Rootsi aeg ja Põhjasõda (1)

Rootsi aeg – 17. sajand

Asustus:
*Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti
*Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama
*Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke
*Iseloomulik oli sisemigratsioon . – asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse
*Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu
*Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist
*Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid
*Samuti ka soomlasi , kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest
*Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi
*lisaks veel hollandlased , šotlased, ungarlased , leedulased jt
*Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega
Suur näljahäda:
*Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697
*Põhjus oli hiline kevad, lausvihmades suvi ning külm ja pikk talv, kõigele lisandus tüüfus ja düsenteeria
*Näljaaja ohvriks langes 70 000-75 000 inimest
Võimukorraldus:
*Eesti ala jaotus kaheks kubermanguks : 1)Eestimaa kubermang : Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa ja Virumaa 2) Liivimaa kubermang : Pärnu maakond, Tartu maakond, Saaremaa (liideti 1645.a Rootsi valdustega)
*Kõrgeim valitsusametnik on kindralkuberner , kes resideeris Tallinnas Toompeal (Eestimaa oma) ning Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis ( Liivimaa oma)
*Nad kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest
*Rüütelkonnad – koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende