Psühholoogia eksami materjal (0)

5 VÄGA HEA
 
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS
secunda, kevad 2010
1. PILET
ISIKSUSE MÕISTE
Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus ­ küllaltki
mitmetähenduslik mõiste:
1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus.
2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest.
Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese.
Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma.
Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse.
Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem
huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on
läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suuremaid
masse igapäevaselt huvitab.
20. sajandi alguses hakkas isiksusepsühholoogia teadusena tekkima. Selle põhjuseks oli Esimene
maailmasõda. Nimelt avastasid psühholoogid, et rindele on sattunud terve hulk selliseid inimesi, kes
psüühiliselt varisevad sellises olukorras kokku. Need, kelle närvikava või psüühika ei pea vastu ­ sokk,
hüsteeria vms. Tekkis küsimus, et kuidas vältida, et sõjaväkke ja rindele ei satuks selliseid inimesi, kelle
närvikava ei pea sellele vastu. 20. sajandi alguses hakatigi uurima noori mehi. Töötati välja esimesed testid ja
uurimused, mis pidid mõõtma inimese stressitaluvust. Need olid esimesed küsimustikud, millest hakkas
isiksusepsühholoogia edasi arenema. Hakkas tekkima erinevaid käsitlusi ja kuidagi ei jõutud kokkuleppele,
et millised isiksusejooned on kõige tähtsamad. See ei ole veel siiani päris ühtseks muutunud.
1960ndateks aastateks jõudis isiksusepsühholoogia sellisesse kriisi, mil suur hulk teadlasi väitis, et isiksust
kui nähtust ei olegi olemas. Väideti, et inimeses ei ole midagi püsivat. Inimene käitub vastavalt olukorrale.
Näide, millele nad tuginesid: Kui keegi leiab suurema summa raha ja annab selle kuhugi, et on leitud selline
summa. Siis võiks öelda, et tegemist on väga ausa inimesega. Aga järgmises tunnis spikerdab ta. Kõik on
suhteline. Selles olukorras ta ei ole aus. See andis isiksusepsühholoogia kriitikutele põhjust väita, et isiksust
ei ole olemas.
Tänapäeval ollakse seisukohal, et isiksus siiski on olemas. Põhimõtteliselt on õige, et inimene võib erinevalt
käituda, kuid küsimus on statistikas. Kui inimene käitub 100st võimalikust juhtumist 95 korral ühte moodi,
siis 101. ja 102. korral käitub ta tõenäoliselt samamoodi. Kui mingid jooned on püsivad, siis inimene ei käitu
kõigil kordadel nii nagu talle omane, vaid ta käitub enamasti nii.
Üks põhjus, miks isiksusepsühholoogia oli kriisis, oli see, et tihti defineeriti seda valesti.
Isiksusepsühholoogia kohta öeldi, et see uurib inimestevahelisi erinevusi. Teadust viivad edasi üldised
seadused. Mida rohkem me suudame üldistada, seda tõesemaid seoseid me võime avastada. Kui defineeriti
isiksusepsühholoogia ümber (et see uurib pigem sarnasusi, teeb üldistusi), siis hakkas see teadusharu
uuesti arenema. Tänapäeval on see üks kiiremini arenevaid psühholoogiaharusid.
Neli peamist koolkonda/lähenemist:
1) Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline lähenemine
2) Humanistlik lähenemine
3) Kognitiivne-käitumuslik lähenemine (Kõige uuem. Väga selgeid klassikuid ei olegi veel tekkinud.)
4) Isiksuse joonte teooriad
On ka väiksemaid, kuid need neli käsitlust on peamised.
ISIKSUSE JOONTE TEOORIAD
See on teooriate grupp, mida iseloomustavad sarnased tunnused. Kui kaks inimest räägivad kolmandast
isikust, siis nad kasutavad tihti omadussõnu. Isiksusejoonte teooriad põhinevad sellel ideel, et on olemas
mingid kindlad ja püsivad tunnused isiksuses, mis sõltumata olukordadest jäävad püsima ja mille kaudu saab
inimest iseloomustada. Need teooriad on olnud läbi aegade suhteliselt populaarsed. Mõned näited teooriatest:
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Psühholoogia eksami materjal #1 Psühholoogia eksami materjal #2 Psühholoogia eksami materjal #3 Psühholoogia eksami materjal #4 Psühholoogia eksami materjal #5 Psühholoogia eksami materjal #6 Psühholoogia eksami materjal #7 Psühholoogia eksami materjal #8 Psühholoogia eksami materjal #9 Psühholoogia eksami materjal #10 Psühholoogia eksami materjal #11 Psühholoogia eksami materjal #12 Psühholoogia eksami materjal #13 Psühholoogia eksami materjal #14 Psühholoogia eksami materjal #15 Psühholoogia eksami materjal #16 Psühholoogia eksami materjal #17 Psühholoogia eksami materjal #18 Psühholoogia eksami materjal #19 Psühholoogia eksami materjal #20 Psühholoogia eksami materjal #21 Psühholoogia eksami materjal #22 Psühholoogia eksami materjal #23 Psühholoogia eksami materjal #24 Psühholoogia eksami materjal #25 Psühholoogia eksami materjal #26 Psühholoogia eksami materjal #27 Psühholoogia eksami materjal #28 Psühholoogia eksami materjal #29 Psühholoogia eksami materjal #30 Psühholoogia eksami materjal #31 Psühholoogia eksami materjal #32 Psühholoogia eksami materjal #33 Psühholoogia eksami materjal #34 Psühholoogia eksami materjal #35 Psühholoogia eksami materjal #36 Psühholoogia eksami materjal #37 Psühholoogia eksami materjal #38 Psühholoogia eksami materjal #39 Psühholoogia eksami materjal #40 Psühholoogia eksami materjal #41 Psühholoogia eksami materjal #42 Psühholoogia eksami materjal #43 Psühholoogia eksami materjal #44 Psühholoogia eksami materjal #45 Psühholoogia eksami materjal #46 Psühholoogia eksami materjal #47 Psühholoogia eksami materjal #48 Psühholoogia eksami materjal #49 Psühholoogia eksami materjal #50
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hannaala Õppematerjali autor

Mõisted

isiksuse teema, psühholoogias, isiksuse küsimused, isiksuse temaatika, mingisugust ühisosa, ekstravertsus, neid faktoreid, kolmas probleem, lisaks freudile, meetod töötab, kõigil asjadel, uurimiseks, teadvusesse tõsta, psühhoanalüüsi ülesanne, libido, libido, suhteliselt palju, seksuaalimpulss, freudi meelest, igas julmusaktis, tootemiga seotult, teiseks eluaastaks, ego, ego ülesanne, superego kajad, psühholoogiale, arhetüüp, arhetüüp, arhetüübid, arhetüüp persoona, persoona, bismark, arhetüüp vari, isiksuse seisukohalt, laiemas tähenduses, animus, jungil, alateadvuse tasandil, arhetüüp self, isiksuse keskpunkt, jungi arvates, arhetüüp ego, ego arhetüüp, jungi libido, ekstraverdid, introverdid, kummalgi tüübil, vaimsed hädad, 20ndateks aastateks, luuakse samamoodi, darvinism, inimühiskonnas, alaväärsust, psühhoanalüüs, nietzsche, smuts, adleri puhul, alaväärsuskompleks, püüdlus üleolekule, negatiivne tähendus, üleoleku püüdlus, jäämine, elu ülesanded, abielusidemed, sellel suunal, neofreudism, mingis mõttes, freudil, ärevustunne, neuroos, tervetel inimestel, erinevad minad, erikson, hvitav, edukas praktika, suhetekonflikt, kaks märksõna, positiivseid tundeid, inimeselt, fromm, fromm, suhtlemisvajadus, vajadus orientatsiooni, tänapäevaühiskonnas, käitumuslik põhiprintsiip, sellel tüübil, ühiskonna suhtes, konformist, vastand, rogersi koolkonnas, rogersi puhul, terapeudi ülesanne, terapeudi ülesanne, rogersi arvates, rogersi psühholoogia, kogemuseväli, kogemuseväli, inkongruentsuse teoorias, inkongruentsus, inkongruentsus, transaktsioon, paljusid elukutseid, tasandile, lav, geštaltteraapiat, individuaalteraapia, midagi olulist, kujutluses, figuuriks, geštalt, keskmisele tsoonile, ainus reaalsus, geštatlteraapia põhimõte, ohu, kaitsemehhanismid, geštaltteraapia, lõppeesmärk, hirmud, hirmude ületamine, esimesed kaks, teised kaks, põhivormidest, riemani arvates, lapsevanemana, kunsti valdkond, suuremad plussid, iroonia, kontaktitul inimesel, skisoidsel inimesel, skisoidne inimene, seksuaalkurjategijad, soodumus, skisoidsuse nurgakivi, tunnusjoon, riechman, inimeste seas, depressiivsel inimesel, riechman, ärahellitamine, sagedasti, sundustega isikud, usufanaatikud, skisoidsele inimesele, sundustega inimestel, psüühikas, sundused, sundused, rahva seisukohalt, sundustega inimestel, armunud inimene, kiindumus, sagedasti, kaasasündinud eeldusteks, alla 2, vanuses 2, lapsepõlves, negatiivne külg, sagedasti, loogika, hüsteerikutel, neljast tüübist, hüsteerilisel inimesel, partnerivalikul, depressiivne inimene, parim kaitse

Sisukord

  • PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET
  • PILET

Teemad

  • maski
  • minu oma
  • Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse
  • Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suuremaid
  • masse igapäevaselt huvitab
  • sajandi alguses
  • et isiksust
  • kui nähtust ei olegi olemas
  • isiksus siiski on olemas
  • Kui defineeriti
  • isiksusepsühholoogia ümber (et see uurib pigem sarnasusi, teeb üldistusi), siis hakkas see teadusharu
  • uuesti arenema
  • sarnased tunnused
  • Loodud 20. sajandi alguses
  • keele kaudu
  • Nii võib konkreetsete
  • inimeste asemel uurida keelt, mida ta kõneleb
  • See oli üks esimesi
  • katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel
  • järgmise etapi
  • matemaatilisi, statistilisi meetodeid
  • Faktori võivad moodustada mitukümmend omadust
  • Mingisugust ühisosa on neis teooriates raske leida
  • Suur viisik”
  • Oceani teooriaks
  • faktoranalüüsi
  • See teooria ei arvesta kaudsemaid seoseid isiksuseomaduste vahel
  • Esimene isiksusepsühholoogia koolkond
  • Sigmund Freud
  • on psühhoanalüüsi looja
  • Nende teooriates on ühine see, et kõik psühhoanalüütikud
  • väidavad, et inimisiksust juhivad ja mõjutavad suuresti alateadlikud jõud
  • aastal
  • Psühhoanalüüs on hüpoteeside kogu. See ei ole teaduslik meetod
  • Psühhoanalüüsis peetakse väga oluliseks lapsepõlve osa
  • Kõigil asjadel on mingi
  • põhjus ja on vaja jõuda nende põhjuste alguseni välja
  • Näiteks nimede, kavatsuste, kokkulepete
  • unustamist
  • Freud
  • seletab homoseksualismi
  • Ta jagab väikelapse seksuaalse
  • arengu erinevatesse perioodidesse ja igal perioodil on oma kehaosa, mille kaudu naudinguelamust
  • hangitakse
  • Selles raamatus on põhirõhk tungidel
  • Freud võtab Darwini mõtte ürgkarjast selle raamatu aluseks
  • Freud väidab seda, et sellest sündmusest sai alguse ühiskond tänapäevases
  • mõttes
  • Tootemiga seotult on alati keeld teda tappa
  • väidab, et religioon on alguse saanud Oidipuse kompleksist
  • Freudi meelest isiksus koosneb kolmest komponendist. Kui
  • inimene sünnib, siis on ainult üks komponent. Ülejäänud kujunevad välja elu jooksul
  • Inimese psüühilise energia allikas
  • Energeetilises mõttes sellel Idil rajaneb isiksus
  • Id püüdleb soovide ja vajaduste rahuldamise poole. Kui id
  • on liiga tugev, siis on hästi raske kiusatusele vastu panna
  • See hakkab tekkima umbes kuuendal elukuul
  • Kujuneb välja umbes teiseks eluaastaks
  • Egol oma energiat ei ole
  • See on inimese südametunnistus, moraalikoodeks
  • See on ettekujutus
  • sellest, mis on hea ja mis on halb
  • Freud pakub, et 10-11 eluaasta paiku
  • üks on
  • õpetus inimpsüühika erinevatest kihtidest
  • Teine on õpetus erinevatest arhetüüpidest
  • Arhetüübid
  • pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi
  • Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad
  • arhetüübid: arhetüüp persoona, arhetüüp vari, arhetüüpide paar anima ja animus, arhetüüp self
  • isesuse arhetüüp)
  • ei luba endal kõiki
  • varjukülje
  • Enda varju eitamine on
  • sama hea kui peavalu ravimine giljotiini abil
  • Vari vastandub alati teadlikule minale ehk
  • egole. Ego ja vari on omavahel vastastikuses võitluses
  • anima tähendab hinge ja animus vaimu
  • unenägudesse
  • Vahel võib juhtuda, et
  • inimeste anima ja animus põrkuvad või tõmbuvad inimeste kohtumisel
  • Kui varju sai ära tunda läbi suhete kaasinimeste, siis animat ja animust saab ära tunda
  • ainult vastassoost inimestega suheldes
  • Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja
  • sentimentaalseks
  • Kui 70-aastane
  • professor jookseb oma kaasa juurest ära noore kauni lauljatariga, siis on temast anima võitu
  • saanud
  • Kui animus
  • valitseb naise üle, siis resultaadiks on ratsionalism (mõistu ainus tõese teadmise allikas), võimukus
  • jõulisus
  • Jungil on selline tähelepanek lääne kultuurist, et igapäevases elus meestel on kalduvus mitut naist
  • omada, aga naised tahavad ühte meest
  • Isiksuse keskpunkt ehk see arhetüüp, mis annab inimesele tema elu ühtsuse eesmärgid
  • Selfini jõudmiseks peab Jungi meelest inimene jõudma vähemalt keskikka
  • Keegi ei saa jõuda oma selfini, kui ta ei ole suhetes
  • kaasinimestega ja vastupidi. Inimese isiksuse peamiseks eesmärgiks ongi jõudmine selfini
  • Selleks, et jõuda selfini, peab inimene
  • saama aru oma persoona poolest, teadvustama varju ning animat/animust ja alles seejärel võib
  • jõuda oma tegeliku mina ja ainulaadse individuaalsuse tajumiseni
  • Ta ongi nagu isiksuse kõige olulisemaks arhetüübiks, kuna see on
  • isiksuse arengu lõppeesmärk
  • Erinevalt teistest arhetüüpidest on see täielikult teadlik arhetüüp
  • Ego kujuneb alati meie
  • isikliku kogemuse baasil
  • Jungi erinevusõpetus käsitleb seda, mille poolest me üksteisest erineme
  • Kaks põhilist inimtüüpi: ekstravert ja introvert
  • Kui see vaimne energia on inimeses suunatud
  • väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga
  • Need kaks tüüpi näevad
  • üksteise juures pigem halbu omadusi. See on ka üks põhjus, miks üldse tekivad maailmas
  • vastandlikud teooriad, ellusuhtumised, eluviisid jms
  • Ta ütleb, et kuna inimkehas pidevalt on
  • vastandlikud protsessid, vastandlikud jõud, siis on olemas ka need mõlema tüübi alged
  • Tüüpilised ekstraverdi
  • vaimsed hädad on seotud näiteks maniakaal-depressiivse psühhoosiga, seksuaalelu häiretega
  • hüsteeriliste sümptomitega. Introvertidel esineb sagedamini sundhäireid (korduvad sundusliku
  • iseloomuga teod, näiteks korduv ülemäärane kätepesemine, puhastamine, kontrollimine), aga ka
  • skisofreeniat
  • Kaks reisi, mis teda väga mõjutasid, olid Alžeeria ja
  • Mehhikos tal oli väga värvikas dialoog ühe
  • indiaanipealikuga
  • Nende reiside põhjal ta jõudis järeldusele, et läänelik kultuur on väga uhke
  • ratsionaalsuse ja mõistlikkuse üle, kuid nad on kaotanud oma olemusest pärismaalastele omase
  • maagilise ja müstilise mõtlemise, mis on seotud just maailma ja looduse hingestatud tundmisega
  • pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides
  • luuakse samamoodi – nad on seotud sarnaste arhetüüpidega
  • arhetüüp persoona, arhetüüp vari, arhetüüpide paar anima ja animus, arhetüüp
  • self
  • Persoona on see, mis inimene näib endale, teistele
  • mis on temalt nõutav, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud
  • olema jne
  • See tähendab, et igal ametil on oma ideaalne mask
  • Kui see mask on inimese üle võimust võtnud, siis saabki inimesest ainult rollitäitja
  • See tekib siis, kui mask kasvab inimese näo külge kinni
  • Kõik see, mida inimene omale keelab, moodustab inimese varjukülje
  • See vari on alati inimesega kaasas
  • Varjus ei saa määratleda, kas see on hea või halb
  • Vari vastandub alati teadlikule minale ehk egole
  • Varju saab ära tunda
  • ainult kaassuhetes teiste inimestega, üksinda seda teadvustada ei saa. Unenägudes ilmneb vari
  • samast soost inimesena. Tavaliselt on tegemist võõra isikuga
  • inimeste anima ja animus põrkuvad või tõmbuvad inimeste kohtumisel. See ongi Jungi arvates
  • keemia või tõmme esimesest hetkest kahe inimese vahel
  • sentimentaalseks
  • Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks ta saab, seda nooremaks kujutis muutub
  • omada, aga naised tahavad ühte meest. Alateadvuse tasandil on vastupidi. Mehel on üks ideaal
  • naisel kujuneb see mitmetest isiksuse tükkidest. Kui animus naise üle valitseb, siis on ta
  • valitsemishimuline, paindumatu, jäik
  • See on selline süsteemi kese, mille ümber kõik ülejäänud süsteemi
  • osad koonduvad
  • Selfi ilmingud praktilises elus on sellised kujundid nagu Buddha, Kristus, aga
  • ka täiuslikud kujundid ruut, ring, aga ka väike laps
  • Inimese isiksuse peamiseks eesmärgiks ongi jõudmine selfini
  • saama aru oma persoona poolest, teadvustama varju ning animat/animust ning alles seejärel võib
  • Iga inimene
  • Ego arhetüüp on “mina arhetüüp
  • Ego kujuneb alati meie
  • Viinis
  • Arvatakse, et Adleri
  • psühholoogia kujuneski alaväärsuskompleksil põhinevaks, sest ka ta ise tundis seda lapsena (ei saanud
  • teistega mängida)
  • Astus Viini ülikooli ning spetsialiseerus psühhiaatriale, neuroloogiale
  • Ta kaitseb Freudi avalikult. Freud on
  • sellest žestist liigutatud ning kutsub Adleri osalema psühhoanalüüsi diskussioonigruppi, millest hiljem
  • kujuneb välja psühhoanalüütikute koolkond
  • Ta lahkus Freudist, sest
  • ta ei võtnud omaks tema seksuaalsusteooriat
  • Ta väitis, et kõige olulisem on
  • töötada nende inimestega, kes vormivad tulevat, kasvavat põlvkonda
  • konsultatsioonikeskusi
  • Ta ei viitsinud
  • oma kirjalikke töid nii põhjalikult viimistleda, kui ta seda suuliselt tegi
  • südamepuudulikkuse
  • Mingil hetkel ta jõuab järeldusele, et inimühiskonna puhul päris üheselt
  • evolutsiooniteooria ei kehti. See on see periood kui ta hakkab rääkima psühholoogilisest alaväärsusest
  • Seega ta väidab, et alaväärsus võib olla hoopis
  • positiivne, kuid tugev alaväärsustunne on alati negatiivne. See pidurdab arengut, kuid mõõdukas
  • alaväärsus on pigem hädavajalik
  • Seda
  • alaväärsust on kõik kogenud ja tundnud
  • lapsepõlvekogemused
  • unenägude
  • Nietzsche
  • on tugeva üksikisiku pooldaja, siis Adler rõhutab just ühiskondlikku koostööd ja ühtsust
  • Adleri puhul on tervik kui isiksus ja üks tema põhimõiste on see
  • et ta väidab, et iga inimene püüdleb terviklikkuse poole
  • See on
  • enamuse edusammude põhjustaja
  • Tavaliselt käib see läbi
  • valitsemise, teiste allasurumise
  • Adlerit võib nimetada ka ökoloogiliseks psühholoogiks, sest ta väidab, et elu üks
  • eesmärke on keskonnaga kohanemine, kuid keskkonnaga kohanemine on liialt abstraktne, üldine
  • eesmärk
  • Adler ütleb, et isiksuse kujunemine ongi loov protsess. Me oleme ühteaegu nii
  • kunstnikud kui ka kunstiteosed
  • Armastust mõtleb ta eelkõige kui heteroseksuaalset armastust
  • Need kolm ülesannet on kõik omavahel seotud – säilitada ja arendada elu selles keskkonnas
  • kus inimesed on
  • inimesed ei saa areneda isolatsioonis
  • Kui sa tahad indiviidi mõista, siis tuleb mõista
  • kõigepealt tema elustiili
  • teraapiaid
  • farmeri peres tolleaegses Austrias
  • Reichi isa oli saksa natsionalist
  • Lisaks oli isa hästi jõuline, võimukas ja domineeriv
  • kogu pere üle. Naine oli täielik vastand isale (vaikne, emotsionaalne)
  • Sellest tekkis suur peretüli
  • mis lõppes sellega, et ema sooritas enesetapu
  • Otsustas siiski püsisõjaväest loobuda ning läks Viini ülikooli õppima
  • psühhonalüüsiga
  • Tema kiiret karjääri psühhoanalüütilises ringkonnas näitab näiteks see, et Freud loob ise
  • Viinis ühe psühhoanalüütilise kliiniku, milles Feudi paremaks käeks on Reich
  • poliitiline ringkond ei kiida heaks tema psühhoanalüütilisi tegevusi ning
  • vastupidi
  • Samamoodi nagu paljud teised, läheb ka tema tülli Freudiga ning lööb temast lahku
  • Nad läksid tülli, sest Freud keeldus talle
  • psühhoanalüüsi tegemast
  • psühholoogilise ja psüühilise tegevusega
  • Norrasse
  • Ameerikasse
  • Ameerikas
  • Seal luuakse ka mitmesuguseid tehnilisi vahendeid, mis peaksid aitama seda
  • energiat ringlema panna
  • Ta kaevati kohtusse, kuna tema ideed ei olnud teaduslikult põhjendatud
  • Seal ütles ta tervis lõplikult üles ja ta suri
  • Reichi akumulaator oli lihtsalt kasti sees olev
  • tool, mille peal patsient istus
  • Tema
  • publitsistika ja kõik muu suures osas hävitati
  • Nüüd on ta uuesti tuntuks saanud. Esimene asi, millega Reichi teosed said uue elu, oli idee, et inimese
  • tervis ja haigus sõltuvad sellest, kuivõrd saab ta maha laadida oma seksuaalenergiat
  • Sügavam probleem on selles, et kõik
  • emotsioonid käivad inimesel keha kaudu
  • mingisugune piirkond kehas on väga pingeid täis, siis inimesel ei teki mitte kaitse ainult valuaistingu
  • vastu, vaid ta muutub üleüldse tuimemaks ja ükskõiksemaks
  • Kui mingisse piirkonda pinged hakkavad tekkima, siis hõlmavad need ka lähedasi piirkondi
  • Tema järgi koosneb
  • inimene kolmest autonoomsest sõltumatust kihist
  • Neofreudism on järgmine põlvkond psühhoanalüütikuid, kes erinevalt Freudist pidasid isiksuse
  • kujunemisel oluliseks ka ühiskonna ja kultuuri osa
  • Kõige tuntumad nimed neoferudistidest on Erich Fromm
  • Eric Ericson ja Horney
  • naispsühholooge
  • Saksamaal, Hamburgis
  • Arvatakse, et
  • sellest, et ta koges ja kohtas väga palju erinevaid kultuure, on tulenenud ka tema kultuuritundlikkus
  • Berliinis meditsiini
  • feministlikuks psühholoogiks
  • algselt oli Freudi õpilane
  • Ameerikasse
  • Teistele ei meeldinud see, et ta klassikalist ameerika viisi jälgides üritas viia
  • Freudil on selline arvamus
  • et naistel on peenise kadedus. Horney vaidleb sellele vastu ja ütleb, et naistel on pigem sõltumatuse
  • edu ja vabaduse kadedus (see on meestel rohkem lubatud)
  • mis paneb inimese isiksust arenem
  • Ta väidab, et see
  • ärevustunne ehk sünnipärane rahutustunne ongi kõigis juba sünnimomendist alates
  • Ükskõik, mida inimene teeb, praktiliselt kogu meie motivatsiooni aluseks on soov
  • rahutustundest üle saada
  • et inimese käitumist juhivad ja suunavad põhiliselt kaks
  • inimene käitub ja püüdleb
  • käitumise
  • Kahe
  • põhitendentsi vahele tekib konflikt
  • Neuroosi puhul
  • võib inimesi jagada käitumiselt kolmeks
  • tervetele
  • inimestele
  • See on üks ja põhiline erinevus haigete ja
  • tervete vahel
  • Kogu Horney psühholoogia ja teraapia põhinebki sellel
  • et ta püüab aidata inimestel neuroose lahendada, nendest lahti saada ja ideaalmina ning tegelik mina
  • vahelist erinevust kahandada. See muudab inimest tervemaks
  • Teda peetakse 20. sajandi üheks tuntumaks ja
  • klassikalisemaks psühholoogiks
  • juudi arstiga
  • Eriksoni perekonnanime võttis ta hiljem ise ja tuletas selle oma
  • eesnimest
  • koolis käies ei võetud teda erinevate rahvusgruppide poolt
  • omaks
  • Seepärast arvatakse, et on kujunenud välja Eriksoni
  • keskseks mõisteks identiteet või identsus
  • ei ole ühena vähestest klassikutest kõrgharidust
  • et isiksus areneb elu lõpuni
  • noorena ja lapsena
  • kriis
  • sõbralik
  • proovivad
  • kombata piire
  • Sellises vanuses hästi palju uuritakse, küsitakse
  • kasutatakse fantaasiat
  • Tekib eesmärgipärane tegevus
  • Suhetekonflikt
  • konflikt
  • keskendutakse eelkõige lähedaste suhete loomisele teiste inimestega
  • eluperiood nõuab ühist tegevust, ühist eesmärki, ühist planeerimist
  • Inimestel, kellel on identiteedikriis
  • lahendamata jäänud, on väga keeruline ja raske leida püsivat ja pikaajalist suhet
  • Kui inimene
  • on rahul oma tööga, oma perega, siis see ongi tema panus ühiskonda ja ta tunneb selle tõttu
  • positiivseid tundeid – see on generatiivsus
  • Kui mingil põhjusel nendes töösuhetes on probleeme, siis need võivad viia enesesse tõmbumiseni
  • stagnatsioon) ja inimene tunneb ennast kasutult
  • vanas eas inimene võtab oma elu kokku
  • Nagu enamus psühhoanalüütilisi teooriaid, ei
  • põhine ka see teooria mingisugustel katsetel, vaid see on tema isiklik intuitsioon ja tähelepanekud
  • mida ta on ise tähele pannud, millel see teooria põhineb
  • Seda 8 arengufaasi teooriat võib pidada 20. sajandi
  • arengupsühholoogia kui mitmete sotsiaalteaduste populaarseimaks teooriaks
  • marksistiks
  • töö produkti üle
  • ei muuda mitte midagi
  • passiivseks
  • Inimsuhted muutuvad nagu
  • kaubaks. Mina omaltpoolt vaatan, mida mul teistele pakkuda on
  • optimistlikum
  • inimlikkuse mõõdupuuks
  • võimet armastada
  • vanemlik armastus, vennalik/õelik armastus, erootiline armastus, enesearmastus
  • jumalaarmastus
  • viis liiki põhivajadusi, millest ta
  • tuletab oma isiksusetüübid
  • isiksusetüpoloogia, mis tähendab, et ta loob
  • isiksusetüübid, keda tema puhul on kokku 10. Need tüübid on
  • tarbimisele
  • Ta nõuab teistelt palju, kuid iseenda suhtes on nõudlikkuse tase
  • suhteliselt madal
  • Ta tunneb huvi ainult nende asjade ja inimeste vastu, kellelt on midagi võtta või saada
  • Nad on kadedad ja ihned
  • hoiavad kramplikult kinni sellest, mis neil juba olemas on
  • Nad on pedantsed ja kokkuhoidlikud
  • elu on kapital, mida tuleb tulusalt investeerida
  • paindlikud
  • ja mingis mõttes ka kohanemisvõimelised, intelligentsed
  • tunnetab oma mina olemises mitte omamises
  • mina tunnetamine tähendab just läbi erinevate loovate tegevuste
  • toimib justnimelt läbi erinevate armastuse vormide
  • Ühendus teiste inimeste saavutatakse läbi mingite armastuse vormide
  • Masohism seisnebki selles, et tema enda
  • vajadused jäävad tagaplaanile, sest ta püüab olla kõigi jaoks sobiv, hea, ühtne. Enamasti teeb ta
  • seda teadvustamata. Ühiskonna suhtes on nad lojaalsed, ei soovi konflikti või nii käituda nagu
  • enamus ei teeks
  • eistepiitsutaja
  • kohandab enda vaated enamuse vaadete ja väärtustega
  • Isiksus nende meelest tekib elutegevuse käigus, areneb ühiskonnas
  • inimene on sünnipäraselt loomuselt hea
  • Ta on puhtalt Ameerika psühholoog
  • lapsepõlves oli Carl Rogers üksildane
  • Kompensatsiooniks sellele, et ta ei saanud eakaaslastega suhelda, ta sukeldus õppimisse
  • teoloogiat
  • üliõpilaskonverentsile, mis toimus Hiinas
  • Ta tahtis keskenduda inimeste aitamisele ning psühholoogia tundus
  • olevat selline valdkond, mis talle sobik
  • valmis ka tema esimene
  • raamat
  • akadeemiline psühholoog
  • palju praktilist
  • kogemust
  • eneseteostus nagu teatud
  • mõttes inimõigus, mis on kaasasündinud ja mida ei tohiks inimestelt ära võtta. Inimesed ise
  • sõnastavad oma eesmärgi, ja sellest eneseteostus inimeste puhul algabki
  • peaks juhtima klient
  • Rogersi teraapias püütakse aru saada, kuidas inimene defineerib
  • ümbritsevat maailma ja inimesi
  • Teraapiaprotsessis püütakse aru saada, kuidas inimesed teatud asju ette kujutavad, mida nad
  • väärtustavad
  • Terapeudi ülesanne on positiivset suhtumist jagada
  • saab ise oma probleemidega hakkama
  • eesmärke on see, et selle käigus püütakse luua paindlik enesehinnang, mis
  • aitab erinevate olukordadega hakkama saada
  • Alati tuleb arvestada seda, mida klient ise mõtleb või arvab näiteks oma
  • raskuste kohta
  • Siirus, positiivne suhtumine on terapeudi puhul kõige olulisem
  • Asju saab muuta ainult käesoleval ajal
  • Rogersi teooria tekib
  • ndate aastate lõpus
  • Hea sõna, kiitus ei motiveeri
  • Kogemustevälja kuuluvad kõik need hetked, mis inimeses toimub ja
  • mida ta on võimeline teadvustama (tajud, aistingud)
  • Kogemuseväli on alati piiratud nii bioloogiliselt kui ka
  • psühholoogiliselt
  • Kogemuseväljas kasvab ja areneb self ehk mina ise (või isesus)
  • Rogersi self on hästi muutuv suurus
  • kokkulangevust või ühilduvust
  • See, mida inimene ise märkab, langeb kokku sellega, mida kõrvaltvaataja märkab
  • Näiteks lapsed võivad kohe pärast südantlõhestavad nuttu lõbusalt naerda
  • idapsühholoogiaga
  • Näiteks kui inimene hambad risti, käed rusikas
  • ütleb: “Ma ei ole vihane!”, siis see on vastuolus
  • Pingena, ärevusena ja kui tegemist on tõsisema
  • juhtumiga (psüühiline häire), siis võib inimene tajuda seda kui sisemist vahelesegamist
  • oma potentsiaalsete võimete
  • maksimaalset rakendamist
  • Inimese puhul võime rääkida tungist saada rohkem võimekaks, kompetentsemaks nii palju, kui palju
  • kaasasündinud eluslooduse tunnus
  • elu eesmärk
  • mis on sisse programmeeritud (saada andekamaks, areneda jne)
  • Kliendikeskse teraapia tõttu
  • terapeudil olema on kõrge kongurentsus
  • enamasti ei lahterdata
  • suhtlemispsühholoogia
  • suhtlemiskäiku
  • lähenemise algpõhjus on
  • See põhineb
  • füsioloogilistel uuringutel, mitte lihtsalt oletustel (nagu paljudel teistel)
  • Ärkvelolekus inimene suhtleb
  • mingilt oma mina tasandilt lähtudes
  • iseloomustab mängulisus
  • fantaasiarikkus, uudishimulikkus, emotsionaalsus, impulssiivsus, pelglikkus, arglikkus, kergesti
  • haiget saamine, kiiresti vahelduvad emotsioonid
  • Lapse tasand on kõigil olemas, kuid küsimus on
  • proportsioonides
  • seotud sellega, et laps hakkab matkima
  • vanemate käitumist
  • laste kasvatamine ja õpetamine käib just
  • tasandit iseloomustab autoriteetne väljenduslaad
  • on see seotud muutustega inimese
  • kooliminekuga. Hakkab arenema
  • sihipärane, loogiline ja teaduslik mõtlemine
  • kõrge
  • enesekontroll, vähene emotsionaalsus
  • inimesed omavahel suhtlevad ja kuidas see siis mõjutab inimesi ennast
  • teisi inimesi ning nende suhteid
  • Mida sa ise trügid, vana ...?”
  • Ma sain täna uue video. Sa ei taha õhtul näha?” “Tahaks küll
  • jah”
  • Geštaltteraapia rajajaks peetakse Perlsi
  • Lõuna-Aafrika Vabariiki
  • Perls midagi uut ei leiutanud, vaid ta oli n-ö osav miksija
  • Näiteks geštaltteraapia on saanud mõjutusi
  • eksistentsiaalsest psühholoogiast, geštaltpsühholoogiast (erinev asi - peale nimetuse midagi sarnast ei
  • ole), psühhoanalüüsist ja Wilhelm Reichi ideed kehale suunatud teraapiast
  • see on praktiline õpetus
  • Tänapäeval
  • kasutatakse geštaltteraapia puhul grupiteraapiat
  • mängida erinevaid rolle
  • Kujutluses on võimalik seda läbi
  • rääkida
  • Lõpetamata asjade tunnuseks on
  • mingid seotud emotsioonid
  • Perls vihkas teooria poolt
  • See, mis on teadvuses
  • keskne, on figuur ja vähemtähtis läheb fooniks
  • Kui geštalt ei formeeru, siis tekivadki need lõpetamata asjad
  • Näiteks: Mehel on raskusi
  • naissuhetega, tänu sellele, et minevikus on palju kogunenud väljaelamata tundeid mõne naissoost persooni
  • suhtes
  • Geštaltteraapia põhineb palju emotsioonidel
  • selleks peab ta olema väga hästi teadlik endast käesoleval ajahetkel
  • Liigne keskendumine
  • keskmisele tsoonile tähendab seda, et vähe pannakse tähele välist ja sisemist
  • Ainus reaalsus on see, mis on
  • praegu
  • Inimene kogeb tihti vastandlikke tundeid
  • Seetõttu on
  • geštaltteraapias levinud see tendents, et üritatakse inimeses vastandlikke jooni välja tuua
  • Enamasti on see seotud mingisuguse
  • ohu-, stressi-, pingeolukorraga
  • Põhilised kaitsemehhanismid, millega enamasti grupitöös tegeletakse
  • Lõppeesmärk on küpsus või selle poole
  • püüdlemine
  • Kogu protsessi käigus inimene õpib paremini ennast hindama, ennast teadvustama
  • Globaalne tähendab seda, et need on omased väga paljudele
  • Loomulikult keskkond, kasvatus, elutingimused
  • soodustavad hirmude tekkimist
  • Hirmude ületamine on isiksuse arenguks hädavajalik
  • Need on n-ö baashirmud
  • Hirmu põhivormid
  • loobuda või kaotada
  • jääda üksi
  • muudatuste ees
  • paratamatuse ees
  • Kui üks hirmu
  • põhivormidest domineerib, siis tekivadki mingid isiksusetüübid, kus mingi põhivorm on ülekaalus
  • Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole
  • Riemani arvates on selle käitumise põhjuseks hirm, mis neid valdab sellistel juhtudel, kui neile keegi
  • lähedaseks saab
  • fantaasiale
  • Mida ta teeb, et maailmas paremini hakkama saada?
  • Nad on ratsionaalsed ja kained oma mõtte- ja käitumisviisilt. K
  • Eelistavad tegeleda asjadega, mis on konkreetsed ja täpsed. Neile ei meeldi suhelda
  • kergelt skisoidsete joontega
  • geniaalsed anded esinevad
  • Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole
  • kauged
  • Teooria sobib neile rohkem kui praktika
  • Nende stiil on originaalne ja omapärane
  • eluajal on nad enamasti
  • ebapopulaarsed
  • Mitmesugused diktaatorid ja valitsejad on skisoidsete joontega
  • Kontaktitul inimesel on kõige kergem ebainimlikuks muutuda
  • tuleb tegemist inimestevaheliste
  • kontaktide loomisega
  • Skisoidsele inimesele sobivad lühiajalised ja vahelduvad suhted
  • Skisoidsel inimesel on kõige raskem uskuda, et teda armastatakse
  • Nad ei
  • suuda asetada end teiste inimeste olukorda
  • Hirm ja
  • agressiivsus on omavahel seotud
  • Skisoidse inimese agressiivsusel on enamasti kaks põhjust
  • Soodumus on väga tundlikel
  • lastel
  • Samuti võivad skisoidsust
  • põhjustada kehalised puuded ja see, kui ei ole tegemist oodatud lapsega
  • Skisoidse tüübi n-ö kriitiline periood on esimene
  • eluaasta, esimesed elukuud
  • Oluline on see, kuidas ema lapsesse suhtub
  • Skisoidsusvõib tekkida siis, kui näiteks last jäetakse väga sageli ja pikka aega üksi, kui hästi palju on
  • erinevaid ärritusi, mille eest laps ei suuda ennast kaitsta (nt liiga suur lärm)
  • Hiljem, pärast kriilitist perioodi võib skisoidsust veel soosida see, kui laps peab laveerima oma
  • vanemate vahel, kes on raske iseloomuga (peab nende tujusid ära arvama) või ebaküpsed
  • Tänapäeva maailm soodustab
  • skisoidsust: turvatunnet jääb vähemaks ja ärrituste üleküllus suureneb
  • Põhineb teisel hirmu põhivormil ehk hirmul isoleerituse, mahajäetuse, hüljatuse, turvatunde
  • puudumise ees
  • Depressiivsetel inimestel domineerib erineval kujul kaotushirm, hirm
  • lahusoleku, mahajätmise ees ja seetõttu nad püüdlevad hästi lähedase seotuse poole
  • Parimal juhul teadvustavad nad hirmu kaotada oma
  • partner
  • Mida nõrgem tema enda mina on, seda rohkem hakkab ta sõltuma teisest inimesest
  • Ta vabandab välja nende nõrkused
  • Iseloomujoonte poolest püüavad nad arendada neid jooni, mis seda suhet kinnistavad
  • tagasihoidlikkus, vähenõudlikkus, kaastunne, omakasupüüdmatus
  • Kõik
  • nende elu hakkab järjest rohkem sõltuma sellest, kas teised inimesed nende soove ja ootusi täidavad
  • või mitte
  • Neile on omane keskmisest madalam enesehinnang
  • tegeletakse heategevuse või vastavate kutsealadega
  • Oma mina arendamine ongi see tuum, kuidas nendest joontest välja
  • kasvada
  • Depressiivsele inimesel meeldib kõigiga hästi läbi saada, kõigile meeldida
  • Eelkõige on tema pluss
  • teise inimese mõistmine ehk tugev empaatiavõime, kaastunne, samastusvõime (aga oht on see, et
  • tihtipeale see on tal nii hea, et ta jääb sellesse kinni – on nagu teise inimese vari, ei jõua enam oma
  • mina juurde tagasi)
  • Depressiivsete inimeste hulgas on võrreldes teiste gruppidega kõige rohkem
  • religioosseid inimesi
  • Samuti on depressiivsete joontega inimesel raskusi olla vajadusel karm, järjekindel
  • Nendes on vähe
  • egoismi
  • Soov olla armastatud ja soov armastada on tema jaoks väga tähtis
  • Ta ei saa aru, et põhjuseks on liigne
  • klammerdumine, millest partner püüab ennast päästa
  • Depressiivsete
  • inimeste seas on kõige rohkem suitsiidsusele kalduvaid inimesi
  • Kõige sagedasem depressiivse inimese agressiivsuse väljendamise vorm on
  • virisemine, hädaldamine, haletsemine, halamine
  • Kui laps on silmatorkavalt vaikne, kuulakas, tal ei ole
  • enesealgatust, teda tuleb koguaeg tagant tõugata, et ta midagi teeks, ta on loid, ei talu üksijäämist
  • tegevust ei leia
  • vanemad ei tule
  • oma rolliga toime
  • Kui miski muutub, siis see häirib neid
  • Hoitakse raudselt kinni mingist oma arvamusest, hinnangust, kogemusest
  • harjumusest, ideest
  • Sundustega inimese põhiprobleem on ülemäära suur vajadus end kindlustada
  • Rieman ütles, et sundustega inimene on nagu mees, kes riskib
  • vette minna alles siis, kui ujumine juba selge on
  • Neile meeldib koguda, sest ükski kogu ei saa kunagi valmis
  • Sundustega
  • inimesed kipuvad kramplikult traditsioonidest kinni hoidma (perekondlikud, seltskondlikud
  • religioossed, poliitilised jms)
  • Sundustega inimesed armastavad väga võimu
  • Nad eelistavad enamasti
  • selliseid eluaalasid, mis on seotud juhtimise ja võimuga
  • Eriti tuleb
  • nende puhul välja põlvkondadevahelised probleemid
  • Sundustega inimestel see tihtipeale nii on, et nad koguvad endasse hulgaliselt emotsioone, mida nad
  • endale ei luba ja mingi hetk see pais võib järele anda
  • Kahtlustamine ja kahtlus kui
  • selline kaitseb spontaansuse ja loomulikkuse eest, mis tundub ohtlik olevat
  • Kriisiolukordades ei
  • ole nad eriti mõistvad. Isegi kui nad saavad aru, et nad on mingi vea teinud, siis neil on seda avalikult
  • hästi raske tunnistada
  • Kipuvad partnerile ette heitma, mida see kõik on valesti teinud, tuues näiteid minevikust
  • Kergemalt sunduslike joontega inimesed on üldjuhul küll mitte kirglikud armastajad, aga nad on
  • kindlad ja püsivad ning partner võib nende peale loota
  • agedasti on nii, et sundustega inimestel on tulnud oma emotsioone kontrolli all hoida juba
  • lapsepõlves
  • Oma emotsioonidega hakkama
  • saamiseks on neil mitu erinevat viisi
  • et lastel on selles vanuses nende
  • spontaansust jäigalt pidurdatud või isegi selle eest karistatud
  • Neile meeldivad riskid, uuendused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

30
docx
106
pdf
26
docx
74
docx
36
docx
53
doc
37
odt
10
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto