes tervisetreeningu põhireeglitest, väga ebareeglipärane harjutamine on sageli tervisele kahjulikum kui üldse mitteharjutamine. Päevas oleks soovitav kulutada 1200kcal energiat ja teha aeroobset treeningut, sest on kasulik psüühikale. Valida sobiva intensiivsusega treening, intensiivsus sõltub ka treeningtunni eesmärgist ja harjutuste intensiivsus ja kestus määravad ära treeningtunni energiakulu. Ideaalne aeroobne treening pulss 130 aeg 45 min. Treenida tuleks vähemalt 3 korda nädalas 50-60 %VO2max või max SLS reservist, tunni kestus 30 min pidevalt.Ülekaalulistel vähemalt 3 korda nädalas 40-50 % max SLS reservist, tunni kestus 30 min pidevalt*Treeningtunni kestvus tervisesportlasel oleneb eelkõige treeningu intensiivsusest ja töösse rakendatud lihasmassi suurusest.*Optimaalne treeningu koormus peab olema konkreetsele inimesele optimaalne, et treening täidaks ettenähtud ülesannet. Koormuse mõju organismile on individuaalne ja sõltub treenitusest* Tegevuse intensiivsus sõltub eelkõige treeningtunni eesmärgist: *hea vormisoleku ja välimuse saavutamine, kehakaalu reguleerimine, *südame-vereringe tugevdamine. Lastele ja noorukitele antavad KA soovitused peaksid arvesse võtma igaühe senist kehalist aktiivsust ja elustiili. See tähendab, et need soovitused ei tohiks olla ebareaalselt kõrged, vaid ülepingutamata saavutatavad. I soovitus ­ kõik lapsed peaksid olema vähemalt 1 tund päevas kehaliselt aktiivsed, sealjuures KA intensiivsus peaks olema vähemalt mõõdukas. II soovitus ­Veelgi soodsama mõju avaldamiseks oma tervisele peaksid noorukid sportima vähemalt 3 korda nädalas intensiivsusega, mis on mõõdukas kuni suur (paneb hingeldama ja higistama) ning kestab vähemalt 20 minutit.III soovitus - Vähemalt 2 korda nädalas peaks tegelema kehaliste harjutustega, mis soodustavad lihasjõu ja painduvuse arengut ning säilitamist ja soodustavad mineraalainete ladestumist luudesse20. Laste kehalist aktiivsust määravad tegurid:Kehalist aktiivsust määravad paljud tegurid, mille mõju tugevus varieerub erinevates vanus- ning arenguperioodides. 1.Individuaalselt mittemuudetavad tegurid ­ sugu; kronoloogiline ja bioloogiline vanus, geneetiline eripära; liikumisaparaadi arengukiirus ja ­tase; isiksuseomadused; krooniliste haiguste/puuete olemasolu. 2. Individuaalsed muudetavad ­ kehamass, rasvkoe osahulk; kehaline võimekus; teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest tervisele; suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi; kavatsused muuta oma eluviisi kehaliselt aktiivseks. 3. Sotsiaal- majanduslikud ­ rahvuslikud ja kultuurilised eripärad; elukoht; lapsevanemate elukutse ja haridustase; perekonna sissetulek ja sporditarvete soetamise võimalikkus; 4. Vahetult ümbritsevast keskkonnast pärit ­ perekondlikud harjumused; sotsiaalne, perekonna ja lähedaste tugi; sportimise kättesaadavus ja meeldivus; kliima, aastaaeg, nädalapäev; teiste kehalist liikumist 7 mittenõudvate tegevuste ja huvialade olemasolu. 5.varasema liikumise kogemus: teadmine, et liikumise-sportimisega tullakse edukalt toime ja et see tegevus on mõnus.21. Kehaline aktiivsus ja vaimne tervis: Eeldatakse, et kehaline tegevus soodustab vaimset talitlust. Treeningu mõju kesknärvisüsteemile väljendub vaimse tervise stabiliseerimises või paranemises. Kehalise treeningu mõjul ilmneb närvilisuse kahanemine, depressiooniseisundite vähenemine, psühhosotsiaalse stressi avalduste vähenemine ning positiivne mõju emotsionaalsele tasakaalule. Vaimne tervis on tervise jagamatu osa, ressurss, mis võimaldab igapäevaelus edukalt toime tulla ning peegeldab tasakaalu indiviidi ja keskkonna vahel. Inimesed, kes on kehaliselt aktiivsemad, on ka parema vaimse tervisega kui inaktiivsed. KA positiivne mõju vaimsele tervisele - vähenenud depresiivsus, vähenenud ärevusseisund, vähenenud stressitase, kõrgem enesehinnang, vähem negatiivseid emotsioone. Kehalise aktiivsuse ja vaimse tervise võimalikud mõjumehhanismid: 1) KA. aitab vähendada lihaspingeid 2) KA aitab kaasa meeleolu paranemisele 3) kõrgenenud kehatemperatuur omab lühiajalist lõõgastavat ja rahustavat efekti.Kehaline aktiivsus ja vaimne tervis (seosed ja võimalikud mõjumehhanismid).KA ja vaimse tervise võimalikud mõjumehhanismid. I. Psühholoogilised mehhanismid. Paranenud kehaline võimekus annab inimesele tunde oma võimekusest, enesetõhususest ja kontrollivõimest.KA on üks meditatsioonivorme, mis aitab inimesel saavutada lõõgastunud oleku vaimses mõttes.Psüühiliste struktuuride nagu enesehinnangu ja minapildi muutused.Teiste harjutajate sotsiaalne toetus aitab kaasa psüühilise seisundi paranemisele. II. Füsioloogilised reaktsioonid.Kõrgenenud kehatemperatuur omab lühiajalist lõõgastavat ja rahustavat efekti. KA aitab vähendada lihaspingeid.III. Neurokeemilised ahelreaktsioonid vahendajatena. KA aitab kaasa neurotransmitterite vabanemisele (noradrenaliin, serotoniin, dopamiin), mis viib meeleolu paranemisele.KA tagajärjel vabanevad endogeensed opioidid (endorfiinid), luues heaolu tunnet.Vaimse tervise häired:Ärevushäired,meeleoluhäired (depressioon),isiksuse häired (paranoiad),psühhosomaatilised häired,toitumishäired.22. Inaktiivsuse mõju tervisele. Hüpokineesia on liikumisvaegus-liikumise vähesus. Inaktiivsetel lastel ei kujune normaalne luustik ega arene lihased ja lihasjõud, nende kardiorespiratoorne võimekus on väike. Ei arene kehalised võimed, suureneb rasvkoe hulk, lapsed on kurvameelsed ja stressis ning nende õppeedukus ei ole ka kõige parem. Liikumisvaegus kahjustab eelkõige järgmisi süsteeme:*süda ja vereringe, *aktiivne ja passiivne tugi-liikumisaparaat,*ainevahetus*hormoonsüsteemid, *vegetatiivne närvisüsteem, *KNS (koordinatsioonihäired). 23. Uimastite ja narkootikumide definitsioon:Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim. psühhoaktiivseteks aineteks e. uimastiteks. Psühhoaktiivseid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud, nim. narkootikumideks. Uimastiks võivad olla ained, mis kuuluvad kontrollitavate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse (narkootikumid, alkohol, tubakas, mitmesugused lahustid, liimid, aerosoolid). 24. Uimastite klassifitseerimise võimalused:1) valmistusviisi järgi: kodusel teel ­ marihuaana, moonivedelik; tööstuslikult ­ morfiin, amfetamiin)2) päritolu järgi: looduslikud ­ kanep, unimagun, kokapõõsa lehed; sünteetilised ­ a) Poolsünteetilised ehk looduslikust toorainest valmistatud (n. heroiin); b) Täissünteetilised ehk keemilistest ühenditest valmistatud (n. amfetamiin, ecstasy, fentsüklidiin)3) toime järgi KNS-le ( stimuleerivad e. ergutavad ained ­ amfetamiin, ecstasy, kokaiin. Depressandid e. rahustavat toimet avaldavad ­ opiaadid, rahustid, alkohol. Hallotsinogeenid e. meelepetteid esile kutsuvad ained ­ LSD). 25. Defineeri mõisteid tolerantsuse suurenemine ja võõrutussündroom:Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud, mis kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. 8 Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte27. Uimastiennetuse tasandid. 3 tasandit: primaarne (esimene), sekundaarne (teine), tertsiaarne (kolmas) tasand. Primaarne- kõige üldisem. Haarab kogu elanikkonda ja on suunatud neile kes ei tarvita uimasteid. Sihtgrupiks on lapsed ja noorukid, eesmärk on uimastinõudluse vähendamine. Sekundaarne- on suunatud riskigruppidele (vaimse alaarenguga, ühiskonnaohtlikele tegudele kalduvad isikud, isikud kinnipidamiskohtades,) ja in kellel on seos uimastite tarvitamisega on juba tekkinud tervise- või sotsiaalprobleemid. Tertsiaarne- suunatud neile, kellel on juba kujunenud sõltuvus alkoholist või narkootikumidest. Eesmärgiks on uimastite tarbimise lõpetamine või vähendamine, haiguste ennetamine, kuritegevuse tõkestamine. 28. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste 5 baasoskust, nende seotus uimastiennetusega.Baasoskused, mille arendamisele sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus on suunatud: 1. otsuste langetamise ja probleemide lahendamise oskus - oskus kaitsta oma seisukohta ja võime probleeme lahendada iseseisvalt.2. loova ja analüüsiva mõtlemiseoskus. 3. suhtlemisoskus - vajalik koolis, töises maailmas, perekonnas, sõprade seas.4. enesetunnetamiseoskus - seotud enesehinnanguga. Kõrge või madal enesehinnang muutub uimastite tarvitamise riskifaktoriks. 5. emotsioonide ja stressiga toimetulekuoskus - väldib sisemiste pingete kuhjumist. Need on stressi allikaks, mis vajavad . 26. Psüühiline ja füüsiline sõltuvus keemilisest ainest: Psüühiline sõltuvus ­ e. iha on vastupandamatu tung seda iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada.Füüsiline sõltuvus ­ on tegelikult organismi kohanemine uimasti olemasoluga.lahendamist, mõnikord arvatakse , et neid saab lahendada uimastite abil. 29. Kooli uimastihariduses olulised komponendid.Õpilasi tuleb teavitada sellest, mis on uimastid ja millised on nende kasutamisega seotud riskid. Samuti on väga oluline kujundada õpilaste hoiakuid uimastite tarbimise suhtes. Uimastihariduse kolm põhielementi on:1. õpilaste uimastialaste teadmiste arendamine. 2. oskuste arendamine uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. 3. uimastitarbimise-alaste hoiakute selgitamine ja kujundamine. 30. Uimastiseotuse astmed (eri astmetele iseloomulikud tunnused.1. proovimine- alkoholi, tubaka ja narkootikumide järeleproovimine, uimastite mõju tundma õppimine, juhuslik tarbimine, madal taluvus, proovimine uudishimust, kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad 2. Tarvitamine- on tekkinud spetsiifilised kasutamise viisid, suurenenud on u taluvus, järgmine tarvitamist kord on ette planeeritud, tarvitatakse rohkem kui planeeritud, sõbrad tarvitavad, probleemide ületamiseks, tekivad tõsiselt kahjulikud tagajärjed( varast, koolist puudumine jne.) 3. Kuritarvitamine- kasutamine kindlate rituaalide järgi, kasutamine ka argipäevadel, u seotud mõtted on tähtsal kohal, ostmise ja müügiga tegelemine, kasvab taluvus u suhtes, tekivad väsimus tujukus viha, käitumist mõjutavad meeleolu muutused, probleemide eitamine, väga tõsised kahjulikud tagajärjed ( koolist loobumine, kodust ära jooksmine, mälulüngad, sõprade kaotamine.). 4. Sõltuvus- uimastitel on elus keskne koht, on tekkinud võõrutusnähud, sõltuvuse eitamine, üksinda tarvitamine, kõrge taluvus uimastite suhtes, agressiivne käitumine, harrastuste kadumine, kontrolli kadumine isikliku elu üle, mälulüngad.) 31. Uimastitarbimise võimalikkust vähendavad kaitsefaktorid. Faktorid , mis uimastitarbimist vähendavad nim kaitsefaktoriteks-hästi toimiv perekond (traditsioonid, toetamine), selge rolli jaotus perekonnas, vanemate huvi lapse vastu, hea edasijõudmine koolis, kooli pidev huvi õpilaste käitumise vastu, hästitoimiv kohalik võim, religioosne mõjustatus, sotsiaalsete oskuste õpetamine koolis, väärtushinnangute ja adekvaatse enesehinnangu kujundamine, tõese informatsiooni andmine uimastite kohta, tervisealaste teadmiste andmine ja tervise väärtustamine; info jagamine abisaamise 9 võimaluste kohta.33. Närvistimulaatorid e. ergutid: ained, lühi- ja pikaajalised mõjud. 1. Kokaiin ­ saadakse kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Levib pulbrina, võetakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni. LA toime- toime püsib lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja hingamist. Energia tõus, väsimustunde vähenemine, isutus, jutukus, kõrgenenud meeleolu, ebaadekvaatsed reaktsioonid, hüplev mõttetegevus ja seksuaalhuvi tõus. Suurte koguste korral krambid, jälitusmaania, hirmutunne ja agressiivsus. PA toime - Korduval kasutamisel rütmihäired, südamelihase verevarustuse häired, infarkt. Häirib aju verevarustust, ahendab veresooni. , närvilisus, ärrituvus, suguvõime langus. Kiirelt psüühiline sõltuvus. 2. Amfetamiin- Sünteetiliselt valmistatud fenüülühendid. Levitatakse: tabletid, kapslid, pulber, lahustatuna vedelikus, jms. Kasutatakse: suukaudselt, süstimisel, suitsetamisel, nina limaskestade kaudu. Mõjub peaaegu kohe pärast mõjutamist. Mõju kestab 2-4 tundi, korduval manustamisel ja suurte annuste tarbimisel võib amfetamiin tekitada segadusseisundi või meelepetteid. Pideval tarbimisel tekkib psüühiline sõltuvus. Amfetamiini põhilised toimed:· taanduvad füüsiline ja vaimne väsimus· Enesekindluse ja suutlikkuse suurenemine· tekivad eufooria ja erutatus· söögiisu väheneb*pidurdusmehhanismid nõrgenevad· Agressiivne ja stereotüüpne käitumine· Vererõhu tõus ja hüpertermia3. Metamfetamiin- amfetamiini kangem ja tugevam teisend, levib valge pulbrina, manustatakse suitsetades, süstides, suu kaudu. LA toime- tekivad eufooria ja erutus, suurenenud jutukus, püsimatus, enesekindlus, taandub väsimus. Söögiisu väheneb, agressiivne käitumine. Võivad tekkida südame ­ ja veresoonkonnahäired, koormab südant. Korduval kasutamisel areneb amfetamiinipsühhoos- nägemise häired, tagakiusatusmõtted, agressiivsus. PA toime- võib kõhnuda, hambad lagunevad. Emotsionaalne tasakaalutus, mäluhäired. Suureneb võimalus jääda südame­ ja veresoonkonnahaigustesse, närvirakkude taandarenemine. Metamfetamiin põhjustab psüühilisi, neuroloogilisi häireid. 4. Ecstasy ­ peamine koostisaine amfetamiin. Manustatakse tablettide ja kapslitena. On ka pulbri kujul. Valmist põrandaalustes laborites. Lühi- kui pikaajaline toime sarnaneb amfetamiini toimega. Tugev erguti hallutsinatsioonid. Tekib psüühiline sõltuvus. Ecstasy mõjud: Sensuaalne eufooria, Suhtlemisvõime tajutud paranemine, Suurenenud empaatiavõime, Kasvav avatus ja heasoovlikkus.Ecstasy ebameeldivad mõjud: Kohmakus, koordinatsiooni ja keskendumisvõime halvenemine, Uimasus või ärevus, Ängistus ja hirmuhood. Püsivad meeleolu ja tunnetushäired, Tagakiusamismõtted, ebameeldivad hallutsinatsioonid.Väsimus, ärritus ja letargia järgmisel päeval. 5. Kofeiin ­ leidub kohvis, tees, kakaos, energiajookides, sokolaadis. Suur tarbimine tekitab ebameeldiva tunde. Tekitab psüühilise ja füüsilise sõltuvuse. Järsult lõpetamisel tekib võõrutussündroom. (peavalu, väsimus, ärevus, oksendamine. LA toime- ergutab kesknärvisüsteemi, unisus ja väsimus väheneb tähelepanu, mälu reaktsioon paranevad. Kiirendab hingamist, tõuseb vererõhk, ergutab südamelihast. PA toime- tekivad keskendumisraskused, unehäired, ärrituvus, väheneb kaltsiumisisaldus. Risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse. 32. Peamised riskifaktorid uimastitarbimise kujunemisel (personaalsed, perekondlikud, ühiskonna tasandil).Faktorid, mis suurendavad uimasti tarbimist nim riskifaktoriteks--1.individuaalsed ( temperament, madal enesehinnang, viletsad sotsiaalsed oskused, üldine apaatia, käitumishäired). 2. perega seotud faktorid ( vanemad tarvitavad uimasteid, vanemate salliv suhtumine, pinged perekonnas, vanemate lahutus, vanematepoolne üle- või alahooldus, raske majanduslik olukord).3. kooliga seotud faktorid (halb mikrokliima koolis, madalad akadeemilised saavutused, vanemate nõrk seotus kooliga). 4. sõpradega seotud faktorid ( sõbrad tarvitavad uimasteid). 5. ühiskondlikud faktorid ( uimastite kerge 10 kättesaadavus, sotsiaalne ebavõrdsus). 34. Närvilõõgastid e. depressandid: ained, lühi- ja pikaajalised mõjud.1. Alkohol- Toime organismile sõltub paljudest teguritest, sealhulgas väsimuse astmest, kehakaalust, mao täituvusest ja psüühilisest seisundist. Mõjutab kõiki KNS funktsioone, erinevad funktsioonid on alkoholi toime suhtes eri tundlikkusega. Tasakaalutaju on tundlikum kui kuulmistaju. Mida keerukamad funktsioonid, seda enam need häiruvad.. LA toime ­ kui vere alkoholi sisaldus on madal avaldub mõju meeleolu tõusus, jutukuses, aeglustunud reaktsioonid. Alkoholisisalduse tõusuga ilmneb NS pidurdumine, häguneb teadvus, tekivad mälulüngad, väheneb enesekontroll. PA toime- pikaajaline tarbimine kahjustab kõiki organismi elundeid ja soodustab luuhõrenemist. Rikub organismi hormonaalset tasakaalu ja mõjub pärssivalt viljakusele. Risk haigestuda suupiirkonna-, söögitoru-, maksa- ja jämesoolevähki. Tekivad isikumuutused. 2. Rahustid ja uinutid­ rahustid on väga tugeva toimega, ei tohi tarvitada arsti ettekirjutuseta. Psüühiline ja füüsiline sõltuvus tekib kiiresti. Kui tarvitamine järsult lõpetada kaob uni, tekivad närvilisus ja unetus. Rahustite- uinutite manustamisel koos alkoholiga nende toime süveneb ja pikeneb. LA toime- tekib rahunemise tunne, unisus, joobeseisund, lihaslõtvus. Suurte koguste puhul on võimalik teadvuse ja hingamishäired. PA toime- võib kaduda võime loomulikul teel uinuda, võime oma tundeid juhtida, mäluhäired, väsimus, keskendumisraskused, ärrituvus. 3. Opiaadid ­ on oopiumist pärinevad kui ka sünteetilised, morfiiniga sarnase struktuuri ja toimega ühendid. Looduslikud (morfiin), poolsünteetilised (heroiin), sünteetilised ( metadoon). Oopiumi saadakse unimagunast, on unimaguna hangunud piimjas mahl, mida saadakse seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Heroiini sünteesitakse puhtast morfiinist. Värvus kõigub valgest pruunini, puhtuseastmest sõltub. Lõhn on hapukas. Metadoon on sünteetiline, toimelt sarnaneb looduslikega. Kasutatakse heroiini võõrutusravis. LA toime- tekib sügav heaolu- ja õnnetunne ning lõõgastus, väheneb valu tundlikkus. Tarvitajad on tuimad ja äraolevad, halveneb aja- ja ruumitaju., kõne on segane. Köha pärssiva toimega, tekitavad kõhukinnisust, iiveldust ja oksendamist. Üledoosi korral kiire mürgistus, hingamiselundite halvatus, lõpeb surmaga. PA toime- immuunsüsteemi talitlus vähetõhusaks, mis suurendab hepatiiti ja HI viirusesse nakatumise ohtu. Mõjutavad viljakust ja lastetust. Tekib kiire füüsiline ja psüühiline sõltuvus. Isikuomaduste muutused. 35. Hallutsinogeenid: ained, lühi- ja pikaajalised mõjud.1. LSD- looduslikult tunglateras leiduv aine. Kasutatakse sünteetilist LSD. Joove tekib juba väga väikesest kogusest. Ja kestab 12 tundi. LA toime- toimet üldistada on väga raske. Taju muutub, ümbritsevad nähtused ja helid moonduvad. Meeleolud vahelduvad kiiresti. Mõtted on ebaloogilised. Meelepetted muutuvad ähvardavateks, tagakiusamismõtted. Lisandub hirm. Võimalik peavalu ja iiveldus, pulsi kiirenemine, vererõhu tõus ja kaob enesekontroll. PA toime- hallutsinatsioonid taastuvad spontaanselt nädalaid, kuid isegi aastaid hiljem ilma LSD ta. Tekib psüühiline sõltuvus.2. PCP ­ valge pulbriline aine, levib kapslites või lahusena. Manustatakse koos tubaka või marihuaana suitsetamisega. Tarbitakse ka süstides, nuusutades. Joove kestab 4-6 tundi. Võib tekkida amneesia, ületarbimine võib olla surmav. LA toime- segadusseisund ja meelepetted, tajuhäired, keskendumisraskused, väheneb valutundlikkus, tekib üksindustunne, eufooria, unisus apaatia. PA toime- kahjustub tarvitaja isiksus, tekib flashback`i sündroom. 3. Marihuaana- kanepitaime kuivatatud ja purustatud lehtede, varretükkide, latvade ja õisikuosade segu. See võib esineda ka pressitult, erineva suuruse ja kujuga tükkidena. Värvus võib varieeruda kollakasrohelisest pruunikani. Seda suitsetatakse, harilikult sigarettides või piibus, nii puhtana kui ka tubakaga segatult. Võib tekitada psüühilise sõltuvuse. Sisaldab 2-8% THK-d4. Hasis - kanepiõie vaigutaolisest eritisest saadud kuivatatud mass. Sisaldab 10-20% 11 THK-d, mis säilib rasvkoes. On spetsiifilise imalmagusa lõhnaga, seda suitsetatakse, nagu marihuaanatki. Suitsetamisel mõju ilmneb 10-30 min pärast, see kestab tavaliselt 2-6 tundi.Kanepisaaduste tarbimise mõjud: Uimasus ja põhjendamatu enesekindlus ­ õnnetunne, pikenenud reaktsiooniaeg, naeruhood ja suurenenud jutukus, kõrgenenud enesehinnang, väheneb kriitikavõime. Tekivad taju- ja koordinatsioonihäired, refleksid aeglustuvad. Võimalikud hallutsinatsioonid ja reaalsustaju kadumine, paanika ja hirmuhood. Kanepisaaduste tarvitamise pikaajalised mõjud: Pidev väsimus ja huvide kaotus, mälu nõrgenemine, meeleoluhäired, Hingamisteede kahjustused ja võimalikud unetus, iiveldushood.36. Sõltuvuse teke.Sõltuvuse kujunemine: kuigi erinevad uimastid toimivad ajule läbi eri mehhanismide, on sõltuvuse kujunemise tee ajus sama. Füüsiline sõltuvus- organism kohaneb uimastiga ja seab oma tegevuse ümber. Kui aine organismist kaob tekivad võõrutusnähud, need on ebameeldivad ja manustataksegi uus annus. Psüühiline sõltuvus on keerulisem. Kaua ilma uimastiteta inimene võib äkki tunda iha uuesti tarbida. Uimasti korduval kasutamisel leiavad inimese ajus aset muutused, mis on pikaajalised ja sageli pöördumatud. Uimastitest sõltuvusse jäämine toimub reeglina kindla arengustsenaariumi kohaselt. Uimastisõltuvusega kaasneb kontrolli kadumine isikliku elu üle, tekkida võivad tõsised tervisehäired, isiksuseomaduse muutused ning sotsiaalsed ja majanduslikud tagasilöögid. Sõltuvuse teke oleneb:tarbija isikuomadustest, pärilikest omadustest, organismiseisundist;tarbitava aine omadustest ­ kasutamise iseloomust ja intensiivsusest;ümbritsevast keskkonnast ning veel paljudest teguritest.37. Uimastitarbimise põhjused.Esmakordselt proovitakse illegaalseid uimasteid:uudishimu rahuldamiseks,sõprade soovitusel,uue kogemuse saamiseks.Stressi leevendamiseks.Suhtlemise hõlbustamiseks.Väsimuse peletamiseks, Joobe saamiseks.Sõprade hulga aktsepteerituse saavutamiseks.Uimastitarbimist jätkatakse: stressi leevendamiseks,isiklike probleemide lahendamiseks,suhtlemise hõlbustamiseks,väsimuse peletamiseks,igavuse leevendamiseks, joobe saamiseks, jm.Inimese organism on isereguleeruv ja tasakaalustatusele püüdlev tervik, millesse kuuluvad nii keha, vaim ja hing/tunded.Haigus on rakkude lokaalsete kahjustuste ja kogu organismi kaitse- kompensatsioonireaktsioonide integreeritud tagajärg.Südamemassaazi tempo täiskasvanutel: 80-100 x/minutis või 2 hingamist /15 massaazitõuget. Vaimne heaolu kui tervise eeldus tähendab: Eneseusku,enese väärtustamist,hingelist tasakaalu,positiivset emotsionaalset häälestust,optimismi,seesmist rahulolu ja õnnetunnet.Sotsiaalne heaolu:turva- ja sisemises kindlustundes,stresside valitsemise/toimetuleku võime, suhtlemisvõimalustes/oskustes.vaimne tervishoid koolis:kooli õhkkond,koolistress,sotsiaalne tõrjutus,koolivägivald,kriisitöö koolis,erivajadustega lapsed,meeskonnatöö koolis,kooli ja kodu koostöö.Multiintelligentsuse teooria:lingvistiline e keeleline intelligentsus,loogilis-matemaatiline intelligentsus,kehalis- kineetiline,muusikaline intelligentsus,isikutevaheline intelligentsus,ruumiline intelligentsus,isiksusesisene intelligentsus,naturalistlik intelligentsus.Enesega toimetulekuoskused on:eneseväärtustam, eesmärgi püstitame,iseenese otsustel baseeruv käitumine,otsuste tegemine ja iseseisev mõtlem,stressiga toimetuleku oskus.Sotsiaalsed toimetulekuoskused: *Otsuste langetamise ja probleemide lahendamise oskus*Loova ja analüüsiva mõtlemise oskus*Suhtlemisoskus*Emotsioonidega toimetuleku oskus*Eneseteostamise oskus*vestlemisoskus.Haigestumist Eestis on võimalik analüüsida tervishoiuasutuste ja eraarstide poolt diagnoositud haiguste esmajuhtude arvu alusel , samuti haiglast lahkunute haiglaravi põhjuse järgi. Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks on: Kardiometaboolne risk ­ mida räägivad arvud südame tervisest?vöö ümbermõõt >102cm meestel ja 88cm 12 naistel,veresuhkur tühja kõhuga >5,5 mmol/l,vererõhk >130/85mmHg,Triglütseriidid >1,7 mmol/l,HTL (hea kolesterool) <1,3 mmol/l,Pulss ­ rahuolekus kuni 80 lööki/min,Kehakaal ­ KMI 19- 25.Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, lipiidid on organismi energiaallikad, vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise, vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained ­ makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg) on vajalikud bioaktiivsete ainete funktsioneerimises. Asendamatud toitained: 1.aminohapped: isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2.küllastamata rasvhapped: linool- ja alfa-linoleenhape; 3. vitamiinid ­ neid ei suuda organism ise üldse sünteesida; 4.mikroelemendid ­ väikestes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks; 5.minained ­suurtes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks. Organismi energiavajaduse kolm komponenti. 1). AV põhikäive on energiahulk, mida organism vajab eluliselt tähtsate füsioloogiliste funktsioonide toimimiseks täielikus puhkeseisundis, lamades asendis, tühja kõhuga, normaalse kehatemp juures ning ümbritseva temp 20-22 C. Absoluut arvudes väljendatuna mood AV põhikäive nt 75 kg kehakaaluga mehel 1700-1800kcal lisaenergia, mis kulut tööks on 400 kcal. AV põhikäive sõltub: *keha kaalust ja pikkusest = keha pindala. Mida suurem on keha pindala, seda suurem on soojushulk, mida organism selle kaudu ümbritsevasse keskkonda kaotab. Järelikult on suurem ka energiahulk, mis on vajalik normaalse kehatemperatuuri säilitamiseks. Seega, mida suurem ja raskem on inimene, seda kõrgem on reeglina tema AV põhikäive; *vanusest - kõrge lapseeas ja kiire kasvu perioodil, langus ilmneb alates 40-ndatest, *soost ­ naistel 10% madalam kui meestel, *keha koostisest - naistel on suurem rasvkoe hulk ja see kude on vähemaktiivne võrreldes lihasega. Samast asjaolust tulenevalt on erinev ka samast soost, võrdse kehakaaluga, kuis erineva kehakoostisega inimeste AV põhikäive. 2.Toidu termiline efekt on toidu seedimise ja omastamisega seonduv energiakulu. 10% üldisest energiakulust, ilmneb 15-30 minutit pärast söömist, suurim efekt valgurikkal toidul. 3.Kehaline aktiivsus ­ 20% üldisest energiakulust tavalisel inimesel, väga individuaalne. Organismi üldist energiakulu väljendatakse sageli AV põhikäibe ühikutes, st koefitsiendi kaudu, mis näitab mitu korda ööpäevane energiakulu ületab AV põhikäibe. Kuna mainitud koefitsiendi arvuline väärtus oleneb peamiselt kehalise aktiivsusega seotud energiakulust, nim seda ka kehalise aktiivsuse koefitsiendiks (APK). Toidupala, mis sisaldab märkimisväärsel hulgal valku ja kiudaineid (nt rukkileivaviil õhukese võikorr, juustu ja paprikaga 300kcal), mille omastamiseks peab organism lisatööd tegema ­ s.t osa energiat läheb miinuskaloriteks. Kaltsium, kui levinum mineraal inimese organismis, selle vajadus, allikad. Ca puudusest tingitud tervisehäired.Inimene vajab toiduga üle 20 minaine, mis jagunevad makro- ja mikroelementideks. Minaine vajadus sõltub east ja soost.Makroelemendid. Ca, Mg, P, Na, K, Cl ­ on koondunud kindlatesse kudedesse ja täitavad tähtsaid funktsioone.Ca on luude ja hammaste koostisosa, reguleerib veresoonte läbilaskvust, närvisüst talitlust, vere hüübimist, lihastekontraktsiooni, südame tööd. Ca taset hoitakse vereplasmas 10 mg/dl ja Ca vajadus 800 - 1000 mg päevas ­ piimatooted, munad, kapsas, 13 kartul roheline sibul, kala. Vaeguse korral tekib luukoe hõrenemine, hammaste lagunem, luumurrud. Ca ja D-vitam vaegusel tekib rahhiit, spordis sageli lihaskrambid. Ülemäärane valgu tarbimine võib viia Ca kaotusele. Imendumist soodustavad laktoos, fosfor, D-, A- ja C-vitamiinid ning Fe ja Mg. Imendumist taksitavad kiudainete rikas toit, keedusool, tsitruselised, kaerahelbed. Ca ja P vahekord täiskavanu toidus peaks olema 1:1. Mg 300 mg­ on vajalik südamelihaste tööks, vereringe reguleerimiseks, aktiveerib ka valgusünteesil osalevaid ensüüme. K 3500 mg­ vajalik südamelihaste ning närvisüst tööks. K koos Na-ga reguleerib osmootset rõhku ja happe-leelise tasakaalu. Na 1600mg on keedusoola koostis, Cl 2500 mg ­mõjutab koos Na ja K vedeliku- ning happe ja aluse tasakaalu. P 800 mg­ eriti vajalik luude ja hammaste normaalseks AV-seks. Kilpnäärmest eritub verre kaltsitoniini.Suur e süsteemne e kehavereringe algab aordiga südame vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid, lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni ning südame pärgurkega paremas kojas; kannab arteriaalset (hapniku rikas) verd kõikidesse elunditesse. Teel eralduvad arvukad harud -arterid. Nad lähevad elunditesse ja hargnevad seal veel peenemateks harudeks, mis mood kapillaaride võrgustiku. Kõikides SVR veenides koguneb veri ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad paremasse kotta. SVR kujut endast veresoonte süsteemi, mida mööda veri jõuab südame vasakust vatsakeset elunditesse ja sealt paremasse kotta. Väike e kopsuvereringe algab kopsutüvega südame paremast vatsakeset, läbib kopsud, lõpeb nelja kopsuveeniga vasakus kojas. Hapniku vaese vere transp kopsuarterite kaudu. Kopsukapillaarides rikastatakse veri O2, arteriaalne veri voolab mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Ainete vahetus vere ja kudede vahel toimub difusiooni teel. Pulss on veresoonte rütmiline laienemine, kui süda surub verd veresoontesse. Puhkepulss on minimaalne südamelöökide arv, mis rahuldab organismi verevajaduse.Kehamassiindeks näitab kehakaalu ja pikkuse suhet.Hapnikutarbimisevõime näitab hapnikku hulka, mida organism on võimeline omastama.Vererõhk on rõhk, mis tekib veresoontes südame töö tulemusena. 14
-7600% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks #1 Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks #2 Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks #3 Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks #4 Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks #5 Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks #6 Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks #7 Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks #8 Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks #9 Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks #10 Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks #11 Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks #12 Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks #13 Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks #14
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rauno Laumets Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Kehalise aktiivsuse
  • Kehalise aktiivsuse
  • Kehalise aktiivsuse
  • Ideaalne aeroobne treening pulss 130 aeg 45 min

Teemad

  • Tervisekasvatuse alused
  • Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid
  • Tervise olemus
  • Tervise mõiste ja tervise tähenduse areng
  • Tervis:1
  • 2
  • Tervise determinandid
  • Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus
  • Tervise
  • potentsiaali määratlevad
  • Tervislik
  • eluviis: mõiste ja komponendid
  • Täiskasvanu tervisliku toitumise põhimõtted
  • Praktilised soovitused
  • tasakaalustatud toitumise saavutamiseks
  • Imiku tervisliku toitumise
  • põhimõtted
  • Toidu valikut mõjutavad
  • tegurid
  • Koolilapse tervisliku toitumise põhimõtted
  • Koolilõuna
  • Organismi
  • kaitse-järelevalve
  • süsteemid
  • Immuniteet ja allergilised reaktsioonid
  • Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS)
  • AIDS
  • Psühhosomaatilised häired kui stressi tulemus
  • Psüühika ja käitumishäired
  • Põhjused
  • Tervisega seotud kehalise
  • võimekuse liigid
  • Südame-veresoonkonna süsteemi haiguste põhilised
  • riskitegurid
  • Südame-veresoonkonnahaigused
  • Kasvajate tekke ennetus võimalused
  • Vähk
  • Kehalise
  • aktiivsusega seotud terminid
  • Kehalise aktiivsuse
  • mõju tervisele
  • Vajaliku kehalise aktiivsuse
  • soovitused
  • Lastele ja noorukitele antavad KA soovitused
  • Laste kehalist
  • aktiivsust määravad tegurid
  • Kehaline aktiivsus ja vaimne tervis
  • Vaimne tervis
  • Kehalise aktiivsuse ja vaimse tervise võimalikud
  • mõjumehhanismid
  • Kehaline aktiivsus ja vaimne tervis (seosed
  • ja võimalikud mõjumehhanismid).KA ja vaimse tervise võimalikud
  • mõjumehhanismid
  • Inaktiivsuse mõju tervisele
  • Hüpokineesia
  • Uimastite ja
  • narkootikumide definitsioon
  • uimastiteks
  • narkootikumideks
  • Uimastite
  • klassifitseerimise võimalused
  • Defineeri mõisteid tolerantsuse suurenemine ja
  • võõrutussündroom
  • Uimastiennetuse tasandid
  • Sotsiaalsete toimetulekuoskuste 5 baasoskust, nende seotus
  • uimastiennetusega
  • 1
  • Psüühiline ja füüsiline sõltuvus keemilisest
  • ainest
  • Kooli uimastihariduses
  • olulised komponendid
  • Uimastiseotuse astmed
  • Uimastitarbimise võimalikkust vähendavad kaitsefaktorid
  • nim kaitsefaktoriteks
  • Närvistimulaatorid e. ergutid
  • Kokaiin
  • 2. Amfetamiin
  • Metamfetamiin
  • 4. Ecstasy
  • Kofeiin
  • Peamised riskifaktorid uimastitarbimise
  • kujunemisel
  • nim riskifaktoriteks
  • Närvilõõgastid e. depressandid
  • Alkohol
  • Rahustid ja uinutid
  • Opiaadid
  • Hallutsinogeenid
  • LSD
  • PCP
  • Marihuaana
  • Hašiš
  • Sõltuvuse teke
  • Uimastitarbimise põhjused
  • Inimese organism on
  • Haigus
  • Südamemassaaži tempo
  • täiskasvanutel
  • Vaimne heaolu
  • Sotsiaalne heaolu
  • vaimne
  • tervishoid
  • koolis
  • Multiintelligentsuse
  • teooria
  • Enesega
  • toimetulekuoskused on
  • Sotsiaalsed toimetulekuoskused
  • Haigestumist Eestis
  • Kardiometaboolne risk
  • Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad
  • Toiduained on
  • Toiduainete rühmad
  • Toitained
  • valgud
  • lipiidid on
  • vitamiinid
  • minained
  • mikroelemendid
  • Asendamatud toitained
  • Organismi
  • energiavajaduse kolm komponenti
  • AV põhikäive sõltub
  • kehalise aktiivsuse koefitsiendiks (APK)
  • Kaltsium, kui
  • levinum mineraal inimese organismis, selle vajadus, allikad. Ca puudusest
  • tingitud tervisehäired
  • Makroelemendid
  • Na 1600mg
  • Suur e
  • süsteemne e kehavereringe
  • algab aordiga südame vasakust vatsakesest
  • läbib kõik elundid
  • lõpeb
  • ülemise ja alumise õõnesveeni ning
  • südame
  • pärgurkega
  • paremas kojas
  • ; kannab arteriaalset (hapniku rikas) verd
  • kõikidesse elunditesse
  • algab
  • kopsutüvega südame paremast vatsakeset, läbib kopsud, lõpeb nelja
  • kopsuveeniga vasakus kojas
  • Pulss
  • Puhkepulss
  • Kehamassiindeks
  • Hapnikutarbimisevõime
  • Vererõhk

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

937
pdf
14
doc
34
doc
14
doc
139
pdf
19
doc
98
docx
990
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto