Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös (0)

Meditsiin - Meditsiin

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on seksuaalsus seksuaalkultuur bioloogiline ja sotsiaalne sugu?
Kuidas pikendada töövõime aega koolides ?
Mis saab Grafi põiekesest?
Mis on positiivne mõttelaad?
Mis on positiivne suhtumine mis on positiivsus?
Mida ma naeran kui hing karjub sees?
Mis ja miks on kehvasti?
Kuidas rääkida seksuaalsusest?
Kes ma olen kust ma tulen?
Kuidas ennast kaitsta?

Lõik failist

Pilet 1.

Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited.

Loetle seedesüsteemi organid , nende ülesanded ja omapära.

Mis on seksuaalsus , seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu?
1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine )
Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime :

1. tajuda ja mõista reaalsust,
2. õppida juurde uusi asju,
3. teadvustada iseennast ,
4. hakkama saada pingelises olukorras jne.

Vaimset tervist rikuvad:

stress ,
muremõtted,
erinevad hirmud,
vihastamine,
solvumine,
pidev virisemine,
alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne.

Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ).
Emotsonaalne tervis:

võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada;
tihedalt seotud inimese närvi-ja hormonaalsüsteemiga ja nende väljaarenemisega kaasneb lastel ja teismelistel noortel sageli erinevaid kontrollimatuid emotsioonidepurskeid.
Väga suured emotsioonid (viha, kurbus , rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist.
Pikka aega kestvad negatiivsed emotsioonid hakkavad mõjutama ka juba füüsilist ja vaimset tervist.

Inimene on emotsionaalselt terve, kui ta oskab oma tunnetega toime tulla nii, et need ei tee kahju talle ega teistele!
Sotsiaalne tervis:

on nagu koostöövõime ja suhtlemine teiste inimestega.
See on võime luua vastastikust rahuldust pakkuvaid suhteid nii koolis, tööl, kodus kui ka võõrastega esmakordselt suheldes .

Tervis on tervik neist neljast omavahel seotud osast (füüsilisest, vaimsest, emotsionaalsest ja sotsiaalsest). Ja mida tugevam see kooslus on, seda paremini tuleb inimene toime end ümbritsevas elukeskkonnas . Kindlasti ei ole kõik need erinevad terviseaspektid meil võrdselt arenenud. Mõtiskle ja leia oma kitsaskohad!
Meie isiklik tervishoid sõltubki nende

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #1

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #2

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #3

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #4

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #5

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #6

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #7

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #8

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #9

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #10

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #11

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #12

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #13

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #14

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #15

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #16

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #17

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #18

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #19

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #20

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #21

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #22

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #23

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #24

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #25

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #26

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #27

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #28

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #29

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #30

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #31

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #32

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #33

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #34

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #35

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #36

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #37

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #38

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #39

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #40

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #41

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #42

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #43

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #44

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #45

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #46

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #47

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #48

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #49

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #50

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #51

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #52

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #53

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Tervikasvatuse ja esmaabi eksami küsimused ja vastused.

Tervisekasvatus esmaabi noorsotöös meditsiin Emotsonaalne tervis Sotsiaalne tervis aminohape

Sarnased õppematerjalid

docx

Tunnikontrolli vastutsed meditsiin

Pilet 1 1) Füüsiline tervis on seotud inimese kehaliste näitajatega nagu näiteks kuidas ja kui hästi meie organism toimib; kas valutab kuskilt; kaua seedib toit seedesüsteemis; millised reaktsioonid tekivad erinevatele toitainetele; kuidas ainevahetusjäägid eemalduvad jne. Või näiteks tugi-liikumiselundkonna arendamisel tõuseb lihaste jõud, nende hapnikutarbivus ja sellega kiireneb ka inimese ainevahetus. Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga :  1. kehalise liikumisega,  2. tasakaalustatud toitumisega,  3. õige töö ja puhkerežiimiga,  4. positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega,  5. alkoholi, nikotiini jm. narkootiliste ainete vältimisega,  6. kord nädalas saunas käimisega Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime :  1. tajuda ja mõista reaalsust,  2. õppida juurde uusi asju,  3. teadvustada iseennast,  4. hakkama saada pin

Meditsiin

docx

Seksuaalkasvatus

Seksuaalkasvatus Marelle GrünthalDrell Tallinna Pedagoogiline Seminar Terviseõpetus/Inimeseõpetus/Esmaabi Seksuaalsus ja seksuaalkultuur Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individ

Seksuaalkasvatus

docx

,,Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis"

Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi seemnejuhadesse 3)mööda seemn

Arengubioloogia

doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

Inimese õpetus

doc

Rasedus ja Liikumine

Tiitelleht Rasedus ja liikumine Kaisa Koppel 10 ? Klass Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium 2008. a. 1 Sisukord Tiitelleht................................................................................................................................... 1 Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Asjad millega arvestada enne sportima hakkamist.................................................................. 3 Muutused kehas..................................................................................................

Kehaline kasvatus

docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise

Anatoomia ja füsioloogia

doc

Laps

Rakvere Reaalgümnaasium 10.T klass LAPS Psüholoogia(bioloogia) referaat Hindaja: Rakvere 2010 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 ...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VILJASTUMINE................................................................................................................4 2.RASEDUS, SÜNNIEELNE ARENG.................................................................................5 3.SÜNNI SUUR HETK.......................................................................................................

Bioloogia

docx

IMMUUNSÜSTEEM

IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsus on

Bioloogia

Rohkem sarnaseid