Referaat Globaliseerumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tsivilisatsioon ?
  • Mis on tsivilisatsioon ?
  • Mida Spengler aga mõtleb tsivilisatsiooni all ?
  • Millega on tegemist ?
 
Säutsu twitteris
SISUKORD

ANNOTATSIOON ....................................................................................................................1
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2
1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3
1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5
1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud ..........................................................................6-7
1.3. Mis on tsivilisatsioon ?......................................................................................................7-8
1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9
2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9
2.1. Rahvastikuprobleemid ..........................................................................................................9
2.2.Õhu saastamine ...................................................................................................................10
2.3. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine.......................................................................11-12
2.4. Osooniaugud ..................................................................................................................12-13
2.5. Loodusvarad ..................................................................................................................13-14
2.6. Veekriis ..........................................................................................................................14-15
2.7.Metsade hävimine...............................................................................................................15
2.8.Kõrbestumine.................................................................................................................15-16
2.9.Loodusliku mitmekesisuse vähenemine........................................................................16-17
3.KLIIMAMUUTUS ..........................................................................................................17-19
3.1.Kasvuhooneefekt.................................................................................................................19
3.2. Kasvuhoonegaasid ........................................................................................................ 20-21
3.3. IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel)..................................................... 21-22
KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 23
KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................. 24-25
LISAD..................................................................................................................................26-27






ANNOTATSIOON

Referaat koosneb 27 leheküljest. Sisaldab informatsiooni globaaliseerumise iseloomustuse kohta, ülevaadet olulisematest globaalprobleemidest maailmas ning omal valikul ühte globaalprobleemi põhjalikult lahtiseletatuna. Iga peatüki ja alapeatüki lõpus on viited kust info pärineb ja lõpus on lisana lisatud globaliseerumist iseloomustavaid pilte ning faktilisi tabeleid. Kasutatud on raamatuinformatsiooni kooskõlas internetist saadaoleva informatsiooniga.



















SISSEJUHATUS

Loodetavasti ei riku see pidu, aga tõde on selline: me oleme oma planeedi ressursid, sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski , ja sellepärast homset ei tulegi. (“Kodumaata mees”, 2005).
Kurt Vonnegut, 1922-2007 oli ameerika romaanikirjanik.

Teemavalik oli etteantud ning oluline sellejaoks, et töötaksin läbi globaliseerumisega seotud infot, selle kasulikkust ning ka kahjulikkust endale teadvustades.
Töö eesmärk on anda aru kuidas olen mõistnud teemaga seonduvat. Aru saanud millised tähtsamad globaliseerumisega seotud probleemid maailmas esile on kerkinud kõige teravamalt, mis mõjutab kogu meie järeltulevaid põlvi, kaasaarvatud meid ennast.
Järgnevas töös selgitan lahti globaliseerumise mõiste ning annan ülevaate selle ajaloolistest faktidest. Püstitan endajaoks tähtsaimad globaliseerumisega seotud probleemid ja selgitan neid probleeme lahti põhjalikumalt. Enda valitud probleemi käsitlen süüvinumalt ja veelgi põhjalikumalt kui eelmisi, see näitab globaalprobleemi mis on minujaoks kõige südamelähedasem. Töö ülesehitus on selgitatud annotatsioonis.













1. GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS

Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ülemaailmne koigi valdkondade (majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste, keskkonna, kommunikatsiooni jne) integratsiooni protsess. Selle globaalse protsessi intensiivsuse kasv toimub individuaalsel, ühiskondlikul, institutsioonide ja riikide tasandil ning peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus, tapsemalt globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet , side-satelliidid, telefonid ehk digitaal ‑ revolutsioon, mis tähendab arvutustehnika laialdast kasutamist juhtimises ja majanduses tervikuna .
Globaliseerumise peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse ülemaailmne levik, ulemaailme too jaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Nendeks on näiteks kaupade, teenuste, kapitali, inimeste, informatsiooni ja tootmisressursside kasvanud liikumine riikide vahel ning neid nahtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. Üldisemalt tähendab see majanduslike ja tehnoloogiliste protsesside järjest laienevat levikut, aga samuti erinevate kultuuride lähendamine ning üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. Globaliseerumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest.

Globaliseerumine minevikus
Majanduses iseloomustavad seda protsessi kasvav rahvusvaheliste kontsernide kasv ja see on seotud eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Mõningaid globaliseerimise sugemeid oli juba antiikajal. Rooma impeerium oli üks esimesi Hike, kes kinnistas oma ülemvalitsemise Vahemere piirkonnas ja mis viis erinevate kultuuride sügavale läbi‑ põimumisele ning selles regioonis kohaliku too eraldamiseni. Globaliseerimise alglätteid leidus ka XVI ja XVII sajandil, kui kiire majanduse areng Euroopas oli seotud meresõidu ja geograafiliste avastustega. Selle tulemusena portugali ja hispaania kaupmehed paljunesid tile kogu maailma ning alustasid Ameerika koloniseerimisega. XVII sajandil (asutatud 1602 kuni 1798 ) Hollandi Ida-India kompanii (hollandi: Vereenigde Oostindische Compagnie, lühend V.O.C. või VOC) oli maailma esimene multinatsionaalne kontsern ning XVI ja XVII sajandite suurim ettevõte. '1 kuulus neile maailma vanim aktsia — 1606. 4 VOS kauples (tee, vask, hõbe, tekstiil, puuvill , siid, keraamika , vürtsid ja oopium ) Jaapani, Hiina,Tseiloni, Indoneesia ning monopoliseeris nende Vaikse ja India ookeani maadega kaubanduse. XIX sajandi kiire industrialiseerimine viis kaubanduse ja investeeringute kiirele kasvule Euroopa suurriikide, nende kolooniate ja USA vahel. Reeglina oli see ebaõiglane kaubandus. XX sajandiesimese poole globaliseerimise protsess oli katkestatud kahe maailmasõja ja nende perioodi vahelise majanduslangusega. Peale Teist maailmasõda uuenes globaliseerimine kiirenevas tempos. Seda soodustas tehnoloogiatäiustamine, mis viis kiirele kaupade veole mere-, raudtee- ja õhutranspordiga, aga samuti juurde‑pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. Rahvusvahelise kaubanduse barjääride kõrvaldamisegahakkas alates 1947. aastast tegelema GATT — sõlmiti seeria kokkuleppeid peamiste kapitalistlike ja arengu-maade vahel. 1995. aastal muutsid 75 GATTist osavõtjat maad selle WTOks. Peale seda onWTO liikmeks võetud veel 21 riiki ja 28 maad, s.h Venemaa peavad sinna astumise üle läbirääkimisi.
(Lembo, Toivo 2009, 7).



1.1. Globaliseerumise tunnused
Majanduses rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu; kapitali liikumise kasv maailmas, s.h rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv. Kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism ; rahvustoitude ( pitsa , india köök) ülemaailmne levik. üleilmsete reeglistike teke, näiteks konkurentsi-, autorikaitse seadused ja patendid jmt. Majanduse globaliseerimist iseloomustab vabakaubandus, kapitali vaba liikumine, maksude alandamine ettevõtte kasumilt, lihtne tööstusettevõtete üleviimine ühest riigist teise eesmärgiga vähendada tööjõukulu ja kulutusi loodusressurssidele. Siia kuulub ka arenenud ja arengumaad vähendavad kindlalt töötasude erinevusi, kaupade hindasid ning ettevõtete rentaablust. Kasvab kompaniide " endamise arv ja mõõtmed nii riigi siseselt kui • ka rahvusvahelisel tasandil, millega kaasnevad radikaalsed ümberkorraldamised ning töötajate arvu vähendamised. Suurt tähtsust omavad börsid ja seal kauplemise objektiks olevad ettevõtete aktsiad ning mõnede riikide rahvusvaluutade mõju rahvusvahelise valuutade vaba vahetuse süsteemi kaudu maailma erinevate riikide majandusele. Tarbijatele krediidi andinise suurendamine , mis on platvormiks edasi selle tarbimise kasvule. Kõigis infokanalites võimas reklaami voog, mis kõrvaldab kindlad piirid informatsiooni ja reklaami vahel. Kasvav elanikkonna kihistumine sissetulekute järgi nii arenenud kui ka arengumaades, mida omakorda mõjutab tugevalt ebavõrdne elanikkonna juurdepääs haridusele. Selle iseloomustamiseks nimetame veel märksõnu; outsorsing, Internet, rahvuslike toodete kuuluvuse kaotamine jmt.
Poliitikas väljendub globaliseerumine riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemises rahvusvaheliste kokkulepete tõttu. Riigid delegeerivad vabatahtlikult üha enam osa õigustest rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu ORO, WTO, EL, NATO , IMF ja Maailmapank . Seda protsessi iseloomustab riikideüleste ja riikidevaheliste organisatsioonide tekkimine nagu ORO, EL jt ning rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kobus, sest ka terrorism on globaliseerunud. Teiselt poolt, riikide sekl umise vähenemine majandusse ja maksude alandamine suurendab ettevõtete, eriti hiiglaslike rahvusvaheliste korporatsioonide poliitilist mõju. Seoses üha kergemate migratsiooni tingimuste ja kapitali vaba liikumise tõttu väheneb samuti riigi võim oma kodanike üle.

Kultuuri valdkonnas on iseloomulik erinevate maailma maade äri- ja tarbekultuuride lähendamine, suhtluses lai inglise keele kasutamine, info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine, Ameerika filmide, teleülekannete ning programmide levik tile kogu maailma, aga samuti rahvusvahelise turismi kasv. Globaliseerumist iseloomustab masskultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt. Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus . Lisame siia kultuuride segunemine , samuti parema juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale; ühtlustavad nähtused nagu läänestumine, amerikaniseerumine. Seda iseloomustab kiirtoitlustuse restoranide McDonald' võrk ja kas või üks nende toode — Big Mac. (Lembo, Toivo 2009, 8).


Big Mac' indeks (The Big Mac Index) on mitteametlik ostujõupariteedi (PPP) määramise viis. Nimetatakse ka hamburgeri standardiks. Big Mac' hinna suhe peab olema võrdne valuutakursside vahetuse suhtega. Sellega tahetakse määrata erinevate riikide reaalne valuutakursside suhe. Hinna baasiks võetakse USA, täpsemalt New Yorki , Chicago, Atlanta ja San Francisco hamburgeri hind. Neid uurimisi teeb ja tabeleid koostab ajakiri «The Economist» alates 1986. aastast.

Näiteks, 2008. aasta juuli lõpus maksis Eestis Big Mac 32 krooni
ehk 3,22 USD. Eesti krooni (EEK) vahetuskurss peaks olema 1 USD = 9,93 EEK, tegelikult oli 10,36 (jäigalt euroga seotud). Võrdluseks, et vene rahal 1 USD = 23,2 RUB, tegelikult oli 24,07. Selle järgi on vene rubla nõrgem kui ametlik kurss seda näitab.19 04. 02. 2009 maksis Big Mac USAs 3,54 USD, eurotsoonis 4,38 USD ja Rootsis 4,58 USD.2°

1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud
Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete , tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Sellega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. (Lembo, Toivo 2009, 9).
Selle
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Referaat Globaliseerumine #1 Referaat Globaliseerumine #2 Referaat Globaliseerumine #3 Referaat Globaliseerumine #4 Referaat Globaliseerumine #5 Referaat Globaliseerumine #6 Referaat Globaliseerumine #7 Referaat Globaliseerumine #8 Referaat Globaliseerumine #9 Referaat Globaliseerumine #10 Referaat Globaliseerumine #11 Referaat Globaliseerumine #12 Referaat Globaliseerumine #13 Referaat Globaliseerumine #14 Referaat Globaliseerumine #15 Referaat Globaliseerumine #16 Referaat Globaliseerumine #17 Referaat Globaliseerumine #18 Referaat Globaliseerumine #19 Referaat Globaliseerumine #20 Referaat Globaliseerumine #21 Referaat Globaliseerumine #22 Referaat Globaliseerumine #23 Referaat Globaliseerumine #24 Referaat Globaliseerumine #25 Referaat Globaliseerumine #26 Referaat Globaliseerumine #27 Referaat Globaliseerumine #28 Referaat Globaliseerumine #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Evelynlan Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

12
odt
Globaliseerumine-
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
38
docx
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
10
docx
Referaat-Globaalne soojenemine
34
pdf
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
28
docx
Globaliseerumine maailma mastaabis
33
docx
Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !