Roolisüsteem (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM

VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM Veermik Auto külge kinnituvad vedrustus ja rattad, moodustades auto Veermiku. Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere e. Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi juhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. Vedrustuse elemendid Vedrustuse moodustavad elastsed elemendid, amortisaatorid ja vedrustuse hoovad. Sõltuv- ja sõltumatu vedrustus Sõltuv vedrustus Sõltumatu vedrustus Vedrustuse liigitus Keerdvedrustus, lehtvedrustus, väänd- e. Torsioonvedrustus, pneumovedrustus, hüdropneumovedrustus. ROOLISÜSTEEM Roolisüsteemi

Aktiivsed ja passiivsed turvavarustused

2

doc

Pidurid spiker

Pidurisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto kiirust vähendada ja vajadusel seisata. Pidurisüsteem muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks. Pidurisüsteemi moodustavad: pidurdusmehanism(tagab auto rataste pidurdamise), piduriajam(vähendab pidurdamiseks vajalikku jõudu). Pidurdussüsteemi põhiosad: piduripedaal, vaakumvõimendi, peasilinder, pidurdusjõu regulaator, piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond: reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmeh

Kere ja alusvanker

15

docx

Juhtimisseadmed ja veermik

Suurimaks erinevuseks on aga see, et täiendav vedru on õhkvedru. Selline kombinatsioon võimaldab vedru jäikust reguleerida. See tagab sõiduki kere õige kõrguse iga koormaga. Neid komponente müüakse tavaliselt komplektidena, kuhu kuulub kaks amortisaatorit, painduv õhutoru, T-kujuline ühendus torudele ja manomeeter. 3. Rool 3.1 Roolimehanism 3.2 Rooliajam · hammaslattrool · tiguajam 3. Roolimehhanism Joonis 3. Roolimehhanism Roolisüsteem ­ Roolisüsteem võimaldab autot juhtida esirataste üheaegse pööramisega samas suunas teatud nurga võrra. Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 10 kraadi; rooliratas peab vastama valmistajatehase juhendile; rooliseadme kõik detailid peavad olema kinnitatud ja splinditud. Roolisüsteemi riketele viitavad ebaühtlaselt kulunud rehvid, auto "ujumine" või rooliratta raske käsitsemine. Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas

Autoõpetus

16

docx

Juhtimisseadmed ja vedrustus

nende segunemise. Kui kolvivars kokkusurumise ajal õli välja pressib, surub see õli lämmastiku natuke rohkem kokku. Gaas allub koguse muutustele ja toimib vedruna. Gaasi pidev surve õlile tagab kohese reageeringu ja kolviklappide väiksema müra. Lisaks kõrvaldab selline surve kavitatsiooni ja emulsiooninähtuse, mis võivad amortisaatori summutusvõimet vähendada. 3. Roolimehhanism Joonis 3. Roolimehhanism Roolisüsteem ­ Roolisüsteem võimaldab autot juhtida esirataste üheaegse pööramisega samas suunas teatud nurga võrra. Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 10 kraadi; rooliratas peab vastama valmistajatehase juhendile; rooliseadme kõik detailid peavad olema kinnitatud ja splinditud. Roolisüsteemi riketele viitavad ebaühtlaselt kulunud rehvid, auto "ujumine" või rooliratta raske käsitsemine. Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas

Auto õpetus

20

odt

Autode Ehitus.

Autode käigukastid. Käigukasti vajab auto mootori omapära tõttu: aeglaselt töötaval sisepõlemismootoril pole jõudu. Seepärast tekib raskusi auto paigaltvõtu ja kiirendamisega. Rataste veo tugevdamiseks suurendatakse vajadust mööda väntvõlli pöördemomenti käigkasti abil. Kui väiksem hammasratas pöörab suuremat, siis moment suureneb kiiruse vähendamise arvel. Käikude vahetamine toimub hammasrataste või hammasratasploki nihutamisega. Sõltuvalt edasikäikude arvust, jagunevad köigukastid kolme-, nelja-, viiekäiguliseks. Igal käigukastil on ka tagasikäik, mis saadakse nihutatava lisahammasrattaga. Sünkronisaatori ehitus. Käigukastis käikude müratuks lülitamiseks kasutatakse eriseadiseid- sünkronisatoreid. Sünkronisaator on ehitatud nii, et liuguri küljes oleva hargiga nihutatav lülitusmuhv tõukab esmalt blokeerrõngast, mis hakkab hammasratast kaasa vedama. Muhv läheb hambumisse alles pärast seda, kui libisev rõngas on hõõrdejõu toimel kiirused

Traktorid ja liikurmasinad

54

doc

LABORATÖÖRNE TÖÖ, ALUSVANKER

........................................21 4. VIIDATUD ALLIKAD.........................................................................................................27 2 SISSEJUHATUS Töö ülesandeks on koostada laboris omandatud info ja praktika põhjal erinevate laboratoorsete tööde aruanded, mille hulka kuuluvad: „Vedrustus ja roolisüsteem“, Roolisüsteem ja roolivõimendi“, Pidurisüsteem“. 3 1. VEDRUSTUS JA ROOLISÜSTEEM Töö eesmärk: Tutvuda aõiduauto veermiku ehitusega (vedrustus ja roolisüsteem). Sõiduki andmed: Tabel 1. Sõiduki mark Toyota Sõiduki mudel Avensis

Kategoriseerimata

52

pdf

Monroe vedrustus

vedrustus KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA www.monroe-eu.com  vedrustus SISUKORD I ­ TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 1.3.1. Kuidas vedru töötab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA 1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? . . . . . . . . . . . . . .2

Vedrustus

19

doc

Veermik ja juhtimisseadmed

Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu, reaktiivvardad. Põikstab

Auto õpetus

Kommentaarid (0)