· 1982 Falklandi sõda Argentiinaga: Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus); suurenes ka M.Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme). Peep Reimer 3. Saksamaa Liitvabariik (SLV) (Vt. ka õpik lk.57-63; 103-106) 3.1. Majandus ja sotsiaalpoliitika: · II maailmasõja lõppedes oli Saksamaa majandus täielikult kokku varisenud: liitlasvägede strateegilise pommitamise tulemusena oli enamus ettevõtetest ja transpordisüsteemist hävitatud reparatsioonivaradena veeti välja (peamiselt NSV Liitu) veel tervete vabrikute sisseseade palju oli peavarjuta ja varata põgenikke (~8 miljonit) aladelt, mis sõja järel anti
80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale → sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide teke → paljudes riigid tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde Mitmetes riikides tugevnesid paremäärmuslikud jõud → rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist, vastandasid end Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale II maailmasõda Bonn → SLV kui föderatiivne riik koosneb 16 liidumaast → igal liidumaal oma põhiseadus, parlament ja valitsus → Parlament – Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) → presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP)
80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide teke paljudes riigid tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde Mitmetes riikides tugevnesid paremäärmuslikud jõud rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist, vastandasid end Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale II maailmasõda Bonn SLV kui föderatiivne riik koosneb 16 liidumaast igal liidumaal oma põhiseadus, parlament ja valitsus Parlament Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP)
läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. Saksamaa lõhenemine: 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV = demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik), 1949 oktoobris kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV = ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik). Blokkide maj ja sõj organisatsioonid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) - loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine
ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.). Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised
poliitiliste parteide (e rohelised) teke, mis said enesele osa seni sotsiaaldemokraatidele läinud valijate hääli. Paljudes riikides tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses ja pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde. Mitmetes riikides tugevnesid alates 1980.aastatest paremäärmuslikud jõud, kes rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist ning vastandasid ennast eurointegratsioonile ja Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid: KDL/KSL (Kristlik-Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit),
kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus · USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. · Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tsiili, Pakistan jne.).
1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loomine. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine. Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis.
Kõik kommentaarid