PÄEVAPAABUSILM Koostanud: Johannes Müür · Päevapaabusilm Sugukond ja päritolu · Päevapaabusilm (Inachis io L. või Nymphalis io) on koerlibliklaste sugukonda päevapaabusilma perekonda kuuluv liblikaliik. · Päevapaabusilm on oma perekonna ainus liik ja vahel ei peeta seda perekonda iseseisvaks, vaid koerliblika perekonna alamperekonnaks. Sel juhul on päevapaabusilma teaduslik nimi Nymphalis io. Tema lähim sugulane on kollatähn-pajuliblikas (Nymphalis polychloros). · Päevapaabusilm on saanud oma teadusliku nime vanakreeka mütoloogia tegelaskujude, jõejumala Inachose, tema tütre Io ja nümfide järgi. Elukoht · Ta elab Euroopa ja Aasia parasvöötmes.
............................ 6 Kasutatud materjal................................................................................................. 6 Päevapaabusilm Välimus Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun [1]. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu. Sigimine Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. Ta lendab augustist septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Ta muneb kuni 500 muna korraga. Rõõvik Röövik on kuni 42 mm pikk. Tal on 6 rida jäiku ogasid ja igal kehasegmendil on palju pisikesi valgeid täppe. Ta koorub munast umbes nädal aega pärast munemist ning toitub kõrvenõgestel ja humalatel. Röövikud elavad mitmekaupa.
Liblikalised 2007 Liblikad (1) Liblikalised jagatakse suurliblikateks ja pisiliblikateks. Suurliblikad on kõige paremini uuritud putukarühm Eestis. Eestis on leitud 2016 liiki liblikaid, neist 934 suurliblikaid. Eestis enamlevinud päevaliblikad on pääsusaba, lapsuliblikas, suur kapsaliblikas. Ööliblikateks on levinud kõige enam öölased, mis sisaldab metsa-, aia ja põllukahjureid. Liblikad (2) Liblikate tiivamuster on nagu mosaiikpilt, mille moodustavad tiibu katvad värvilised soomused. Osa liblikaid on aktiivsed päeval, teised jälle õhtuhämaruses. Esimesi nimetatakse päevaliblikateks, teised on hämarikuliblikad. Liblikad arenevad täismoondega. Päevaliblikad Päevaliblikate tiibade alakülg on tumedam. Kokkupandud tiibadega liblikas sarnaneb taimelehele ja jääb märkamatuks. Päevaliblikatel on tundla tipp nupuga. Hämarikuliblikad Hämarikuliblikate hallikirjud tiiv...
metsaveertes. · Röövikud toituvad vaarika ja angervaksa, samuti ürt-punanupu, kibuvitsa ja kahkjaspunase sõrmkäpa lehtedel. Päevapaabusilm · Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu · Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. · Ta lendab augustist septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. · Ta muneb kuni 500 muna korraga. · Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades. Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, samuti toituvad nad puumahlast ja mädanenud puuviljadest.
arv on kuni 100 muna. Munad arenevad 2 7 päeva ja sellest järgnev etapp on rööviku areng 2 3 nädalat. Admiral kuulub koerliblikate sugukonda, neid esineb kogu maailmas, alates Assooridest ja Kanaari saartest läbi Aafrika põhjaosa ja Euroopa kuni Väike-Aasia ning Iraanini. Põhja-Ameerikas ulatub levila lõunas kuni Guatemala ja Haitini. Lisaks admiralile kuuluvad koerlibliklaste hulka ka veel näiteks nõgeseliblikas, ohakaliblikas, leinaliblikas, koerliblikas, päevapaabusilm ja paljud teised kaunid liblikad. Toitumine Enamus koerlibliklasi toitub valdavalt õienektarist. Kevadel imevad nad paju ja võilille nektarit, hiljem ohaka, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsivad nad ka vägiheina, luuderohtu ja sarikalisi, mille õites peitub rohkesti nektarit. Hädavajalik toiduallikas on samuti ristik.
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga k...
https://ilm.ee/?515306 (6.01.2018) http://marika-klass.blogspot.com.ee/2015/01/2015-aasta-liblikas-ja-lill.html (15.12.2017) 19 LISA 1 Infokogumik liblikate kohta LISA 2 Liblikakaardid 20 LISA 3 Liblikakaartide testi õiged vastused 1. a) ohakaliblikas b) rohusilmik c) kerasilmik 2. a) nõgeseliblikas b) päevapaabusilm c) koerliblikas 3. a) väikelumik b) sootäpik c) kase-sirktiib 4. a) rohetäpik b) raba-võiliblikas c) nurmikusilmik 5. a) pisitiib b) kevadsinitiib c) harilik taevastiib 6. a) valgetähn-pajuliblikas b) vareskaera-aasasilmik c) peegeltäpik 7. a) nõgeseliblikas b) niidutäpik c) luhatäpik 8. a) niidu-võiliblikas b) lapsuliblikas kollakas aasasilmik 9. a) naeriliblikas b) põualiblikas c) koiduliblikas 10. a) naeriliblikas b) sinepiliblikas c) suur- kapsaliblikas 11
Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik väljasirutumine ja kõvenemine võtab aega. Talvitumine Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. Valmikutena talvituvad Eestis väike-koerliblikas, lapsuliblikas, päevapaabusilm, leinaliblikas, keldriöölane, satelliitöölane. Suur- ja pisiliblikad Maailmas on liblikaliike teada umbes 150 000, Eestis ligikaudu 2000. Suuruse järgi jaotatakse liblikad kahte rühma: suur- ja pisiliblikad. Pisiliblikad Pisiliblikate hulka kuulub rohkearvuliselt liblikaid, kellest paljudel on tiibade siruulatus vaid mõni millimeeter. Nende hulka kuuluvad inimeste pahameelt esile kutsuvad riidekoid, terakoid, kasukakoid ja paljud teised koilased, kelle röövikud kahjustavad
Admiral Admiral (Vanessa atalanta) on liblikas koerlibliklaste sugukonnast. Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Toitumine Enamus koerlibliklasi toitub valdavalt õienektarist. Kevadel imevad nad paju- ja võilille nektarit, hiljem ohaka-, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsiv...
153. Kuidas tekitavad tirtsulised heli? Heli tekitavad sääre hõõrumisel vastu tiibu 154. Nimeta Eesti suuri päevaliblikaid, kes ei ole kahjurid 1) Papilio machaon pääsusaba 2) Parnassius mnemosyne mustlaik-apollo 3) Aglais urticae väike-koerliblikas 4) Inachis io päevapaabusilm 155. Maailma suurim päevaliblikas Ornithoptera alexandrae kuninganna aleksandra (linnutiib) elab ainult Uus-Guineas 156. Maailma suurim ööliblikas Attacus atlas atlas paabusilm elab Lõuna-Hiinas, Kagu-Aasias, Taiwanil, Indoneesias 157. Eesti suurim mardikas on Lucanus cervus põderpõrnikas pikkus 7,5 cm 158. Maailma suurim mardikas on Dynastes hercules hiidpõrnikas pikkus 17,5 cm 159. Ritsikaliste kuulmiselund asub eesjalgades 160. Okastest kuhilpesi ehitavad laanekuklased 161
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
Õunu kahjustab õunamähkur, herneid hernemähkur, tammedel elab roheline tammemähkur. Päevaliblikad. Rühm liblikate sugukondi, kuhu kuuluvatel liblikatel on tipust jämenenud tundlad, laiad kirjud tiivad mis asetatakse puhkeolekus seljale vastamisi kokku. Eestis suurim päevaliblikas on pääsusaba, looduskaitse all on mustlaik-apollo. Palju kahjureid, tuntumad nendest on suur-kapsaliblikas, naeriliblikas. Eestis tavalised liigid on väike-koerliblikas, päevapaabusilm, Öölased on keskmise suurusega või suured (paelöölased), omapärase tiivamustriga, peamiselt öösel tegutsevad liblikad. Neil on hästi arenenud imilont. Röövikud toituvad mullas taimejuurtest või maapealsetest taimeosadest. Nende hulgas on palju taimekahjureid. Vaksiklased on saleda keha ja suurte laiade tiibadega peamiselt ööliblikad. Nende röövikutel on tavaliselt ainult kaks paari ebajalgu, seetõttu liiguvad edasi vaksates. 63. Eestis umbes 4500 liiki
-puurindes esineb sookask, haab, sanglepp, saar, harilik toomingas. Põõsarindes: paakspuu, paju, lodjapuu. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinne: harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati ka turbasammal. Niitude selgrootuid: lapsuliblikas, pääsusaba, verikireslane, maipõrnikas, marjalutikas, kuldpõrnkas, admiral, koerliblikas, päevapaabusilm, emane jaanimardikas, sirelane, siniliblikas, õiesikk, ristämblik, kodumesilane, krabiämblik, kimalane, vahustaja, seitsetäpp-lepatriinu, kakstäpp lepatriinu, triiplutikas, sirts, harilik rohutirts, harilik niidutirts, heinaritsikas, harilik lauluritsikas. Niitude imetajaid: halljänes, niidu-uruhiir, pisihiir, kärp, nirk, rebane, metskits. LÄÄNEMERI -sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu -suuremad lahed: Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht
3. KÄITUMUSLIK KOHASTUMUS – Vajab intellekti, et leida endale turvaline peapaik (urud, kaljupraod) millele on lisaks sotsiaalne koostöö vaenlase märkamiseks Nt: surikaadidel on väljas valvurid 4. VÄRVUSEGA SEOTUD KOHASTUMUS – nii värv kui muster. Kohastumuste skaala on lai. Varjevärvus – mitte eristumine substraadist. Nt putukad kes näevad välja kui puulehed. Kameelion – suudab värvi muuta 5. EHMATAV VÄRVUS – Paljudel liblikatel. Nt päevapaabusilm. Tema tiibade alumina pool on substraadi värvi, kui keegi tuleb teda ründama siis ta arvab tiivad, ning mustad ringid tunduvad kui silmad. Samuti ehmatatakse kujuga. 6. SEGAV VÄRVUS – nt sebra. Kui lõbi ründab sebrasi, siis joostes tekib triipude sigrimigri – ajab lõvi segadusse. 7. MIMIKRI – mõne teise organismi jäljendamine. Mimikri 2 tüüpi: 1. BATESI MIMIKRI – Kedagi jäljendades valetad, pettuse eesmärgil.
Valmikud mõnedel liikidel ei toitugi, samas leidub üksikuid vereimejaid. Nektaritoidulised liblikad on olulised tolmeldajad, osa spetsialiseerunud ööelanikeks, vastavad taimed ka siis lõhnavad rohkem öösel, enamasti on neil suured valged õied. Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. Valmikutena talvituvad Eestis väike- koerliblikas, lapsuliblikas, päevapaabusilm, leinaliblikas, keldriöölane, satelliitöölane. Kiletiivalised - mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvamplased. Igasuguse toitumisviisiga liike, tselluloosi lagundamine, parasiidid, paljud segatoidulised: nii, lehemahl, nektar kui võimalusel valgulised ühendid. Paljudel kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Tihti olulised tolmeldajad ja mõnikord ka seemnete levitajad.
* selgitada loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemis ja tasakaalu häirimise põhjusi; * selgitada ökoloogiliste tegurite mõju organismide arvukusele; * lahendada biomassi püramiidi ülesandeid; * analüüsida elurikkust ohustavaid tegureid ja keskkonnaprobleeme; * analüüsida elurikkuse kaitsega seotud probleeme. --- 104 Valik Eesti päevaliblikaid: 1) ohakaliblikas, 2) lapsuliblikas, 3) väike-koerliblikas, 4) niidu-võrkliblikas, 5) leinaliblikas, 6) pääsusaba, 7) päevapaabusilm, 8) admiral. --- 105 Valik Eesti mardikaid: 1) Laiujur, 2) Ohakasikk, 3) Aiajooksik, 4) Karuspõrnikas, 5) Harilik maipõrnikas, 6) Ninasarvikpõrnikas, 7) Seitsetäpplepatriinu, 8) Sipelmardikas, 9) Väike-aasatriinu, 10) Harilik käätsusikk, 11) Nõelmardikas, 12) Pehmekoorlane, 13) Nõmmeliivikas, 14) Savinaksur, 15) Pähklikärsakas, 16) Vaarikamardikas. --- 106 Mõistete seletused A aeroob - hapnikuga keskkonnas elav organism 68
hemoglobiini sisaldust veres ja aitab maksa-, sapi-, soole-ning kopsuhaiguste korral. Välispidiselt aitab kõõma ja juuste väljalangemise puhul. Varem kasutati nõgest tekstiilitoorainena, sest kiud on tugevamad kui linal, kuid hapramad. 41 Nõgeseleotisega on aiakahjureid tõrjutud. Nõgese lehtedest toituvad röövikueas värvirikkad koerliblikad, admiral, päevapaabusilm jt. ROOMAV TULIKAS Ranunculus repens; nimi on tuletatav ladina keelest: rana konn; ja repens roomav. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: niiskel viljakal mullal, mis kevaditi või sadude järel ajuti vee alla jääb, nii rohumaadel, aedades kui metsades, nt. metsateedel. Roomav tulikas on maapealsete võsunditega laienev kodarikpüsik, ta juurdub pindmises mullakihis. Vars on harunenud, okslik, pikkade sõlmekohtadelt juurduvate, roomavate võsun- ditega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
