Muinasaeg Eestis (0)

1 Hindamata

Lõik failist

1)JÄÄ MÕJU EESTI PINNAMOELE
Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored . Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk-järgult Lääneme arvel suurenenud.
2)INIMASUTUS EESTIS
ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr)
3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING.
1.Keskaeg(1200-1561) 2. Uusaeg (1561-1918),alajaotus: Varauusaeg (1561-1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-)
4)MUINASAJA PERIODISEERING
Kiviaeg -vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ;noorem kiviaeg ehk neoliitikum . Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg -vanem rauaaeg-eel-
rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg- viikingiaeg ja hilisrauaaeg.
5)KERAAMIKAKULTUURID
KUNDA KULTUUR
KAMMKERAAMIKA KULTUUR
NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR
ASULAKOHAD
Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani-rajati veekogude lähedusse, et oleks soodne kalastada ja küttida
Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel-jõgede-järvede ääres, mererannas, väikesaartel
Volga jõest Reini jõeni, lõunas Alpideni-asulad piirkondades kus leidus rohumaad loomadele ja sobivat mullakihti põllule
ELANIKUD
Elati ca 15-30 liikmelistes kogukondades, kus oli 2-4 peret
2 OLETUST:
*oldi rändava eluviisiga
* Omaette elavad üksikpered
ELATUSALAD
Kalastamine , jahtimine, korilus
Küttimine, korilus, kalastamine, suur kunstitase
loomakasvatus (kitsed, lambad, veised , sead), maaviljelus , kalastamine, jaht
TÖÖRIISTAD
Tulekivist ja kvartsist tehti; üks põhiliseimaid tööriistu oli kivikirves ; kasutati luid ja sarvi, millest tehti ahinguid, naaskleid jne
Jahi- ja tööristade valmistamise oskus oli paranenud, laialt oli levinud kitut tüüpi lihvitud kirved ja talvad
Kivi-ja puukõplad
KERAAMIKA
Omapära: arvukad algelised luu- ja puutööristad
Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud , mille välispinda on kaunistatud lohukeste ja väikeste täkete ridadega
Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning Venet meenutavad hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved
7)MATMISKOMED.
Kammkeraamika surnuid sängitati asula territooriumile,isegi elamute põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehted eluks teise ilma. Ühele oli pandud kaasa sookure tiivaluud. Nöörkeraamika-kalmistud rajati asulast väljapoole või kõrgemale küngastele. Surnud asetati maasse

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ReigoR Õppematerjali autor

Kokkuvõte muinasajast Eestis.

muinasaeg

Sarnased õppematerjalid

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.

Ajalugu

doc

Muinasaeg ja selle periodiseering

MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ja sarvi

Ajalugu

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr.

Ajalugu

doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

) 1143. a. Rajati LÜBECK. Eestlaste relvad: viskeodad/torkeodad, sõjakirvaed, mõõk, kilp. --> Malev (ühe maakonna mehed) MUISTNE VABADUSVÕITLUS Ristisõdijate eesmärgiks oli: 1. Ristiusu levitamine 2. kaupmeeste turvalisem kauplemine 3. juurdepääs uutele maavaldustele. MEINHARD- rahumeelne misjonitöö. 1180. Üksküla liivlaste bismis-ristimine kivilinnuse vastu. TEODERICH-(Meinhardi abiline), tülis liivlastega. Ristis Kaupo. Käis ka Eestis ( 1191 -päiksevarjutuse ajal) Suri 1196.a. BERTHOLD-1198 a. Piiskop. Polnud rahumeelne, saabus koos ristisõdijatega. Esimeses konfliktis liivlastega tapeti. ALBERT- 1199. Saabus koos 500 ristisõdijaga. Pani aluse Riia linnale (1201). Hakati ehitama Toomkirikut. Laskis kõik vallutatud alad pühendadad Neitsi Maarjale ( Maarjamaa). Ristimata liivlaste mäss- AKO üritas vastu hakata, kuid vastuhakk ei õnnestunud. Aastaks 1208 olid kõik latgalid ja liivlased ristitud.

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni

Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades

Ajalugu

docx

Muinasaeg ja selle tähtsamad perioodid

Muinasaeg ja selle allikad Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud )

Ajalugu

odt

Muinasaeg

Perioodi nimetus Vanem pronksiaeg Noorem pronkisaeg Eelrooma rauaaeg Kultuur/aeg 1800-1100 a ekr 1100-500 ekr 500 ekr 50 pkr Asukohad Muhu, Võrtsjärve Lääne- ning Põhja- Kagu-Eesti, Põhja- ümbrus Eesti ning saared Eesti rannik, saared, Eestis elas u 40 000 inimest Levik suur Leiud Pronksesemd, odaotsad Põllujäänused, Esimesed rauast (kivihunnikud) esemed Asulad/elamud Kindlustatud asulad, Kindlustatud asulad

Ajalugu

odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp. Varauusajast alates kirjalike allikate hulk oluliselt kasvab (trükikunsti leiutamine, võimu bürokratiseerumine, kirjaoskuse levik). Enamik kirjalikest allikatest asub arhiivides. 2. Muinasaeg . Kiviaeg Eestist ei ole leitud paleoliitilisi leide, sest sel ajal ei olnud Eestis veel asustust. Vanim Eesti asula on Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid : 1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid