Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõjustamise psühholoogia eksam (4)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida näitavad Ellen Langeri eksperimendid koopiamasina ääres?
  • Milliste sotsiaalse mõju printsiipide heaks näiteks on kalad?
  • Kui ei siis miks ja kui jah siis miks ?
  • Millised on R Cialdini arvates mõjustamise relvad?
  • Mis on inimesel ja kalkuniemal Cialdini meelest ühist ja mille poolest nad erinevad?
  • Millist mõjustamisprintsiipi kasutavad sagedasti automüüjad?
  • Mida demonstreerib PZimbardo nn Stanfordi vanglaeksperiment?
  • Mida näitasid Sherifi autokineetilise efekti katsed?
  • Kelle termin on vajadus sotsiaalse reaalsuse järgi"?
  • Millistel viisidel võib TV-s nähtud vägivald mõjutada käitumist?
  • Kuidas saab värv toetada mäletamist?
  • Kuidas saab värvi abil juhtida emotsioone?
  • Kuidas saab värvi abil toetada sõnumi mõjusust?
  • Millised muutused käitumises võivad ilmneda inimestel tihelioleku tulemusena?

Lõik failist

  • Mida näitavad Ellen Langeri eksperimendid koopiamasina ääres?
  • Põhimõte oli selles, et kui seletada inimesele probleemi sõnaga “sest” või “sellepärast” on nad palju vastutulelikumad kui jätta need sõnad kasutamata. Eksperiment seisnes selles, et ülikoolis oli koopiamasina järjekord ning lasti ühel tudengitest küsida eelseisjatelt kahte moodi, esiteks “kas ma võin koopiamasinat kasutada. Mul on vaja teha vaid viis lehte” või “Kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on kiire” ..teisele variandile tuldi vastu 94%, esimesele 60% .
  • Milliste sotsiaalse mõju printsiipide heaks näiteks on kalad ?
  • Nappuse printsiip
  • Võistlusprintsiip
  • Kas (1) „jalg lävepakul“ ja (2) „uksega näkku“ strateegiate puhul palujaks peab olema üks ja sama isik või mitte? Kui ei siis miks ja kui jah, siis miks ?
  • (1) ei pea olema sama inimene, kuna see efekt või mõju hakkab toimima
    pikema aja jooksul.
  • (2) Peab olema küll, sest kui ühele isikule on „uksega näkku“ löödud, mingisuguse palve peale, siis peaks just seesama isik esitama uue palve, kuid tagasihoidlikuma ning vastutulelikuse printsiibi kohalt tullakse talle vastu, kuna ta on samuti vastutulelik olnud.
  • Millised on R. Cialdini arvates mõjustamise relvad? 5tk
  • Vatastikkus
  • Meeldivus
  • Nappus, vähesus
  • Autoriteet/mõjuvõim
  • Kohustumine ja järjepidavus
  • Sotsiaalne tõestus, kinnitus
  • Mis on inimesel ja kalkuniemal Cialdini meelest ühist ja mille poolest nad erinevad?
  • Klõps-vurr. Kalkuniemal tunneb oma pojad ära selle järgi, et nad siutsuvad. Kui ka peaks juhtuma, et mõni ta poeg ei siutsu, siis põlgab ema ta ära või läheb sootuks kallale. Kui aga pojad siutsuvad siis ta võtab nad oma kaitsva tiiva alla, isegi kui pandi mingi topise sisse makk , kus kostis kalkunipoja siutsumist, võttis ema ta omaks. Ka inimesed reageerivad tihti häälitsustele või tuttavatele omadustele, kuid inimestel on ka mõtlemine ja aistingud omased tunnused, mis aitavad siiski eristada oma võõrast. Näiteks nahavärvuse puhul.
  • Millist mõjustamisprintsiipi kasutavad sagedasti automüüjad?
  • Kontrastiprintsiipi, „low ball”
  • Mida demonstreerib P.Zimbardo nn Stanfordi vanglaeksperiment?
  • Demontreerib seda, et kui inimesed pandi valngivalvurite rolli siis muutusid nad väga kiiresti sadistlikeks ning vangide rollis olevad inimesed omakorda passiivseteks ja depressiivseteks. Inimese kohanemisvõime on meeletult kiire. Eksperimendiks oli algul määratud kaks nädalat, kuid see katkestati juba 5ndal päeval, kuna see muutus psühholoogiliselt ohtlikuks.
  • Milliseid kolme tõõpi seadumusi omistab Asch katseisikutele oma konformuse uurimustes?
  • Grupi suurus: kui üle 5 inimese – oluliselt tugevam mõju
  • Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju
  • Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust
  • Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed
  • Mida näitasid Sherifi autokineetilise efekti katsed?
  • Normi loomine mida teised järgivad. Teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma.
  • Kelle termin on „vajadus sotsiaalse reaalsuse järgi“?

  • Millistel viisidel võib TV-s nähtud vägivald mõjutada käitumist?
  • Mõjub virgutavalt
  • Pidurdus kaob
  • Jäljendatakse
  • Teeb tuimaks
  • Tegemist on mingit sorti jäljendamisega. Näiteks kui oli boksi matsh ning kaotajaks oli neeger , siis hukati ka neegreid rohkem, kui oli valge siis peksti valgeid. Agressiivse mudeli näitamisega TV-s vallandub vägivalla laine ning laieneb sarnastele ohvritele.
  • Kas meie poolt kõneldav keel determineerib värvitaju?
  • Jah, sest räägitav keel mõjustab meie värvitaju ja mõtlemist värvidest - „värviline mõtlemine“.
  • Kas ja kuidas saab värv toetada mäletamist?
  • Värv saab toetada mäletamist, kui midagi on olnud loomulikkes värvides siis jääb see inimese teadvussesse paremini. Kui on vaja aga inimese tähelepanu võita siis ebaloomulikud värvid võivad olla kasuks.
  • Kas ja kuidas saab värvi abil juhtida emotsioone?
  • Saab näiteks värviliste reklaamidega, kui need on erksates, soojades toonides siis muutuvad ka emotsioonid paremaks ja rahulikumaks. Kui aga on tumedad külmad toonid siis muutuvad emotsioonid ka vastavateks.
  • Kas ja kuidas saab värvi abil toetada sõnumi mõjusust?
  • Saab toetada. Näiteks värvilised reklaamid köidavad tarbija tähelepanu 50% enam kui must valged. Värv soodustab äratundmist, meeldejäävust ja äratab huvi.
  • Millised muutused käitumises võivad ilmneda inimestel tihelioleku tulemusena?
  • Madalam enesekindlus
  • Vähem sotsiaalseid kontakte
  • Võistlustest kergem loobumine
  • Abituse kujunemine
  • Sotsiaalsete kontaktide vältimine
  • Diskussiooni vähene konsensus
  • Mõjustamise psühholoogia eksam #1 Mõjustamise psühholoogia eksam #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 301 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nix Õppematerjali autor
    Küsimused + vastused

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    18
    docx

    Mõjustamisepsühholoogia eksami konspekt

    Mõjustamise psühholoogia ­ Teooria ja praktika ­ Robert B. Cialdini I PEATÜKK MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr-kinnistunud käitumismustrid-jäigad ja mehhaanilised mustrid.(klõps-ja sobiv lint käivitatakse, vurr-käitumismuster rullub lahti)NT. ema kalkun ja tibud.üks tuunnus, millele reageerime Paludes kelleltki teenet, saavutame suurema edu siis, kui pakume välja põhjenduse.(sest) Kallis on hea(türkiisehete ostmine) ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") ­ tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimuste arvamus,

    Mõjustamisepsühholoogia
    thumbnail
    32
    pdf

    Üld- ja sotsiaalpsühholoogia konspekt

    ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James. USA. 3. Geštaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine). Max Wertheimer. Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA.

    üld- ja sotsiaalpsühholoogia
    thumbnail
    71
    docx

    Reklaaamipsühholoogia konspekt

    2 Tavaliselt mõlemi kombinatsioon suurema panusega ühele · 1985 Snider, Bono: raske ja kerge müügi toime sõltub mh sellest, kuivõrd inimene ennast ise vaatleb/kontrollib (self- monitoring). High self-monitors ­ inimesed, kes on väga tundlikud osas, mis puudutab nende välist pilti, nähtumust, muljet. Alluvad perifeerse mõjustamise spetsiifikale. Alluvad nn Soft-Sell tehnikatele. Low self-monitors ­ inimesed, kes on rohkem dogmaatilised, pragmaatilised. Teavad/arvavad teadvat, mida nad tahavad. Alluvad rohkem tsentraalsele mõjustamisele. Ja Hard-Sell tehnikatele. St. ­ arvestamist väärt on ka inimese/sihtrühma isiksusomadused. · 1986 Markus, Nurius ­ Võimaliku "mina" kontseptsioon/ the concept of possible selevs Mõjustamise efektiivsus sõltub ka sellest, et kuivõrd on rakendatud toimet

    Reklaamipsühholoogia
    thumbnail
    56
    doc

    Sotsiaalpsühholoogia

    thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia ­ see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele ­ isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904).

    Sotsiaalpsühholoogia
    thumbnail
    30
    docx

    Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

    Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 ­ 1920) ja Völkerpsychologie ­ rahva moraal, tavad, õiglustunne ...

    Sotsiaalpsühholoogia
    thumbnail
    240
    docx

    Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

    Seosed teiste teadustega • Registreerimine – PSI-s! Aineprogramm: loengud, iseseisev töö • Kirjandus: kohustuslik ja soovitav. Eesti, vene ja inglise keeles • Loengud vabatahtlikud, programm + slaidid üleval Moodle keskkonnas. Kursuse nimetus Moodle’s: Sotsiaalpsühholoogia 2015 • Parool: sp2015 • Moodle tugiisik Veronika Rogalevits, ruum: M356, tel: 6409 282 E-post: [email protected] Eksam - kirjalik valikvastustega eksamitöö (ca 50 küsimust), küsimused toetuvad nii loengumaterjalidele kui ka kohustuslikule kirjandusele Eksamiajad: 16.03. kell 12.15 ja 26.05. kell 19.00. Materjale on lubatud kasutada, vastamise aeg on piiratud. • Hinde aluseks on õigete vastuste osakaal (50-59% =E; 60- 69% =D; 70-79% = C; 80-89% = B; 90-100% = A) Teemad Sotsiaalpsühholoogia kui teadus • SP uurimisvaldkonnad

    Sotsiaalpsühholoogia
    thumbnail
    69
    odt

    Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

    (1934) 1. Hoiakud Hoiak ja väärtus Hoiak: püsiv üldistatud suhtumine üksikobjekti Väärtus - püsiv motiveeriv veendumus, suhe üldprintsiipi Hoiakud: meeldib T.Mägi, eelistan rohelisi, armastan hiina toitu, ballett ei istu.... Väärtused: kollektivism-indivdualism, traditsioon-muutus, egalitarism, perekondlikkus ... vt S.Shwartz, R.Inglehart jt Hoiak ­ psühholoogia?, väärtused ­ sotsioloogia? Hoiaku ehitus Kognitiivne/tunnetuslik komponent (pilt) Emotsionaalne komponent (suhtumine) Käitumuslik komponent (tegu) Tavakäsitlus: H kui verbaalselt väljendatud suhtumine (see, mida ütlen) SP: hoiak on pilt + suhtumine + tegu Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?) Tugeva H tunnused (Krosnick, Pretty, 1995): ajaliselt püsivad,

    Sotsiaalpsühholoogia
    thumbnail
    46
    pdf

    Sotsiaalpsühholoogia loengud

    Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja ­suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek.

    Sotsiaalpsühholoogia




    Kommentaarid (4)

    meow123 profiilipilt
    sass kiiivikas: Ei aita eksamiks õppimiseks jus väga palju, segaselt koostatud, valikvariantidega, millest osad on puudu.
    16:47 03-01-2012
    Liiika profiilipilt
    Liiika: Vastused mõnedele küsimustele väga mitte arusaadavad, ja ei aita eksami õppimiseks.
    21:35 18-03-2012
    LauraJee profiilipilt
    LauraJee: pole piisav materjal
    11:22 19-12-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun