viiulimängul) ja töökohal (õpilastel koolipinkide kõrgus ) LUUSTUMISHÄIRED à Ainevahetushäired ja toitumisvead võivad põhjustada luustumishäireid ja sellega seoses ka rühivigu EMOTSIOONID à Halb tuju, pidev depressioon küfoos à Liiga pikk küfoos à Keha varjamine (neidudel) küfoos Riskirühma kuuluvad Kui kellegil esineb sundasendeid Treenimata keha Inimene kelle peres,suguvõsas on see esinenud tihti Kellel esinevad enim rühivead? 0,45 0,4 0,35 0,3 imikud 0,25 lapsed 0,2 täiskasvanud 0,15 vanurid 0,1 0,05 vanurid 0 täiskasvanud lapsed imikud Võimalikud tagajärjed Lameselgsus Nõgusselgsus Kühmselgsus
Rühivead Haiguse põhjus Vältimine Riskirühmad Ülekaal Istuda heas asendis Olulised vanused rühihäirete Vale jalats Kehahoiak sirge tekkimiseks on 5 - 6 - 8 - 9 - 10 Luustumishäired Mitte liiga raske kott Emotsioonid Kaasasündinud Olemus Võimalikud tagajärged Lordoos ehk nõgusselg Lameselgsus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas Nõgusselgseus Küfoos ehk ümarselgsus Kühmselgsus Peahoiak Peamised rühivead on:
Rühivead Märjamaa Gümnaasium 9-B Hanna-Liisa Hannus 2014/15 õa. Rühihäired kujunevad: • Seistakse ja istutakse vales asendis • Mittepüsivad kehahoiud • Liigutakse vähe • Raskuste kandmine ühel õlal • Magatakse kõrge peaalusega Halba rühti iseloomustab: • Lõtv kehahoid • Lihased nõrgemini arenenud • Pea langetatud või ettepoole suunatud Võimalikud tagajärjed • Peavalu • Tekib pinge ja selg väsib ruttu ära • Suureneb lihaste ja sidemete koormus • Takistab südame ja kopsude normaalset talitlust • Inimene vajub küüru
Väätsa Põhikool Rühivead Referaat Koostaja: Eneli Nilbe 9.klass 2015 Mis on rüht? Rüht on harjumuslik kehahoid istumisel, liikumisel ja seismisel. Mis on peamised rühivead? • Lordoos ehk nõgusselgsus • Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas • Küfoos ehk kumerselgsus Rühivigade tekkepõhjused? 1. Kaasasündinud (5-10%) 2. Ülekaal 3. Nõrk või assümmeetriline lihastoonus 4. Halvas asendis istumine, sundasendid 5. Lõdvad lihased, hooletu seismine 6. Luustumishäired 7. Stress ja emotsionaalsed probleemid 8. Liigutakse vähe 9. Magatakse kõrge peaalusega 10.Raskuste kandmine ühel õlal 11
Rühivead Rühivea liigid • Küfoos • Lordoos • Skolioos • Lameselgsus • Kõverkaelsus Küfoos ehk kumerselgus • Tahapoole suunatud lülisamba kõverdus rinna- ja ristluuosas • Kujuneb välja 21-22 eluaastaks • Õlad ripuvad ette alla • Ettevõluv kõht • Pea painutatud ette alla • Lihaskonna toonus: • Rinnaosa lihased ülepinges • Selja ülaosa lihased ja selgroosirgestajad alatooonuses Lordoos ehk nõgusselgus • Lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole • Kujuneb välja 12 eluaastaks • Rõhutatud nimmenõgusus • Vaagnavöö painutatud liigesed ette • Lihaskonna toonus: • Ülepinges reielihased ja niude-nimmelihas • Alatoonuse kõhu-tuharalihas Skolioos • Lülisamba kõverdumine külgsuunas koos rotatsiooniga • Kujuneb välja 5-8 vanuselt ja puberteedieas • 10-12 vanuselt labiilne rüht • 12-16 aastaselt rüht stabiliseerub • Lihaskonna toonus: • Tav...
Rühivead e. Küfoos Jürgen Ulla Põhjused KAASASÜNDINUD KAASASÜNDINUD 5 10 % 5 10 % LIHASTOONUS LIHASTOONUS ASÜMMEETRILINE ASÜMMEETRILINE EMOTSIOONID EMOTSIOONID VÕI VÕI NÕRK NÕRK Küfoosi KüfoosiPõhjused Põhjused LUUSTUMISHÄIRED LUUSTUMISHÄIRED HARJUMUSED HARJUMUSED VALE JALATS VALE JALATS JA ...
sisse tõmmatud, ilma et puus oleks ette- või tahapoole kallutatud ja jalatalla võlvid säilinud. On tõestatud, et hea rüht on füüsilise veetluse vältimatu osa. Enamikes kultuurides peetakse õiget rühti kohanemisvõimeliste iseloomujooneks ja uskuge või mitte, nii mehed kui naised peavad seda üheks silmatorkavamaks omaduseks veetlusel. 4 Rühivead Rühihäiretest saab eristada kaasasündinuid ja elu jooksul omandatuid. Suurema osa moodustavad elu jooksul omandatud rühihäired. Rühivigu soodustavad halvad harjumused: · Pidev istumine liiga madala laua taga; · Pidev istumine liiga kõrge laua taga, kus õlavööde on tõstetud; · Traumad, vigastused, kukkumised, mis tingivad valuvaba, kuid üldjuhul väära kehaasendiga harjumise;
fantaasia ja loovuse arengule. Matkides mängudes erinevaid tegevusi, kasutavad lapsed praktiliselt ta on tervise ning hea enesetunde alus #Rühihäirete avastamise teeb raskeks see, et rühivead tulevad neid teadmisi, mis neil on inimestest, loomade, lindude, putukate elust ja tegevusest, loodusnähtustest hiilides ning arenevad esialgu peaaegu alati ilma vaevusteta. Kui lihate areng ei jõua järele pikkuse jne. 12. Liikumismängud mõjutavad ka laste esteetilist kasvatust
Harjutused täita rütmiliselt, rahulikus või mõõdukas tempos. Korduste arv 5-8-12-16. Harjutuste arv kompleksis 5-12 või rohkem. Igal harjutustunnil on oma kindel struktuur. 11) Harjutuse õpetamise etapid, kasutatavad meetodid Etapid- Ettekujutuse loomine harjutusest, harjutuse omandamine, liigutusvilumuse kujunemine. Meetodid- individuaalmeetod, rühmameetod, mängumeetod, ringmeetod, näitemeetod, sõnameetod, tervik-ja osameetod, kordusmeetod, intervallmeetod. 12) Õige kehahoid, rühivead ja nende põhjused Õige kehahoid- Ilmneb lihaste ja luustiku tasakaal. Alajäsemed joondatud, kandmaks keharaskust. Vaagen neutraalses asendis. Pea otse, tasakaalustatud, ei põhjusta stressi kaelalihastele. Rühivead- Lülisamba kõverused. Alajäsemed ei kanna keharaskust. Vaagen on kas liiga ees või taga. Pea on taga või ees. Rühiprobleemid- Keha tugistruktuuride stress (ühekülgne, pikaajaliselt korduv kutsetöö ja treening, vähene liikumisaktiivsus). Mittekorrektsed kehaasendid
kõvasti metsa kuluda. Puude mahavõtmine omakorda kaotab meie imeilusat ümbritsevat loodust ja sellega teeme endale ise ühe suure karuteene. E-õpik kergendab ka kindlasti koolikotti, lihtsam on kanda ühte rüperaali või tahvlit kui kuute õpikut, töövihikut ja ka tavalist vihikut. Koolikoti kaal on tänapäeval ikka päris suur ja see mõjutab palju meie kasvu ning arengut. Raske seljakoti või õlakoti kandmine mõjub seljale halvasti ja võivad tekkida tõsised rühivead. Tihti on kuulda, et noortel esineb seljaga probleeme, mis võivad olla tingitud just sellest. E-õpik oleks rahakotile ilmselt kulukam kui praegune õpikute süsteem. Plussiks oleks aga see, et materjal jääb mulle ja on alati kättesaadav. Ma ei pea seda enam tagastama ja saan seda ka hiljem lugeda. Ilmselt tuleb ka arvestada inimestega, kellel pole võimalusi e-õpikuid osta või isegi soetada mõni vidin millega e-raamatut lugeda. Sellisel juhul peaksid toetused appi tulema
SISSEJUHATUS Minu referaadi peamisteks teemadeks on minu rüht, kehatüüp ja toitumine. Need on minu jaoks olulised asjad minu elus, kuigi ma ei saa väita, et mu toitumisharjumused ideaalsed oleksid või ka muud asjad. All järgnevas vaatan enda probleeme ning räägin üldiselt toitumisest, kehatüüpidest ja rühist. KEHATÜÜBID Kehatüüp on meie geenide ja elustiili otsene tulemus. Kuid alati on võimalus end muuta. Kehatüübi võti seisneb peamiselt siiski toitumise ja aktiivsuse tasemes. Kehatüübid jagatakse kolme peamisse rühma: endomorf, ektomorf ja mesomorf. Umbes 20% inimestest on puhtad tüübid, enamus on siiski segatüübid. Järgnevalt siis mõned naiste kehatüüpide täpsemad alajaotused ja neile mõeldud treeningutest: A-kuju A-kuju on tuntud ka kui lusika-kuju. A-kujule on iseloomulik lisaraskus alakehas, peamiselt puusadel, reitel ja tuharatel, samal...
Agressiivsus Närvilisus Erutatavus Hirmutunne Rusutustunne Otsustusvõimetus Unehäired ja isutus Seedeelundite ning südame-veresoonkonna süsteemi häired Lihasepinge Suurenenud higistamine jms. Kahjustuste põhjustajad Neid kahjustusi põhjustavad: Lihastöö iseloom - staatiline Eelnevad patoloogiad - eelkõige lapsepõlves omandatud rühivead, traumad Madal füüsiline aktiivsus Inimese eneseuhkus ja suutmatus näha ennast kõrvalt Madal ergonoomiaalane teadlikkus, oskus oma töökohta korrigeerida Vähene vajadus asendite muutmiseks ja liikumiseks. Sundasendid Töökeskkonda kuuluvate töövahendite rohkus Halb töökorraldus, ebapiisav materiaalne baas ja oskamatus valida korralikku mööblit.
· tagumine jalg põlve kohast välja sirutatud · silmad vaatavad silmade kõrgusele · jalgade liikumine algab puusast, läbi reie ja sääre, üle kanna sujuvalt päkale · õlad lõdvestunud, ei kõigu; kätel väike vaba liikumine Kingad: · ei tohiks kanda üle 2cm · peoking 3cm ( võib rohkem, kui jalavõlv on ilus ) · lapse esimene king 0,3cm · mängueas 1cm · meestel on lampjalgus tõenäolisem, sest nad ei kanna kingi Suuremad rühivead: · lameselgsus/sirgeselgsus lastel, kes jätavad vahele roomamise perioodi, jalad arenevad kiiremini kui õlad ( treenida roomamismängudega ) · kumerselgsus passiivsed lapsed, abaluud väljas, pea eespool · nõgusselgsus suur nimmenõgusus, esineb tüsedatel, lööb välja pubekaeas · vildakselgsus lülide ogajätked ei asetse ühel joonel, nihkunud · üleüldine lõtvus Harjutusi õlgadel, kaelale, kätele, küljele jne jne:
koolikott rühihäireid põhjustada Sissejuhatus • Esmamulje inimesest loob tema väljanägemine, väga oluline on tema kehahoid ehk rüht • Õige kehahoid tagab inimesele terve lülisamba ning kindlustab siseorganitele kõige paremad tingimused funktsioneerimiseks • Suur osa skeletisüsteemi hädadest on alguse saanud koolieas • Raske koolikott võib olla üheks rühihäirete põhjustajaks • Rühivead ei ole kergesti avastatavad Koolikoti raskust reguleeriv ministeeriumi määrus • Määrus jõustus 1.08.2001 • Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel on ranitsa (koolikoti) lubatud raskus koos sisuga: • 1.-3. klassi õpilastel kuni 3 kg, 4.-6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg ja 7.-9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg. • Soovituslikult võiks koolikoti raskus olla umbes 10% lapse kehamassist. Reeglid koolikotile
3. Seljalülide ehitus.....................................................................................................6 1.4. Õige kehahoid.........................................................................................................7 2.SELJAAJU JA SELJANÄRVID............................................................................................9 3. RÜHIVIGADE PÕHJUSED JA KUJUNEMINE .....................................................................10 3.1. Rühivead .............................................................................................................10 3.1.1. Sundasend .....................................................................................................10 3.1.2. Osteoporoos ....................................................................................................11 3.1.3. Lordoos ......................................................................................................
probleem. 8 2.1. PSÜÜHILISED HÄIRED 1. Meeleolu muutused 2. Halb enesetunne 3. Agressiivsus 4. Närvilisus 5. Erutatavus 6. Hirmutunne 7. Rusutustunne 8. Otsustusvõimetus 9. Unehäired ja isutus 10. Seedeelundite ning südame-veresoonkonna süsteemi häired 11. Lihasepinge 12. Suurenenud higistamine jms. 2.2. KAHJUSTUSI PÕHJUSTAVAD ASJAOLUD 1. Eelnevad patoloogiad - eelkõige lapsepõlves omandatud rühivead, traumad 2. Madal füüsiline aktiivsus 3. Inimese eneseuhkus ja suutmatus näha ennast kõrvalt 4. Madal ergonoomiaalane teadlikkus, oskus oma töökohta korrigeerida 5. Lihastöö iseloom - staatiline 6.Vähene vajadus asendite muutmiseks ja liikumiseks. Sundasendid 7. Töökeskkonda kuuluvate töövahendite rohkus 8. Halb töökorraldus, ebapiisav materiaalne baas ja oskamatus valida korralikku mööblit. 9. Töö uudsus, tarkvara halb funktsionaalsus - uute programmide õppimine tekitab
RÜHITREENING Lapsed matkivad alateadlikult täiskasvanuid, sest neil on hästi arenenud matkimismeel. Seega parim võimalus lapsele õiget rühti õpetada on andes talle eeskuju ja selles aitavad järgmised nõuanded: 1. Heites pilgu peeglisse, jälgi ka oma kehahoidu. 2. Pea meeles, et oma silm on kuningas. Tee täieulatuslik rühivaatlus kindlasti siis, kui sul ilmnevad väsimusnähud või valud lülisambas ja puusade või õlgade piirkonnas. 3. Leia üles viltuvajunud piirkond st rühivead ja korrasta neid vastavate harjutustega. 4. Võimlemisel on esmatähtis harjutuste meeldivus. Kui harjutusi on mugav sooritada, siis on tagatud harjutuste jõukohasus ja hea enesetunne. 5. Kui sul on halb rüht ja nõrk selg, siis alusta pigem koduvõimlemisega enne kui lülitud terviseklubi aeroobikatundidesse. Võimle pigem iga päev, mitte üks kord nädalas ja korraga palju. 6. Soorita harjutusi muusika saatel. Harjutuste terapeutilisele (ravivale) toimele lisandub
vaid neist võimsam sirglihas. Võimle iga päev. Jälgi kehahoidu ka sportides. Aeroobikatunnis kühmus seljaga langeb koormus lülisambale ja jalaliigestele ebaühtlaselt ning kasu asemel teed hoopis kahju Kindlasti venita lihaseid peale iga võimlemiskorda. Alusta võimalikult varakult Kehahoidu peaks hakkama jälgima võimalikult varases eas, et see ei muutuks kehvaks, sest vananedes kaasnevad rühihäiretega sageli valud rühivead poolkükk seinast- pea, selg ja puus toetuvad vastu seina. Suru õlgu kergelt vastu seina, hoia asendit vähemalt kümme sekundit. Jälgi, et vaade oleks silmade kõrgusel ja sääred moodustaksid nürinurga. Harjutus tõstab ülaselja toonust ja korrastab kehahoidu. On olemas erinevat moodi tehtavaid kõhulilamanguid. 1) Kõhulilamang, otsmik küünarliigesest kõverdatud kätel. Tõmba alakõht sisse ja tõsta sirged jalad põrandalt lahti. Hoia asendit 1030 sekundit
25 korda. Kui suudad veel, on koormus väike ja kasu 0. Harjutuskordade arv peaks olema tihe - 4-6 korda nädalas, kestvusega 15-50 minutit (pigem tihemini ja korraga vähem, kui harva ja korraga palju!) EKTOMORF Kõhnake. Posilik figuur, kitsas puusa- ja õlaümbermõõt, talje ei eristu eriti puusavööst. Lihaseid ja rasva on kehas vähe. Iseloomulik liikuvad liigesed ja hea painduvus. Nõrkade lihaste tõttu sageli rühivead. Kuulsad ektomorfid: Carmen Kass, Jennifer Aniston, Woody Allen. Toidusoovitused: Kolmest kehatüübist on ektomorfil kõige raskem oma kehakuju muuta. Ta toiduvajadus on hoolimata väikesest kasvust suur ja kiire ainevahetuse tõttu kulutab ka kõik ära. Pole toite, mida ektomorf süüa ei tohiks. Vahelejäänud toidukordade puhul läheb organism lihaste kallale. Ka ektomorf võib hädas olla rasva-polstriga vööl.
rühikust. Passivne rüht ehk halb kehahoid – enamlevinud funktsionaalne rühihäire, mida esineb lastel enim intensiivsel kasvuperioodil. Lõtva kehahoidu iseloomustavad: - Kühmuvajunud selg - Langetatud pea - Õlgade vahele kadunud kael - Lõtv ja punnis kõht - Tiivataolised ja teineteisest eemaldunud abaluud Struktuursed rühivead võivad olla kaasasündinud või omandatud: Kaasasündinute puhul on tegemist muutustega kindlas kehapiirkonnas. Lülide väärarengu (düsplaasia) tulemusena võivad tekkida kiilukujulised lülid, plokklülid, lisalülid jms. Põhjuseks sünnitrauma või põetud haigused (rahhiit, tuberkuloos, lastehalvatus jms). Funktsionaalsed rühivead tekivad peamiselt nõrgalt arenenud lihaste
kogu seansi läbi viia vaikides, nii et ühe teadvus suhtles vahetult teise teadvusega arvati, et sellisel arengutasemel võisid mediteerijad koos jõuda sügavamasse vaimumaailma. 9 Miks mediteerida? FÜÜSILISED KASUTEGURID: Korrapärase mediteerimise tulemusena võib abi leida mitme füüsilise häda vastu, sealhulgas unetus, kõrge vererõhk, rühivead, energiapuudus ja kõrge valutundlikkus. Ühegi nimetatud vaevuse leevenemist ei saa garanteerida, kuid paljudel juhtudel tundub tõepoolest, et põhjaliku lõdvestumise ja närvisüsteemi rahustamisega aitab meditatsioon füüsilise talitusi tõhustada, parandada keha iseparanemise võimet ning pöörduda tervemasse ja loomulikumasse olekusse. Paljud joogaharjutused (mis, nagu paljud teisedki harjutused on alguse saanud
• Müofastsiaalvalu (lihaste sidekirme) sündroom • Valu lähedal paiknevatest elunditest • Lülisamba nimmepiirkonna hüpo-, hüpemobiilsus • Sakroiliakaalliigese düsfunktsioon Alaseljavalude peamised põhjused: •Lülisammast stabiliseerivate lihaste jõu ja vastupidavuse vähenemine •Kere süvalihaste ebaõige kasutamine, atroofia, närv-lihas innervatsiooni häired •Neuroloogilised kahjustused (radikulopaatia, syndroma ischiadicum) •Rühivead, jalgade pikkuse erinevus, ebaõiged tööasendid,-võtted Seljavalude kestvuse klassifikatsioon •Äge (vaevuste kestvus alla 6 nädala) •Subakuutne (vaevuste kestvus 6-12 nädalat) •Krooniline (vaevuste kestvus üle 3 kuu) Ligikaudu 98% seljavaevuste all kannatavate patsientide valu on “mehhaaniline”, mis tähendab, et valu sõltub lülisamba mehhaanilisest koormusest (Virtapohja, 2000). Puhkeasendid seljavalu leevendamiseks
annaabi.ee 
