Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUIDAS LIIGSET STRESSI ÄRA HOIDA?

Lõik failist


Ülesanne 2. SÜDA
Südame- veresoonkonna haiguste riskifaktorid
Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid jagatakse kaheks. Nendeks, mida inimene saab (ja tulebki) ise mõjutada ja nendeks, mida ei saa. Siit saate teada, millised on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid ja kuidas hinnata järgmise kümne aasta jooksul surmaga lõppeda võiva südame-veresoonkonna haiguse teket.
Pöördumatud riskifaktorid, looduse poolt määratud
Pöörduvad riskifaktorid, meist olenevad
Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus )
Meesugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel)
Vererõhk (kõrgenenud vererõhk)
Vanus (45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk)
Diabeet (kõrgenenud veresuhkur)
Pärilikkus ( eelsoodumus südamehaiguste tekkeks: südamehaigused esinenud perekonnas 60 aastastel lähisugulstel)                          
Suitsetamine , narkootikumid , liigne alkoholitarbimine, toitumine
Lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult)
Ülekaal (liigne kehakaal )
 
Vähene füüsiline (kehaline) koormus
 
Stress ja vaimne pinge
Südameveresoonkonnahaiguste kuuluvad: Müokardiit, Endokardiit , Südamerike, Ateroskleroos , Isheemia ( stenokardia , südamelihase infarkt ), Hüpertensioon ja hüpotensioon, Varikoosne veenilaiend ja nii edasi.
MÜOKARDI
Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid #1 Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olgagaag Õppematerjali autor
südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid jagatakse kaheks , nendeks , mida inimene saab (ja tulebki) ise mõjutada ja nendeks , mida ei saa , siit saate teada , millised on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid ja kuidas hinnata järgmise kümne aasta jooksul surmaga lõppeda võiva südame-veresoonkonna haiguse teket

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
wps

Infarkt

INFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südameliha kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned - pärgarterid, täpsemalt: vasak ja parem pärgarter.Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin.Südameliha

Bioloogia
thumbnail
5
doc

Südamehaigused

Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt ­ Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi ­ atherosclerosis kardiovaskulaarne ­ Morbus ishaemicus rinnaangiin ­ Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, kuna ebapiisavast

Sisehaigused
thumbnail
6
docx

Kõrgvererõhktõbi

k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. 85-90%-l juhtudest on tegemist essentsiaalse hüpertensiooniga ehk ilma leitava põhjuseta kõrgvererõhutõvega. Vaid 5-10%-l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab, siis nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks. ·I astme hüpertensioon (kerge) organmuutusi ei esine 140­159 90­99 mmHg II astme hüpertensioon (mõõdukas) vähemalt ühes organis on muutused160­179

Sisehaigused
thumbnail
20
pdf

Tasakaalustatud toitumine

Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. tervisLiKud toitumisharJumused Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest enam tähele- panu. Põhjus on lihtne: söömine on eluks vajalik. Toitumis- harjumused mõjutavad inimese heaolu ­ söömine võib tagada tervise, aga võib ka soodustada haigestumist. Suurimad tervise- ohud, mis on tasakaalustatud toitumisega ennetatavad või vähe- malt mõjutatavad, on südame-veresoonkonna haigused, rasvumine, suhkruhaigus, liigeste ülekoormus ja mõned vähiliigid. Seega, hea tervise alus on õige toitumine. Kõrge vererõhu, vere suurenenud kolesteroolisisalduse ja ülekaa- lu korral peab lisaks tavalisele tasakaalustatud toitumisele teadma veel mõningaid kasulikke nõuandeid. Heade toitumisharjumuste kujundamine on lihtne, peab olema vaid Juba väikesed muutused toidu- piisavalt tahet ja teadmisi

Inimeseõpetus
thumbnail
46
doc

Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

 Suhkrutõbi  Alkoholism, narkomaania  HIV-infektsioon, AIDS  Silikoos (kaevuritel)  Massiivne nakkus ja bakterite suur virulentsus (bakterid tugevate haigust tekitavate olemustega)  Asotsiaalid, vangid, kodutud  Haiglatöötajad  Tuberkuloosihaige perekonnaliikmed Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3% nakatanutest tuberkuloosi. AIDS-i haigetel on haigestumisrisk 10% aastas!  Südame isheemiatõve riskifaktorid. Südame isheemiatõbi on äge või krooniline südamelihase kahjustus, mis on esile kutsutud südamelihase verevarustuse vähenemisest või lakkamisest patoloogiliste muutuste tõttu pärgarterites. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus, raskel juhul nekroos. Põhjused: VASKULAARSED TEGURID  Koronaararterite ateroskleroos (kuni 90% juhtudel)  Tromb pärgarteris vigastatud naastul  Koronaararteri ehk pärgarteri spasm

Sise- ja närvihaigused
thumbnail
10
docx

Sise-ja närvihaigused kordamine arvestuseks

Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid. Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus ­ organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia ­ haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid.

Meditsiin
thumbnail
40
odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

KROONILINE ANEEMIA: haigused võivad põhjustada vereloome muutsi , mis viib Er eluea lühenemisele, Fe sialduse lngusele vereseerumis, luuüdi akt. Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus. Ravi ja uuringud: hematokrit, hgb madal, retikulotsüütide Bret (mitteküpsed ER) hulk madal. S-ferritiini tase , S-fe sisaldus, rausidumisvõime, kr haiguste või inf ravi. MEGALOBLASTILINE ANEEMIA: er on normaalsest suuremad ja vähenenud L ja Tr hulk, B12 ja foolhappe defitsiit, leukeemia, ravim merotreksaat põhjustab. Tingitud vere erütrotsüütide tootmisega kuid võrreldes teistega palju rohkem. Kaebused: isutus, kahvatus, väsimus, peavalu, kõhulahtisus, käte ja jalgade tuimus. Uuringud: madal Hgb ja Er arv, kõrgenenud MCV , madal Hk, madal retikulotsüütide arv. HEMOLÜÜTILINE ANEEMIA: vähenenud ringlevate ER hulk nende suurenunud

Meditsiin
thumbnail
30
docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt vasakule ja vastupidi veri liikuda ei saa. Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma:

Anatoomia ja füsioloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

reku13 profiilipilt
Reigo Rannak: täitsa hea asi
19:17 28-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun