Juristid tegelesid seni arstide poolt peetud probleemidega. Saksa jurist Hans Gross defineeris kriminaalpsühholoogiat-KP on rakendusps. Haru,mis tegeleb kõige hingeliste aspektidega,mis kuritegevuse avastamisel ja uurimisel kõne all tulevad.Tugines ta tähelepanekutele kurjategijate,tunnistajate ja kohtunike praktikast.Taassünd on ka seotud Eysencki nimega,kes 1964.a esitas originaalse kuritegeliku käitumise teooria. 9. H. Münsterberg ja õiguspsühholoogia. Hugo Münsterberg-saksa psühholoog,kes töötas USAs.Tema oluliseim raamat õigusp valdkonnas oli avaldanud 1908.a The Witness Stand.Seal ta rääkis psühholoogia kasutamise vajalikkusest õiguses.Ta kirjeldas,kuidas võivad olla tunnistajate ütlused kaheldava väärtusega,sest suuresti sõltuvad tunnistajast endast.Nt ta näitas oma tudengitele pilti täppidega viieks sekundiks ja palus pakkuda täppide arvu.Pakkumised võisid erineda kuni
rajajateks peetakse Elton Mayot, Mary Parker Follettit jt. Nende teooriatele tuginedes kasvas 1930- ndatel aastatel klassikalisest lähenemisviisist juhtimisele välja inimsuhete koolkond. See koosnes suuremas osas organisatsioonipsühholoogidest (Maslow, McGregor, Argyris ja Bennis), Neoklassikalised teooriad on aluseks tänapäevastele juhtimisteooriatele ning on leidnud tunnustamist ja edasiarendust kaasaegsete juhtimisteoreetikute (Tom Peters, Peter Drucker jne. ) poolt. Hugo Münsterberg suhtus lugupidamisega teadusliku juhtimise koolkonna esindaja Frederick Winslow Taylori töösse ning pidas oluliseks kujundada uus teadus, mis seoks psühholoogia ja majanduse peajooned. Ta väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid peamiselt kolmes valdkonnas: sobivate vaimsete omadustega tööliste leidmisel konkreetsetele töökohtadele välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad kindlustada tööandjale
whether or not they are amanable to the methods of science. Tender-minded: intellektuaalsed, põhimõtetele orienteeritud, optimistlikud, religioossed, idealistlikud, uskusid vabasse tahtesse Thought-minded empiristid, faktidele orienteeritud, materialistlikud, pessimistid, skeptilised, fatalistid James-Lange teooria: the theory that people first respond and then have an emotinal experience. oled õnnelik, sest naerad ehk Kui tahad tunda end õnnelikuna, siis käitu vastavalt Hugo Münsterberg Jamesi õpilane? Kliiniline psüh.:uskumine paranemisse - v.a psühhoos, kuna arvas, et see n ravimatu KNSi lagunemise tõttu, retsiprookne antugonism(probleeme tekitavate mõtetele vastupidiste mõtete mõtlemine). Kohtu: pealtnägijate tunnistused pole usaldusväärsed, ei soovitanud brut ülekuulamisvõtted kuna võisid kallutada tulemust, tema tööst sai hoogu valedetektori arendus. Tööstuspsüh.: personalivalik vs töö iseloom. Rakenduspsüh
ja kohtunike praktikast. Seda teost loetakse esimeseks puhtalt püshholoogilise kriminoloogia alla kuuluvaks teoseks. Kriminaalpsühholoogia taassünd leidis aset 1960. aastatel, mil hakkas ilmnema uus huvi kurjategijate psühholoogia vastu. KP elavnemine seostub suurel määral Hans Jürgen Eysencki nimega, kes esitas 1964. aastal originaalse kuritegeliku käitumise teooria.Tema käsitluse puhul loetakse oluliseks nii isiksuse pärilikke omadusi kui ka keskkonnatingimusi. 10. H. Münsterberg ja õiguspsühholoogia. H. Münsterberg (1863-1916) oli sakslane. Ta oli Wundt'i õpilane, kuid erinevalt Wundtist pidas ta vajalikuks rakendada psühholoogiat praktiliste probleemide lahendamisel. Tema jaoks tulenes teadvusekogemus käitumise või käitumisvalmiduse tajumisest, mida tekitavad situatsioonid. 1892. läks ta ära Ameerikasse Harvardisse, kus suhtuti asjasse tunduvalt leebemalt. Teda loetakse rakenduspsühholoogia rajajaks. Teda huvitas, kuidas seda uut
Neoklassikaline (käitumuslik) käsitlusviis püüab aidata juhte paremini mõista inimeste käitumist töökeskkonnas kasutades selliseid teadusi nagu sotsioloogia, psühholoogia, antropoloogia. Kontsentreerutakse sellistele teemadele nagu motivatsioon, kommunikatsioon, eestvedamine, töögrupi formeerumine. Neoklassikalise teooriad võib jagada kaheks: · Inimsuhete koolkond · Inimressurssi koolkond 2. Inimsuhete koolkond ja selle esindajad. 2.1.Hugo Münsterberg (1863-1916)- tööstuspsühholoogia isa. oli saksa- ameerika psühholoog. Ta oli üks rakenduspsühholoogia pioneere, kes tegi uurimistööd ka tööstus ja organisatsiooni psühholoogia valdkonnas. Tööst. Ta lisas teaduslikule juhtimisele inimtegevuse psühholoogilised aspektid , mida saab kasutada töötajate motivatsiooni tõstmiseks , tööalase soorituse parandamiseks ning töötajate kinnistamiseks oma töökohtadele (tööjõu voolavuse vähendamiseks) . Samuti uuris ta turunduse ja
t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 12. Neoklassikalised juhtimisteooriad Hakkas arenema 1920-natel aastatel. Keskseks uurimisobjektiks on inimene. Jagunes: 2.1. Inimsuhete koolkond (human relations). 2.2. Inimressursi koolkond (human resouces). 2.1 Inimsuhete koolkond · Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused.
spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku org. tunnused: org. erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 12. Neoklassikalised juhtimisteooriad. Hakkasid arenema 1920 ndatel aastatel. Keskseks uurimisobjektiks oli inimene. Jagatakse kahte rühma: Inimsuhete koolkond: Hugo Münsterberg- lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: 1. Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 2. Selgitada välja psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad hästi tööd teha. 3. Selgitada välja tööliste mõjutamine võimalused. Mary Follett- ühendas teadusliku juhtimise ja sotisaalpsühholoogia
- ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus 12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad Inimsuhete koolkonna tuntumateks esindajateks on Hugo Münsterberg, Mary Parker Follett, Elton Mayo j .Inimsuhete teoreetikute oluliseks panuseks on tähelepanu pööramine inimesele ja tootmise sotsiaalse külje esile toomine. Tõsteti esiplaanile inimtegur ja inimsuhted tööolukorras, samuti mitteametliku organisatsiooni roll. Inimene on organisatsiooni aktiivne liige, kes võib tegutseda ettearvamatult ja ebaotstarbekalt. Et inimesi organisatsioonile vajalikul viisil
a) Otstarbekas tööjaotus b) Võim ja vastutus c) Distsipliin d) Käsuliini ühtsus e) Tegevussuuna ühtsus f) Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele g) Personali õige töötasustamine h) Tsentraliseerimine i) Alluvusahel j) Kord organisatsiooni ülesehituses k) Õiglus alluvatega suhtlemisel l) Personali stabiilsus m) Initsiatiiv n) Koostöö 19. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad a) Hugo Münsterberg – lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Industriaalpsühholooga rajaja. o) Psühholoogid saavad tööstusettevõtteid aidata kolmes valdkonnas: Aidata leida töökohale sobilikke töölisi Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad hästi tööd teha Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused
Klassikalised teooriad tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal loodi juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik (formal) organisatsioon, millele läheneti kui "masinale". 12 Neoklassikalised juhtimisteooriad + (sh. Inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad.) Hakkas arenema 1920-natel aastatel. Keskseks uurimisobjektiks on inimene. Jagunes: 1. Inimsuhete koolkond (human relations).: 1 Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: a Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. b Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. c Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused.
-ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. 34. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 35. 12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad 36. Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: 37. 1.Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 38. 2.Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. 39. 3.Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused 40
Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org.-ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad Hugo Münsterberg – lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia ajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid olmes valdkonnas: 1. Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 2. Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. 3.Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused. Mary Follett – ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi
inimestes vastuseisu. Samas ei saa üheselt väita, kas bürokraatia on halb või hea, sest kõik organisatsioonid on mingis ulatuses bürokraatlikud. Oluline on kindlaks määrata bürokraatia vajalikkuse tase ja sellest lähtuvalt organisatsioon ka kujundada.57 2.4.2. Juhtimise neoklassikalised teooriad58 Juhtimise neoklassikaline teooria hakkas arenema 1920-ndatel aastatel ning selle tunnustatuimateks esindajateks on Hugo Münsterberg, Mary Parker Folett, Elton Mayo jt. Sellele tuginedes loodi hiljem motivatsiooniteooria, mille rajajateks olid Abraham Maslow, Douglas McGregor jt. Esimesi loetakse inimsuhete koolkonna (human relations) rajajateks, motivatsiooniteoreetikuid aga inimressursi koolkonna (human resources) rajajateks, mille areng sai täishoo sisse alles 1950-1960-ndatel aastatel. Oma seisukohti ja ideesid esitavad neoklassikud kirjeldavate järeldustena, mitte aga käskivate ettekirjutistena.
annaabi.ee 
