Morfoloogia. Pöördekategooria liikmed (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Morfoloogia
Pöördekategooria liikmed

Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood , aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda.

Pöördsõna vormid võivad olla a) finiitsed või infiniitsed, b) liht- või liitvormid.

Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja milles avalduvad pöördsõna morfoloogilised kategooriad.

Infiniitsed vormid on niisugused pöördsõnast regulaarselt moodustatavad vormid, mis normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning milles pöördsõna morfoloogilised kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Seevastu võivad mõnes infiniitses vormis väljenduda hoopis käändsõna morfoloogilised kategooriad. Infiniitsetel vormidel puuduvad mitmed tegusõnale omased tunnused ning nad lähenevad sõnaliigilt nimi-, omadus- ja määrsõnadele.
Lihtvormid ehk sünteetilised vormid on vormid, mis koosnevad ühest sõnast, nt elasin, elavat , elanuksime, elades .
Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud.

Infiniitsed vormid


Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühma: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed : da-tegevusnimi e da- infinitiiv , vat-tegevusnimi e vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin, b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid ja c) määrsõnalaadne des-vorm e gerundiiv.

da-tegevusnimi

da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm.

vat-tegevusnimi


vat-tegevusnimi on kujunenud pöördsõna oleviku kesksõna osastava käände vormist . Temast kui iseseisvast infiniitvormist on alust rääkida seetõttu, et süntaktiliselt käitub ta nimisõna laadselt.

ma-tegevusnimi


ma-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis seondub osa käändekategooria liikmetega. ma-tegevusnimel on viis vormi: ma-, mas-, mast-, maks- ja mata-vorm. Eesti keelde on püütud tuua ka mani- ja maga-vormi, aga need pole kasutust leidnud. ma-tegevusnime vormide tähendus ja süntaktilised kasutusvõimalused on erinevad.

Kesksõnad


Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. Seetõttu on kesksõna sõnaliigilt lähedane omadussõnadele ja saab esineda täiendina, nt tõusev päike, praetud kartulid. Verbikategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhteline olevik , isikuline tegumood), praetud kartulid (suhteline minevik, umbisikuline tegumood).
Kuna olevikus ja minevikus on kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad, on mõttekas eristada eesti keeles kaht kesksõna -- oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna --, millel kummalgi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm.

Oleviku kesksõna


Oleviku kesksõna väljendab tegevust, mis suhtelises olevikus iseloomustab tegijat või tegevusobjekti.

Mineviku kesksõna

Mineviku kesksõna

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Morfoloogia-Pöördekategooria liikmed #1 Morfoloogia-Pöördekategooria liikmed #2 Morfoloogia-Pöördekategooria liikmed #3 Morfoloogia-Pöördekategooria liikmed #4 Morfoloogia-Pöördekategooria liikmed #5 Morfoloogia-Pöördekategooria liikmed #6 Morfoloogia-Pöördekategooria liikmed #7 Morfoloogia-Pöördekategooria liikmed #8 Morfoloogia-Pöördekategooria liikmed #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Morfoloogia
  • Pöördekategooria liikmed
  • Tegumoekategooria liikmed
  • Ajakategooria liikmed
  • Kõneviisikategooria liikmed
  • Kui Jüri
  • Jüri homme meile. Ah mina
  • Kõneliigikategooria liikmed

Teemad

  • pööre, tegumood, aeg, kõneviis
  • kõneliik
  • Finiitsed vormid
  • Infiniitsed vormid
  • elasin
  • elavat, elanuksime, elades
  • Liitvormid
  • olen elanud, ei ela, ei ole elanud
  • Infiniitsed vormid
  • tegevusnimi
  • partitsiibid
  • gerundiiv
  • tegevusnimi
  • ma-, mas-, mast-, maks
  • maga
  • Kesksõnad
  • Kesksõna
  • tõusev
  • praetud kartulid
  • Oleviku kesksõna
  • Mineviku kesksõna
  • vorm
  • Pööre
  • geenus
  • isikuliseks tegumoeks
  • impersonaaliks
  • Isikuline tegumood
  • eile linnas
  • Eile
  • päev läbi
  • Umbisikuline tegumood
  • Teises toas lauldi
  • kostma, sadama
  • helendama
  • takse, dakse, akse, t, d, ta, da
  • tempus
  • Olevik
  • takse, dakse
  • Lihtminevik
  • Täisminevik
  • Näostki on
  • teinud
  • lõpetanud
  • olema
  • olen elanud, oleme elanud, on elatud
  • Enneminevik
  • Näostki võis näha, et
  • (= Selle koha
  • peal olevat vanasti linn olnud.)
  • olin elanud, olime elanud, oli elatud
  • Üldminevik
  • kõvasti
  • tehtud
  • oleksin elanud, oleks elatud, olevat elanud, olevat elatud
  • olgu elanud, olgu tehtud
  • ela/nu/ksin, ela/nu/vat
  • moodus
  • eile maale
  • jätaksin
  • parema meelega vastamata
  • sõitnud
  • Jüri
  • homme maale
  • meile külla!
  • tingiv kõneviis
  • möönev
  • jussiiv
  • Kindel kõneviis
  • Pidin
  • kukkunud
  • Mari ütles, et Jüri
  • sa nüüd kohe
  • see töö nüüd kohe valmis!
  • Tingiv kõneviis
  • tädil
  • auto
  • Tahaksin
  • jäädagi nooreks!
  • ela/ksi/n
  • ela/ks
  • ela/ksi/n = mina ela/ks
  • ela/ksi/d = sina ela/ks, ela/ksi/me = meie ela/ks
  • Käskiv kõneviis
  • Lõpetage
  • ela, elage
  • üles
  • mägedele!
  • mägedesse!
  • selle koha pealt täiesti vait
  • ge, ke
  • ela/ge, haka/ke, ela/ge/m, haka/ke/m
  • joo/ge
  • hüpa/ke
  • Kaudne kõneviis
  • olevat
  • ela/vat, ole/vat elanud
  • ela/nu/vat, ela/ta/vat
  • Möönev kõneviis
  • Tulgu
  • päev läbi palehigis tööd!
  • siin juba
  • kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata
  • ela/gu, haka/ku
  • joo/gu
  • haka/ku
  • ela/ta/gu
  • haka/ta/gu
  • Kõneliik
  • eitav
  • negatiiv
  • elasime : ei elanud, elan : ei ela, elatakse : ei
  • elata
  • Jaatav kõneliik
  • eile maale
  • Eitav kõneliik
  • eile
  • maale
  • ära
  • ära ela, ärgu elagu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

42
docx
Morfoloogia alused
22
doc
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
28
doc
Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
8
docx
Morfoloogia konspekt
14
odt
Reeglid-mida põhikooli lõpuks on vaja teada
27
doc
EESTI KEELE STRUKTUUR
36
doc
Morfoloogia
22
doc
Eesti keele lauseõpetus 2010 2011





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !