Loksa
1. Keskkool
OOKEANIS
ELAVAD IMETAJAD
Referaat
Annely Jürimets 5.klass
Õpetaja: Terje Sats
Sisukord
1. Vaalad
2.Merilõvid
3. Morsad
4. Pringlid
5. Delfiinid
6.Hülged
Vaalad
Vaalaks
muutumine:
Vaalad
pärinevad neljajalgsetest imetajatest,kes siirdusid miljonite
aastate eest merre.Miljonite aastate vältel kohastusid nad tasapisi uue keskkonnaga,nende keha muutus voolujooneliseks ja karvkate kadus .Nende ninasõõrmed nihkusid pealaele,et oleks kergem hingata .Vaalade saba muundus võimsaks mõlaks ja eesjäsemetest
kujunesid loivad.Nüüdisajal on 77 vaalaliiki mis jagatakse kahte
rühma:kiusvaalalised ja hammasvaalalised.Kiusvaalaliste hulka
kuuluvad maailma suurimad imetajad.
Kiusvaalalised:
Kiusvaalalised
on hiigelmõõtmetega loomad,kuid sellele vaatamata toituvad nad
tillukestest loomakestest.Hambaid neil ei ole. Nende asemel ripuvad
neil suus ülalõua küljes kardinatena alla harjasteks lõhenenud
alaservaga sarvplaadid.tänu nendele saab vaal mereveest kurnata
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anniy
Õppematerjali autor
Imetajad. Imetajad ilmusid Maale keskaegkonnas, 200 miljonit aastat tagasi, kuid nende tormiline areng toimus peamiselt uusaegkonna jooksul, pärast suurte dinosauruste kadumist. Imetajad on vallutanud kõik eluks sobivad keskkonnad: nad elavad maismaal (hunt), maa all ( mutt), õhus (nahkhiir) või vees (delfiin). Tänapäeval on maakeral teadolevalt umbes 5000 liiki imetajaid. Need loomad on valdavalt vivipaarid (poegijad), nende munad arenevad kas osaliselt või täielikult emaslooma kõhus ja sündinud pojad sarnanevad oma vanematega (nad ei pea enne täiskasvanuks saamist moondeid läbi tegema). Kukurloomadel (nagu känguru ja koaala) lõpetab vastsündinu oma arengu ema kõhul asetsevas kukrus. Ainukesed
Just neid nelja liiki kirjeldan pikemalt. Pringel Pringel (Phocoena phocoena) on ainus läänemeres elutsev vaalaline. Põhjapoolkera meredes on ta laialt levinud, ka Läänemeres oli pringel veel sada aastat tagasi üsna tavaline, kuid umbes viiskümmend aastat tagasi jäid need loomad Läänemere põhjaosas harvaks ja täna kohtame neid valdavalt eksikülalistena. Maailmas võib kohata vähemalt nelja pringlite alaliiki. Nende peamine eluala on põhjapoolkeral Atlandi ja Vaikses ookeanis. Peale selle elavad omaette pringlipopulatsioonid Mustal merel ja Tsiili rannikuvete lõunaosas. Põhja- Atlandil ja Põhjameres elab hinnanguliselt 350 000 pringlit. Seevastu Läänemeres, seespool Taani väinasid, Saksamaa ja Poola rannikute lähistel, elab umbkaudu 600 pringlit. Läänemeres on maailma väikseim pringlite populatsioon. Pringlid elavad külmades meredes, teda võib kohata nendes merepiirkondades, kus keskmine temperatuur on alla 15°C
........................................................................................................ 6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................. 7 SISSEJUHATUS Pringel (Phocoena phocoena) on üks maailma väiksemaid hammasvaalalisi, kes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Maailmas võib kohata vähemalt nelja pringlite alaliiki. Nende peamine eluala on põhjapoolkeral Atlandi ookeanis ja Vaikses ookeanis. Peale selle elavad omaette pringlipopulatsioonid Mustal merel ja Tsiili rannikuvete lõunaosas. Põhja- Atlandil ja Põhjameres elab hinnanguliselt 350 000 pringlit. Seevastu Läänemeres, seespool Taani väinasid, Saksamaa ja Poola rannikute lähistel, elab umbkaudu 600 pringlit. Rootsi rannikualadel võib pringleid reeglina kohata Gotlandist lõunapool. Läänemere pringlid on muutunud teatud määral
VAALAD S I N I VAA L Sisukord 1.Sissejuhatus lk. 3 2.Sinivaal lk. 4 - 5 3.Pildid sinivaalast lk. 6 4.Pildid sinivaalast lk. 7 5.Kasutatud kirjandus lk. 8 Sissejuhatus Esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Kuidas ja miks vaalade esivanemad merre kolisid, ei ole ikka veel selge.Umbes 55 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm kaladest kihavad jõesuudmed. Aastatuhandete vältel nad järkjärgult muutusid, et paremini sobida oma märja koduga.Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha. Kujunes välja tugev sabauim. Esikäpad muutusid uimedeks, millega
Janely Tilk 8a klass Paikuse Põhikool Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Nagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Delfiini kehaehitus Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Nende jõuline sabauim liigub vees üles-alla ning tõukab
Mõnikord kasutavad nad valje helisid parvekalade segadusse ajamiseks ja isegi halvamiseks. Nii saab toidu kätte kergema vaevaga. ` Liikumine ja suhtlemine Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad delfiinid hingata. Mõnikord teevad delfiinid hoopis kaelamurdvaid hüppeid. Arvatakse, et lisaks hingamisele on hüpetel oma osa ka karjasisesel suhtlemisel. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas on kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades, kuid jahti pidades lasevad nad arvatavasti oma saagi leidmiseks kuuldavale palju kõrgema sagedusega piiksatusi. Hiljutised uuringud lubavad oletada, et kõrgehäälsed piiksatused tekitavad kaladel soki,
SISEJUHATUS Ma valisin just seda teema, selle pärast mulle väga meeldivad loomad. Ja praegu ma tahan rääkida natukene delfiinidest. Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlaste sugukond on vaalaliste seltsi kõige arukam sellesse kuulub 50 liiki. Bagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Nad liiguvad parvedes ja orinteeruvad nagu nahkhiired, saates pidevalt välja ultrahelisignaale, mis peegelduvad tagasi ettejuhtunud takistustelt. 4 MÕNED ÜLDISED FAKTID Nimetus: delfiinid, afaliinid, pringlid Teaduslik nimi: Delphinius delphis Sugukond: Delphinidae Selts: Cetacea Kehapikkus: 1,1-10m ja enam (isane mõõkdelfiin) Täiskasvanu kaal: 30 kg (Musta mere pringel kuni 8000 kg ja enam [isane mõõkdelfiin])
Vaalalisi on ka Eesti vetesse sattunud. Vaaladel kehakuju on arenenud voolujooneliseks, mis aitab vees kergemini edasi liikuda. Tugevad külje - ja sabalihased tõukavad neid edasi. Ka uimed on voolujoonelised. Vesi on külm elupaik, seepärast on vaalalistel paks kehasoojust hoidev rasvakiht. Kui saabub talv, rändab enamik vaalu soojematesse vetesse, osa neist jõuab ekvaatorilähistele. Talvituvad vaalad kas söövad vähe või ei söö üldse. Nad elavad oma rasvade arvel ning seepärast kõhnuvad kõvasti. Pojad sünnivad vaaladel talvitumise ajal ja poegade arv on tavaliselt üks. Vaalapojal pole kuigi palju rasva ning seepärast toimubki poegimine soojades vetes. Vaalapoeg sünnib suurena ja hästi arenenuna. Joodi ja rasvarikas piim tagabki järglase kiire kasvu. Vaalalised on võimelised omavahel teatud määral suhtlema. Nende "jutt" koosneb naksatustest, vilejuppidest, urahtustest ja mitmesugustest kumedatest häälitsustest. Kaaslastele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid