10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
BrigitaP
Õppematerjali autor
Laulev revolutsioon Referaat 5. klass 2011 Tallinn Laulev revolutsioon on nimetus Eestisaastail 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu NSLVL-i okupatsiooni tingimustes paremaks muuta. Kuid kui igale muutuse taotlusele järgnes impeeriumi juhtkonna vastus jõunäitamisena, siis seda rohkem olid tegevused Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvus taastamisele. Seda on tõestanud meie laulupeod, kus Virumaa rahvas seisab koos laulukaare all ja laulavad erinevaid laule. Väga populaarne oli ka laulev revolutsioon Nad laulsid laulu ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään,, ,,Eesti maa,,. Sellel fotol nad tantsivad ja laulavad seal oli umbes 150 meest ja 170 naist lapsed tantsisid ka, aga neid oli seal vähe. 14. mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu,
Eesti 20-ndal sajandil 19. sajandi ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. 1985. aastal algas Eesti uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega augustis 1991. Need kaks eestlaste ärkamisaega toimusid erinevas poliitilises ümbruses ja sealt ka erinevused. Minu põlvkonna jaoks võib lihtsustatult öelda, et esimene oli ,,vanal ajal" ja teine ,,nüüd". Ometi võib taasiseseisvumisperioodist lugedes korduvalt tunda olukordade tekkepõhjuste ja lahendusviiside sarnasust kahe ärkamisaja vahel. 20. saj. ärkamisaja põhifiguuride tegevuse eesmärgiks oli riigi taasiseseisvumine. Selle ärkamisaja erinevuseks kohe algul olid sidemed pagulasorganisatsioonidega ja tahtmine, et muu maailm meie püüdlusi märkaks. 70- ndatel aastatel tugevnenud venestussurve tõttu suurenenud rahulolematust
Kõige enam hääli said Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Kuid presidendiks pidi saama kandidaat, kes kogub üle 50% antud häältest. Kui kellegil see ei õnnestu, siis valib presidendi kahe enam hääli saanud kandidaadi hulgast siiski Riigikogu. Ehkki Rüütli häältepagas oli suurem, eelistas Riigikogu siiski tema konkurenti. Eesti Vabariigi teiseks presidendiks peale Konstantin Pätsi sai Lennart Meri. 2001. aastal lõppes Lennart Meri teine ametiaeg ja Eesti sai uue presidendi, kelleks oli Arnold Rüütel. Uue valitsuse moodustas Reformierakond ja Keskerakond Siim Kallase juhtimisel. Sellele valitsusele langes osaks au võtta vastu kutse NATOsse. Pikaajalise sihikindla töö tulemusena ühines Eesti 2004. aasta 29. Märtsil NATOga ning 1. mail Euroopa Liiduga. Eesti enam kui kümne tuhande aasta pikkuses ajaloos algas uus peatükk. Kokkuvõte Eesti taasiseseisvumine oli väga pikk ja aeganõudev protsess
ajaloomälu taastamine.Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon,kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. Impeeriumimeelsete jõudude koondumine Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada,asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed,rahvuslippu ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks.Kuid ühtsuskonna areng oli väljunud juba nende kontrolli alt.EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise.1988 aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsioaalse Liikumise(Interliikumise)ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu.Terava kriitika alla võeti koostatavad keele-ja kodakondsusseadused.Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda.Rahvuslike
Loo Keskkool Perestroikast kuni iseseisvumiseni Ajaloo uurimistöö Autor: Liivi Tobbi Juhendaja: Piret Parve Loo 2008 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................3 I Ülemnõukogu.................................................................4 II Rahvaliikumised.............................................................7 III Augustiputs.................................................................9 IV Iseseisvuse kuulutamine..................................................11 Kokkuvõte......................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 Lisad.............................................................................16 2 Sissejuhatus. Perestroik
TAPA GÜMNAASIUM EESTI ÄRKAMISAEG- MÄRKAMISAEG UURIMISTÖÖ AJALOOST KOOSTAJA: ÕUN PÄRJA JUHENDAJA: ROOS ANNE 2009 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS 2) MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS ? 3) MIS TOIMUS HIRVEPARGIS? 4) LAULEVREVOLUTSIOON 5) BALTIKETT 6) KOKKUVÕTE 7) LISAD 8) KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark“ ja „laulev revolutsioon“. Hüpotees: Areng toimub lihtsamast keerulisemale ehk antud töös : rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest – fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu venemeelsete valitsusjuhtide väljavahetamine 1988 , mineviku- kuritegude hukkamõistmist MRP – AEG poolt. Käesolevas töös kirjeldatakse rahva „ärkamisaja“ alguses toimunud „fosforiidisõda“ ja avalikustamise algust Eest
● suurendas sõjalisi kulutusi ● 1930.ndatel tungiti Hiinasse - Mandžukuo marionettriik ● Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks, Jaapan lahkus Rahvasteliidust d) MRP salaprotokoll. ● mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSVL vahel ● salaprotokolliga jagati Euroopa Saksamaa ja NSVL vahel ära ○ NSVL sai Soome ja Balti riigid, osa Ruumeniast (Bessaraabia) ○ Saksamaa sai Leedu, pool Poolast, teine pool jäi NSV Liidule 2. Külma sõja väljendusvormid. a) külma sõja mõiste; ● Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõjajärgsel rahuperioodil. ● termin võeti kasutusele 1947 ● toimusid väikesed konfliktid, suurt sõda ei puhkenud b) külma sõja osapooled; ● lääneriigid- Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA ○ eesmärgiks oli demokraatia taastamine ● NSVL
1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik. Pärast Indo-Hiina sõja lõppu võttis Põhja-Vietnami valitsus kursi sotsialismi ülesehitamisele ning tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus. 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid e. punapartisane hakati nimetama vietkongideks. USA huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoweri doominoteooria, mille järgi ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise Nõukogude Liidu mõjusfääri. USA sõjaline kohalolek kasvab, 1963 a.-l piirkonnas umbes 16 00 USA sõjaväelast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid