Mälu kohta üldselt ja mälu protsessid (0)

MÄLUHÄIRED
Avatud Ülikool I aasta
Referaat
Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse
Õppejõud: Kristjan Kask



Sisukord
Sisukord 2
1 Sissejuhatus 3
2 Mälu protsessid 4
3 Mäluhäirete kliinilised vormid. 4
3.1 Ülimälu 4
3.2 Liigmälu ehk hüpermneesia. 5
3.3 Vaegmälu ehk hüpomneesia 5
3.3.1 Fiksatsiooni hüpomneesia. 5
3.3.2 Reproduktsiooni hüpomneesia 5
3.4 Mälulünk ehk amneesia 6
3.4.1 Progresseeruv amneesia 6
3.4.2 Anterograadne amneesia 6
3.4.3 Retrograadne amneesia 7
3.4.4 Retardeeritud amneesia 7
3.4.5 Alkohoolne palimpsest 7
3.4.6 Täielik amneesia 7
3.4.7 Osaline amneesia 7
3.4.8 Afektiivne amneesia 8
3.4.9 Hüsteeriline amneesia 8
3.4.10 Fiksatsiooni amneesia 8
3.5 Mälupetted 8
3.5.1 Pseudoreministsents 8
3.5.2 Krüptomneesia 8
3.5.3 Konfabulatsioon 9
4 Kokkuvõte 9
5 Kasutaud kirjandus 10

Sissejuhatus

Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut. Arukas tegevus ilma mäluta on mõeldamatu nagu ka ilma taju või mõtlemiseta. Peaaegu kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad (2, lk 33).
Jüri Saarma (1977) on kirjutanud, et mälul on võime arendada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi ja teadmisi. Iga peaajju jõudev närvierutus jätab seal jälje – engrammi, mida on võimalik hiljem teadvuses reprodutseerida. Vahetu tunnetamise materjal reprodutseeritakse kujutlustena helidest, värvidest, esemetest ja olendeist nende