Nõukogude liidu ja Saksa okupatsioon (1)

Nõukogude okupatsiooniperiood
Juunipööre ja valimised Balti riikides

• Stalini eriesindajaks Tallinnas sai Andrei Ždanov, kelle suunamisel hakati kokku seadma uut valitsust. Ülesandeks sai ka Moskva poolt esitatud ultimaatumi toetamine .
  
• 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi. Nõuti Uluotsa valitsuse väljavahetamist, samuti võeti üle tähtsamad riigiasutused.
  
• Samal päeval kirjutas Konstantin Päts alla valitsusevahetuse nõudele – uue valitsuse etteotsa määrati Johannes Vares-Barbarus.
  
• Riigikogu saadeti laiali ning kuulutati uued Riigivolikogu valimised. Nende korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit.
  
• Riigivolikogu valimised toimusid 14.-15. juulil – neid võib pidada ebademokraatlikeks, kuna üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti.
  
• 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ( ENSV ) ja paluti selle vastuvõtmist Nõukogude liitu. 6. augustil 1940. a sellekohane palve ka rahuldati.
  

• Okupantide esimeseks sammuks oli riigiaparaadi lammutamine – tagandati kõrgemaid ametnikke, sõjaväe ja politsei juhte, kohtunikke, maavanemaid ja linnapäid.
  
• Augustikuus 1940. a kiideti Riigivolikogu poolt heaks ka selle ümbernimetamine Ülemnõukoguks (esimees – Johannes Vares) ja senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimees – Johannes Lauristin ).
  
• Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Kohtusüsteem asendati nõukogude rahvakohtuga, politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest sai Punaarmee laskurkorpus .
  
• Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainuke legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekretäriks sai Karl Säre.
  
• Majanduses toimus riigistamine ; maareformi käigus kuulutati riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks.Natsionaliseeriti ka pangad , tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlustusasutused jne. Inimeste majanduslikku heaolu halvendasid veelgi järsk hinnatõus, kroonide asendamine rublaga ning kaupade defitsiidi teke.
  
• Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolis õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni . Hävitati kultuurilisi väärtusi.
  
• Toimusid arvukad repressioonid , mida viis ellu Siseasjade Rahvuskomissariaat ( SARK ). Esmalt kadusid poliitika ja teadusega seotud isikud, esimeste seas olid ka Päts ja Laidoner. 1941. a 14. juunil toimus massiküüditamine korraga mitmes riigis. Eestist deporteeriti ca 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed, vanurid Siberisse asumisele. Enamik küüditatutest surid.
  

• 22. juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid ruttu Leedu ja Läti ning 7. juulil tulid ka Eestisse. Esmalt loovutas Punaarmee Lõuna-Eesti, hiljem aga NL väed tugevnesid ja rinne stabiliseerus Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Taru joonel. Alles 22. juulil jätkas Wehrmacht pealetungi ning augustikuu lõpuks allutati pea kogu Eesti pind.
  
• Eestis toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad . Nende kaugeks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine ja Eestimaa vabastamine võõrvõimu alt. Nad ründasid pea kõiki nõukogude asutusi ja väiksemaid Punaarmee allüksusi.
  
• Metsavendade vastaseks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid, mis võitlesid Eesti rahvuslaste vastu. Nendesse kuulusid kommunistid , nõukogude aktivistid , sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Taandudes purustati tööstushooneid ja raudteid, põletati talusid, tapeti kariloomi ja hävitati vara.
  

• 1941. aasta suve lõpus tundsid eestlased kergendust Punaarmee taandumise ja sakslaste kui vabastajate pealetuleku pärast, kuid varsti sakslased kompromiteerisid end ise. 5. detsembril 1941. a allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mis juhtis Alfred Rosenberg . Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik nimetati ümber Eesti kindralkomissariaadiks.
  
• Saksa okupatsioonivõimu kõrvale sai abistavaks institutsiooniks Eesti Omavalitsus, mille eesotsas oli Hjalmar Mäe. Püüti taotleda autonoomiat, kuid toimusid arvukad tõrked ja omavalitsus oli sakslastele ennem käepikenduseks.
  

• riigikord muudeti ilma verevalamiseta ‘rahuldades Eesti rahva palve”;
  
• Sissetungijatele vaadati kui okupantidele (tänaval seisis eesti rahvas ja nuttis);
  
• Riigi nimeks sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik;
  

• muutus verevalamiseta eestlaste jaoks;
  
• vaadati kui vabastajaid;
  
• Eesti kindralkomissariaat;
  

• majandus allutati NL vajadustele;
  
• röövmajandus (riigistamine, talude äralõiked);
  

• allutati Sks vajadustele;
  
• NL riigistatud talusid ja ettevõteid ei antud tagasi;
  
• eestlaste algatusel loodi Eesri Rahva Ühisabi
  

• riigist saadeti välja mittesobilik element;
  
• repressioonid suunatud enamikus põlisrahva vastu;
  
• hukati või küüditati üle 10 000 eestlase;
  
• vastupanu metsavendade näol.
  

• riigist oli plaanis välja saata rassiliselt mitteväärtuslikud ( juudid , mustlased, eestlased);
  
• repressioonid olid suunatud ülalnimetute vastu;
  
• hukati 7800 Eesti elanikku;
  
• Loodi koonduslaagreid, hukati 10 000 juuti ja 800 mustlast;
  
• Vastupanu metsavendade näol