50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisa Leppik
Õppematerjali autor
Pärisorjuse piiramine 1802/1804 talupojal on õigus vallasvarale, koormise fikseerimine, kodukariõiguse piiramine, vallakohtute loomine 1816/1819 talurahvas vabastati pärisorjusest Talupoegade pärisorjuse kaotamine toob kaasa mõtte hakata mõtlema on rahva tulevikule. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt.Rahvas muutus selliste ümberkorralduste suhtes väga rahulolematuks. Eriti puudutas see eesti keele välja tõrjumist igasugusest asjaajamisest.
§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude
aadlikud omasid E ja L-s eesõigusi talupoegade üle. Omavalitsus säilis ka linnadel. Väiksemate linnade elanikke sunniti teotööle. Kodanikuõigusi jagas raad. Balti erikord oli tõkkeks V ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada maa kultuuri ja võimaldas sidemeid L- Euroopaga, mis tagas kiirema arengu. ROSENI DEKLORATSIOON Tp otsisid õigust Peterburist. Venemaa mölder Jaan esitas keisrinnale kaebekirja. Selgituse saamiseks tp olukorra üle pöördus riigivõim rüütelkondade poole. Liivimaa maanõuniku parun Otto Fabian Rosen esitas 1739 seletuskirja, mis on ajalukku läinud Roseni dekloratsiooni nime all. Rosengi järgi oli siinne tp pärisori, keda mõisnik võis pärandada, vahetada ja müüa. Mõisnikule kuulus ka tp maa ja vara. Maa kasutamiseks tuli teha tp mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Kohtuvõim tp üle kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. Dekloratsiooni hakkas toetama ka riigivõim. NII kaotas talurahvas V võimu alla sattudes
Kordamisküsimused: Vene aeg 1.Võrrelge talurahvast haaranud usuvahetusliikumisi 19. saj. I ja II poolel. Usk keisrisse vallandas 1845 a. suvel Lõuna Eestis massilise astumise Vene õigeusku. Talupojad olid veendunud, et sellega kaasneb tasuta maa, teoorjuse kaotamine ja muud hüved. Kolme aasta jooksul astus Vene õigeusku 60000 inimest. Uue tõusu elas üle ka Vennastekoguduste liikumine, mis küll sajandi teiseks pooleks rauges. Usuvahetuses aga pettuti ja 1850. ja 1860. aastatel toimus rekonversiooni liikumine, mille käigus 35000 eestlast soovis tagasi Luteri kiriku rüppe. 1850. ndatel algas ka nn. Maltsveti-liikumine, mille rajajaks sai Juhan Leinberg. 2.Talurahva rahutused 19 saj. I poolel. Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas
Kordamisküsimused 1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine;
3. meriino e peenvillaste lammaste kasvatamine mõisates, mida soodustas kalevivabrikute rajamine ja soodsad viljahinnad välismaal. Peatselt siiski hinnad langesid Austraaliast hakati odavat villa Euroopasse eksportima 4. ristikheina kasvatus meriinolambad vajasid paremat toitu 5. linakasvatuse laienemine eriti Viljandimaal ja Pärnumaal Talurahvarahutused 19. sajandil: 1. Kose-Uuemõisa rahutused 1805.a 18.-19. sajandi vahetusel muutus talurahvaküsimus taas põletavaks. Muudatuste vajadust olid sunnitud tunnistama nii riigivalitsus kui aadel. 1802. a kevadel hakkas Eestimaa rüütelkond talurahvareformi ette valmistama. Samal aastal kinnitas tsaar Aleksander I regulatiivi, mis sätestas talude pärandatava kasutusõiguse, kuid oodatud koormiste alandamist või ühtlustamist ette ei näinud. (Regulatiivi tõlkis eesti keelde Keila kirikuõpetaja Otto Reinhold von Holtz ning seda
pärisorjaks; teda võib pärandada,müüa,vahetada nagu mõisa vara. 4) Kirjelda põllumajanduse olukorda pärast Põhjasõna, mida toodeti ja millisele turule? - suurt edendusosa mängis viljakaubandus. Vilja väljavedu Rootsi. Pidi toitma ka vene vägesid. Vene turule müüdi viina,viinaköögi praagaga nuumati härgi,kes samuti turule viidi-> põldude väetamine. 5) Browni positiivsed määrused - Riia kindralkuberneri poolt sõnastati nn talupoegade olukorra kergenduseks kaitseseadused : · kui talupoeg on oma kohustused mõisa ees täitnud, võib ta ülejäägi turul maha müüa · määrati kindlaks mõisa koormiste arv ja fikseeriti see · talupoegadel oli õigus vallasvarale · korrigeeriti kodu-kari õigust- max 30 piitsahoopi. 6) Mida tähendab hingeloendus,pearahamaks ja selle rahutused - hingeloendus ehk rahvaloendus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid