Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein Elytrigia repens Harilik puju Artemisia vulgaris Harilik naat Aegopodium podagraria Kõrvenõges Urtica dioica Põldmünt Mentha arvensis Soo-nõianõges Stachys palustris Paiseleht Tussilago farfara Põldosi Equisetum arvense ROOMJUURELISED Põldohakas Cirsium arvense Põld-piimohakas Sonchus arvensis Harilik hiirehernes Vicia cracca
puhmikulised luht-kastevars- deschampsia caespitosa- puhmikulised võsundilised hanijalg- potentilla anserina- võsundilised risoomidega harilik naat- aegopodium podagraria- risoomidega soo-nõianõges- stachys palustris- risoomidega põldosi- equisetum arvense- risoomidega harilik orashein- elytrigia repens- risoomidega harilik puju- artemisia vulgaris- risoomidega kõrvenõges- urtica dioica- risoomidega paiseleht- tussilago farfara- risoomidega põldmünt- mentha arvensis- risoomidega roomjuurelised harilik hiirehernes.Vicia cracca- roomjuurelised põldohakas- cirsium arvense- roomjuurelised põld-piimohakas- sonchus arvensis- roomjuurelised
teeservad Harilik ristõielised üheaastane Põllud, seemnetega põld hiirekõrv teeservad Harilik punand magunalised üheaastane Põld, aed seemnetega põld Põldrõigas ristõielised üheaastane Põld, teeserv seemnetega põld Põldmünt huulõielised mitmeaastane Kraavid Seemnetega, rohumaa maaaluste võsunditega Paiseleht korvõielised mitmeaastane Teeservad, seemnetega rohumaa kraavid
taimedega aitab see isegi viirushaiguste ja veresoonte lupjumise vastu. Münt Aedades kasvatatakse päris piparmünti, kellel on see lõhn eriti tugev. Temal on olemas ka väga head raviomadused mitmete hingamisteede haiguste vastu võitlemisel. Eestis kasvab looduslikult kolm münti. Neist kõige tavalisemaks võibki pidada põldmünti. Põldmünti võib kasutada teena samuti kui piparmünti. Põldmündil on nõrgem ravitoime ning tal pole ka nii head maitset kui piparmündil. Seevastu sobib põldmünt hästi villa värvimiseks. Liivatee Liivatee aitab peaaegu kõigi külmetumisest tekkinud haiguste vastu. Kuid teed võib edukalt kasutada ka seedehäirete, maksahädade, mitmesuguste valude ja põletike puhul. Tee valmistamiseks võiks võtta teelusikatäie ürti klaasi keeva vee kohta. Ravim on parim siis, kui see on jahtumiseni seisnud. Juua tuleks teda peale sööki kolmandik klaasi korraga. Köömned Köömen ehk Carum carvi on populaarne maitsetaim. Tema teaduslik nimi on harilik
kukehari, naat, pohl, harilik mailane, mets-nõianõges, aas-kurereha, heinputk, harilik sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits. Põllukultuurid Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht, harilik võilill, köömen, raps, harilik hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi, söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar, sigur, valge mesikas, kurk, põldmünt, aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed
Koorimise sügavuseks on mitmetes publikatsioonides tavaliselt soovitatud lühiealiste umbrohtude puhul 5...6 ja vegetatiivselt paljunevate korral 10...12 cm. Umbrohtude bioloogiast lähtudes on ka siin vaja täpsustada. Sügavam (10...12) koorimine on vajalik ainult niisuguste vegetatiivselt paljunevate umbrohtude esinemisel, mille paljunemisorganid on peamiselt künnikihis ja levivad seal enam-vähem horisontaalselt. Sellised on eeskätt harilik orashein, põld-piimohakas ja põldmünt. Ülejäänud mitmeaastaste umbrohtude korral on nende paljunemisorganid künnikihist sügavamal, seega koorimisriistadele kättesaamatud. Assimilatsiooniaparaadi hävitamiseks on küllaldane, kui kooritakse ka viimati nimetatud juhtudel vaid 5...6 cm sügavuselt. Et aga põllu mikroreljeef ei ole alati tasane, siis tuleb soovitada siiski 8...10 cm sügavust koorimist. Valitsevalt orasheinaga umbrohtunud põllul on koorimise eesmärgiks risoomide
(assimilatsiooniaparaadi) hävitamine. Teiseks peab koorimine provotseerima umbrohuseemned idanema. Nende varu mullas (kuni 20 cm tüseduses kihis) on olnud 0,930...2,406 miljonit seemet ruutmeetril. Arvukad uurimused on näidanud, et Eesti mullastik-klimaatilistes oludes omab koorimine umbrohtude tõrjel efekti vaid siis, kui põldudel jälgitakse umbrohtumise iseloomu. Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude (harilik orashein, põldpiimohakas, põldmünt) rohkel esinemisel tuleks neil lasta moodustada koristamisel äralõigatud lehekodariku asemel uus. Selleks kulub normaalsel aastal 7...10 päeva. Seejärel tuleks koorida 8...10 cm sügavuselt. Umbrohtude tõrje on efektiivsem, kui koorida 10...12 päeva pärast teistkordselt. Katsetes on selline süsteem vähendanud umbrohtude arvukust 65...80%. Seemneumbrohtude rohkel esinemisel tuleks aga koorida koheselt pärast teravilja koristamist 5...7 cm sügavuselt. Pärast umbrohtude tärkamist (10.
Aga need masinad on väga kallid. Bioloogiline Tuntud on tõrje ohakarooste preparaatide ja putukate Urophora cardui, Larinus planus abil. Keemiline MONITOR Toimeaine: sulfosulforoon 750 g/kg Preparaadi vorm: vees lahustuvad graanulid Kulunorm- 26,7 g/ha lahustatuna 100-250 l vees Kordus-2 Hind-575 eur/kg MUSTANG Toimeaine- florasulaam 6,25 g/l; 2,4-D etüülheksüülester 452,5 g/l (300 g/l happeekvivalendina) Kulunorm- 0,4 - 0,6 l/ha.vee - 100-300 l/ha Kordus-1 Hind-19.14eur/l Põldmünt (Mentha arvensis) Ennetatav Rohi õigeajegselt niita ja kasutada puhast külvist. 2015 Eesti Maaülikool Agrotehniline Sügav mullaharimine. Füüsikalis-mehaaniline Tüüpõllud koorida ja järgnevalt künda.Märgade muldade kuivendamine ja happeliste muldade lupjamine võimaldab luua kultuurtaimedele soodsad tingimused,mis takistab põldmündi levikut.
Vahel (eelkõige vigastuse korral) võivad varrel areneda suvalises kohas lisapungad. Varrel võivad areneda lisajuured. Vars võib haruneda ja tema kasv on piiramatu. Varre muudendid. Maa-alune vars: risoom. Võib olla pikkade sõlmevahedega horisontaalne (maa-alune stoolon) (orashein, naat) või lühikeste sõlmevahedega, rõngasoksjas ja sageli ka (pool)püstine (tulikas, sinilill, rabarber). Säilitusrisoom (aediiris, põldmünt, aga olulisel määral kõik risoomid), selle erivorm: risoommugul (kartul, maapirn). Risoomile võivad kinnituda normaalsed lehed (aediiris, aedmaasikas, vahel ka naat) on enamasti näha. Sageli on risoomi lehed taandareneud, soomusjad (orashein, sirel, maapirn), mis aga aja jooksul kõdunevat, jättes lehearmi. Lehtedest võib olla säilunud ka vaid väike kurruke punga all (kartuli mugul). Risoomil arenevad lisajuured eelistatult sõlmekohtadesse (kõrrelised, sh.
Muldade lupjamine Mõju suund: väheneb varakevadine niiskel mullal harimine, paraneb struktuursus Abinõud mullatihenemise vältimiseks: 1) mulla kobestamine - sügavkobesti - spetsiaalne ader 2) tugevajuureliste kultuuride kasvatamine - liblikõielised lutsern, mesikas, ida-kitsehernes; panna nad paariks aastaks kasvama - ristõielised raps, rüps 7 Indikaatortaimed: 1) niiske tihenenud muld: põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, paiseleht, roomav tulikas, kanakoole 2) tihenenud raske muld (raske liivsavi, savi): põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel 3) varjutaluvad taimed: kilpjalg, harilik naat, harilik maajalg (kassiratas) 4) kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha
kärnoblikas, harilik tõlkjas, suur teeleht, harilik võilill, kibe tulikas, : o a) sammasjuursed; o b) narmasjuursed; o c) mugulumbrohud ja sibulumbrohud; o d) puhmikulised kõrrelised umbrohud 8 · Rändlikud (ehk vegetatiivselt levivad) roomav tulikas, hanijalg, valge iminõges, põldmünt, harilik naat, soo-nõianõges, kõrvenõges, harilik orashein, põldosi, paiseleht, harilik puju: o a) võsundilised; o b) risoomsed; o c) roomjuurelised. 9. Mõisteid taimekaitsest (pestitsiidid, insektitsiidid, herbitsiidid, kontaktsed preparaadid, süsteemsed preparaadid, üldhävitava toimega preparaadid, glüfosaadid, valiva toimega preparaadid, mullaherbitsiidid, paagisegud, kasutusnorm, ooteaeg, tööoode)
harilik kukemari, hanevits, küüvits, talvik, kuningakübar, ümaralehine uibuleht, harilik seenlill. Sk. Huulõielised - rohttaimed, poolpõõsad. Vars neljakandiline, lehed ristvastakud. Sisaldavad eeterlikke õlisid. Õied sügomorfsed (huuljad), kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune, õied ebamännastena v. paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus. Vili: pähklike. N: nõmm-liivatee, rohemünt, piparmünt, põldmünt, vesimünt, valge iminõges, verev iminõges, mets-nõianõges, soo-nõianõges, koldnõges, käbihein, harilik tihashein, harilik pune, lääne- südamerohi, harilik parkhein. Sk. Korvõielised - rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole. Esineb piimmahl. Kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud, taandarenenud tupplehtedest tekib pappus. Lehterõied, putk- ja keelõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis. Vili: seemnis. I alamsuguk
· Harilik nurmenukk, alpikann, pääsusilm, laanelill, perek metsvits · Sugukond madaralised · Lõhnav varjulill, perek madar (lodumadar, valge madar, lõhnav madar) · Sugukond huulõielised Rohttaimed, poolpõõsad Vars neljakandiline, lehed ristvastakud, sisaldavad eeterlikke õlisid, õied sügomorfsed Õied varresõlmedes või võsu tipus · Nõmm-liivatee, perek münt (piparmünt, rohemünt, põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges, käbihein, koldnõges, harilik pune, parkhein · Sugukond kukesabalised · Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba) · Sugukond korvõielised Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis · Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar
Harilik nurmenukk, alpikann, pääsusilm, laanelill, perek metsvits Sugukond madaralised Lõhnav varjulill, perek madar (lodumadar, valge madar, lõhnav madar) Sugukond huulõielised Rohttaimed, poolpõõsad Vars neljakandiline, lehed ristvastakud, sisaldavad eeterlikke õlisid, õied sügomorfsed Õied varresõlmedes või võsu tipus Nõmm-liivatee, perek münt (piparmünt, rohemünt, põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges, käbihein, koldnõges, harilik pune, parkhein Sugukond kukesabalised Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba) Sugukond korvõielised Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alaikus, mida ümbritseb üldkatis Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar
· Kõikide kesatüüpide puhul tuleb külvieelsel mullaharimisel olla täpne - Optimaalne harimissügavus on 5...7 cm · Juhul, kui hariti sügavamalt, saab viga parandada külvieelse Rullimisega Sügisene mullaharimine 1 · Põllukultuuride viljelemine sõltub sellest, kui täpselt järgitakse sügisese mullaharimise nõudeid · Koorimine täidab ülesannet siis, kui põldudel jälgitakse umbrohtumise iseloomu · Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude (harilik orashein, põldpiimohakas, põldmünt) rohkel esinemisel lasta neil moodustada koristamisel äralõigatud lehekodariku asemele uus · Selleks kulub normaalsel aastal 7...10 päeva · Seejärel koorida 8...10 cm sügavuselt · Umbrohtude tõrje on efektiivsem, kui koorida teistkordselt 10...12 päeva pärast · Katsetes on selline süsteem vähendanud umbrohtude arvukust 65...80% Sügisene mullaharimine 2 · Seemneumbrohtude rohkel esinemisel koorida koheselt pärast teravilja koristamist 5...7 cm sügavuselt
Õied paiknevad ebamännastena või paarikaupa varresõlmedes. * Sgk iseloomustab rohkete lõhnavate eeterlike õlide esinemine. Eeterlike õlide tõttu on huulõieliste seas väga palju kasulikke taimi, mida kasutatakse toitude maitsestamiseks (aedmajoraan, tüümian, aed-piprarohi, perek mündid), ravimite (harilik salvei, meliss, tähkjas lavendel, rosmariin) ja parfümeeriavahendite valmistamiseks (lavendliõli, rosmariiniõli) või kasutatakse aiataimedena. * Perek münt põldmünt (Eestis sage). Münte kasut sageli teena. * valge iminõges kuna huulõieliste tolmeldamine on mõeldav vaid pikasuisete kiletiivaliste poolt, siis vastab ka huulte vahekaugus ja ülahuule kumerus nende suurusele, nii et tolmukad (või vastavalt emakad) puudutavad parajasti sisseroniva putuka karvast selga. * Perek salvei kõige täiuslikumalt kohastunud putuktolmlemisele, kus üks funktsioneeriv
annaabi.ee 
