................................................................................................................................................5 Roolivõimendi..........................................................................................................................................................7 Elektriline roolivõimendi.........................................................................................................................................9 Lisa: Seat Leon FR roolisüsteem............................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................................11 Roolisüsteemi otstarve Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas.
.........................................................21 4. VIIDATUD ALLIKAD.........................................................................................................27 2 SISSEJUHATUS Töö ülesandeks on koostada laboris omandatud info ja praktika põhjal erinevate laboratoorsete tööde aruanded, mille hulka kuuluvad: „Vedrustus ja roolisüsteem“, Roolisüsteem ja roolivõimendi“, Pidurisüsteem“. 3 1. VEDRUSTUS JA ROOLISÜSTEEM Töö eesmärk: Tutvuda aõiduauto veermiku ehitusega (vedrustus ja roolisüsteem). Sõiduki andmed: Tabel 1. Sõiduki mark Toyota Sõiduki mudel Avensis
VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM Veermik Auto külge kinnituvad vedrustus ja rattad, moodustades auto Veermiku. Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere e. Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi juhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. Vedrustuse elemendid Vedrustuse moodustavad elastsed elemendid, amortisaatorid ja vedrustuse hoovad. Sõltuv- ja sõltumatu vedrustus Sõltuv vedrustus Sõltumatu vedrustus Vedrustuse liigitus Keerdvedrustus, lehtvedrustus, väänd- e. Torsioonvedrustus, pneumovedrustus, hüdropneumovedrustus. RO...
Külgkallet saame muuta niiviisi, et esiratta õõtshargi kinnituse vahele saame panna reguleerlehti ja neid ära võtta. Kokkujooks kokkujooks peab olema 3+/- 1 ja koormamata autol 4 +/- 1 . Reguleerida saab kokkujooksu järgmiselt:tuleb lõdvendada paralleelvarda reguleermuhvi kinnitusklambrid, seejärel pöörata mõlema külgvarda reguleermuhve ühepalju vastassuundades, kuni saame vastava kokkujooksu. 2. RATASTE JUHTIMINE ROOLISEADME POOLT Sõiduautol Ziguli, on roolisüsteem tehtud väga lihtsalt. Roolisüsteem koosneb roolirattast, roolivardast, roolikarbist, pendelhoovastest ja rööpvarrastest. Kõigepealt alustame roolist.Rooliratas on ühendatud roolivardaga, mis läheb otse nuutühendusega roolikarpi. Roolikarbi hoobade külge kinnituvad 2 varrast, mis kinnituvad omakorda pendehoobade külge. Pendelhoobade külge kinnituvad ka roolivarraste välimised
Suurimaks erinevuseks on aga see, et täiendav vedru on õhkvedru. Selline kombinatsioon võimaldab vedru jäikust reguleerida. See tagab sõiduki kere õige kõrguse iga koormaga. Neid komponente müüakse tavaliselt komplektidena, kuhu kuulub kaks amortisaatorit, painduv õhutoru, T-kujuline ühendus torudele ja manomeeter. 3. Rool 3.1 Roolimehanism 3.2 Rooliajam · hammaslattrool · tiguajam 3. Roolimehhanism Joonis 3. Roolimehhanism Roolisüsteem Roolisüsteem võimaldab autot juhtida esirataste üheaegse pööramisega samas suunas teatud nurga võrra. Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 10 kraadi; rooliratas peab vastama valmistajatehase juhendile; rooliseadme kõik detailid peavad olema kinnitatud ja splinditud. Roolisüsteemi riketele viitavad ebaühtlaselt kulunud rehvid, auto "ujumine" või rooliratta raske käsitsemine. Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas
nende segunemise. Kui kolvivars kokkusurumise ajal õli välja pressib, surub see õli lämmastiku natuke rohkem kokku. Gaas allub koguse muutustele ja toimib vedruna. Gaasi pidev surve õlile tagab kohese reageeringu ja kolviklappide väiksema müra. Lisaks kõrvaldab selline surve kavitatsiooni ja emulsiooninähtuse, mis võivad amortisaatori summutusvõimet vähendada. 3. Roolimehhanism Joonis 3. Roolimehhanism Roolisüsteem Roolisüsteem võimaldab autot juhtida esirataste üheaegse pööramisega samas suunas teatud nurga võrra. Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 10 kraadi; rooliratas peab vastama valmistajatehase juhendile; rooliseadme kõik detailid peavad olema kinnitatud ja splinditud. Roolisüsteemi riketele viitavad ebaühtlaselt kulunud rehvid, auto "ujumine" või rooliratta raske käsitsemine. Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas
kuiv kahekettaga sidur tagasilla mehaaniline diferentsiaallukustus jõuväljavõte taga - aeglustiga 540 pööret tagumine tõsteseade - 3 punktiga raam tõsteseadme tõstevõime 700 kg ketaspidurid + käsipidur roolisüsteem - hüdraulika elektrisüsteem - 12 V 45 AH kaitseraud + rullumisvastane kaitseraam standardrehvid - eesmised 6.5/80-12 / tagumised Täisraamil 250/80-18 Nelivedu, lülitusega esisillale tühimass 890 kg otse sissepritsega nelja silindriga pöörderaadius 2,70 m
3.2 VEERMIK Auto rattaid koos osadega mis neid kere küljes hoiavad nimetatakse veermikuks. Veermikku hoiavad paigal vedrud ja õõtshoovad. Vedrustus on see osa veermikust, mis võimaldab ratastel kere suhtes liikuda. Kui ühe ratta tõus või langus teise asendit ei muuda, nimetatakse vedrustust sõltumatuks. Selline vedrustus on kõigi sõiduautode esiratastel ja tänapäeval ka tagavedrustusel. Sele 12 Veermik (Auto24) Autode üldehituse hulka kuulub veel ka kere, elektrisüsteem, roolisüsteem ja pidurisüsteem. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent. See peab tagama turvalisuse, hoidma kere jäigana et säiliks juhitavus ja tema külge kinnituvad kõik detailid ja agregaadid. 12 4 TEHNIKA UUENDUSED Diiselmootori loojaks on Rudolf Diesel. Ta õppis Münheni Tehnika Ülikoolis. Ajendiks,
Cars… 2017). Meenutades 2002. aastat, siis Nissan Primera varustusse oli juba paigaldatud laiatarbeline kohanduv püsikiirushoidik. See võimaldas mugavalt eelsõitja järel liikuda ja kui päris seisma polnud vaja jääda, võis vaid rooli keerates läbida mitmeid kilomeetreid. (Sternfeld 2017) Teisel tasemel on kasutusel tehnoloogia, mis piiratud tingimustel suudavad ise sõita. Autod pakuvad vähemalt kahte automaatset funktsiooni, nagu kiirendus ja roolisüsteem, kuid ohutuks kasutamiseks vajavad sõidukid ikkagi inimesi. (Self-Driving Cars… 2017) Valdavalt vastavad täna kasutatavad süsteemid veel 2. tasemele (Sternfeld 2017). Kolmanda taseme auto võib teatud tingimustel juhtida kõiki ohutusega seotud funktsioone, kuid eeldatakse, et kui auto saadab välja hoiatuse, siis peab juht kontrolli üle võtma (Self-Driving Cars… 2017). Hiljuti teatas ka Audi, et uus A8 on varustatud kolmanda taseme isesõitmist võimaldava tehnikaga
madalamad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele; lihtsam hooldada; lekke korral ei saasta keskkonda 71-Milleks kasutatakse masinais jälgivat juhtimissüsteemi? Jälgitavat süsteemi kasutatakse nende elementide juhtimiseks, millel on vaja muuta nende asendit, neid selles asendis hoida ning seejärel tagasi tuua algasendisse; samuti kasutatakse nende liikumiskiiruse reguleerimiseks. (nt võimendiga roolisüsteem) 72-Kuidas liigitatakse ehitusmasinate juhtimissüsteemid toime alusel juhitavale elemendile? a) Otsene side b) Kaudse toimega side (võimendiga) c) Jälgitavad süsteemid d) Koormustundlikud ehk tagasisidega 73-Millised on ehitusmasinatel kasutatavad raamide tüübid? a) Jäik raam b) Sarniir-liigend raam 74-Mis on masina "krabi"-tüüpi liikumine? Masina külg-ees liikumine 75-Mis ülesanne on masina vedrustusel?
Pilet No. 21 1. Varurooliseade, üleminek varuroolile Avariijuhtimine: antud juhul on võimalik kasutada talisi, mis ühendatakse reduktorajami nurkadega. Avariijuhtimise teostamiseks ühendatakse roolimasin reduktorajamist lahti, roolilehe asendit muudetakse ühte tali pingutades, teist sama aeg järgi andes. Järgnev süsteem on rakendatav väiksemate laevade puhul. Väikeste (kala)laevade roolisüsteem on selline: roolimajas asuvale silindrile on keritud mõni keerd pehmet terastrossi, mis suunavate torude kaudu läheb rumpliruumi. Seal antakse trossi tõmme edasi rumpli kaudu ballerile. Avariijuhtimine toimub järgmiselt: balleri tsentris asuvasse pessa asetatakse läbi teki ulatuv avariirumpel, millel on kohad talide kinnitamiseks. 2. Värvide hoiuruum, ohutusnõuded Lakkide ja värvide hoidmine laevas. Kõik värvid on tuleohtlikud ja mürgised
Roolilehe pöörde suurim ulatus on 45 kraadi diametraaltasapinnast kummalegi poole. Avariijuhtimine: antud juhul on võimalik kasutada talisi, mis ühendatakse reduktorajami nurkadega. Avariijuhtimise teostamiseks ühendatakse roolimasin reduktorajamist lahti, roolilehe asendit muudetakse ühte tali pingutades, teist sama aeg järgi andes. Järgnev süsteem on rakendatav väiksemate laevade puhul. Väikeste (kala)laevade roolisüsteem on selline: roolimajas asuvale silindrile on keritud mõni keerd pehmet terastrossi, mis suunavate torude kaudu läheb rumpliruumi. Seal antakse trossi tõmme edasi rumpli kaudu ballerile. Avariijuhtimine toimub järgmiselt: balleri tsentris asuvasse pessa asetatakse läbi teki ulatuv avariirumpel, millel on kohad talide kinnitamiseks. • Topisõlm, lühike pleiss. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded tormise ilmaga tekil töötamisel.
annaabi.ee 
