50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
56 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Crp
Õppematerjali autor
süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse võttes ongi jõutud diiselmootorite toiteaparatuuri arengus CR seadmeteni. CR kujutab endast arvutijuhitavat kütuse kõrgrõhu otsepritset silindritesse. Seda toitesüsteemi nimetatakse ka "ühisanumpritseks".
süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse võttes ongi jõutud diiselmootorite toiteaparatuuri arengus CR seadmeteni. CR kujutab endast arvutijuhitavat kütuse kõrgrõhu otsepritset silindritesse. Seda toitesüsteemi nimetatakse ka "ühisanumpritseks".
OLULISEMATE ANDURITE TÖÖPÕHIMÕTE Mootorielektroonika seadmetest moodustavad andurid ühe suurema osa. Järgnevalt ongi toodud olulisemate andurite tööpõhimõtete kirjeldused. Temperatuuriandurid Temperatuuriandureid kohtab mootori jahutusvedeliku temperatuurianduritena, mootoriõli temperatuurianduritena, silindritele antava õhu temperatuurianduritena jne. Reeglina on need termistortüüpi andurid, mille põhiosaks on pooljuht, mida kutsutakse termistoriks. Selle pooljuhi omaduseks on temperatuuri tõustes vähendada oma elektrilist takistust. Termistor 100000 90000
Diiselmootorite heitgaaside koostises on keskkonnale ohtlikumaks komponendiks tahm (puhas süsinik). Kaasaegsetel diiselmootoritel on karme saastenõudeid arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites DW12TED4 koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega. Sellisel juhul rakendab mootori arvuti nn. sundregenereerimise programmi: peale tavalist tööprotsessi mootori silindris pihustatakse silindrisse kütust veel lisaks töötakti lõpus, mis ei jõua väljalaske takti alguseks veel ära põleda ja heitgaasidesse jääb palju põlemata süsivesinikke (HC), mida järelpõletatakse katalüsaatoris
Seal leidub nii mikroprotsessoreid, takisteid, kondensaatoreid, dioode ning muudest elektroonika komponentidest[1]. Reeglina on igal autol süüte ja küttesegu juhtimiseks üks juhtplokk, kuid see plokk pole vaid pelgalt nende kahe juhtimiseks. Eelpoolnimetatud seade töötab koos teiste autos olevate süsteemide ja anduritega, moodustades autos keeruka elektroonika ahela. Kuna tehnika areneb ja samuti areneb ka autodesse installeeritav elektroonika, siis on autoajud muutunud järjest kompaktsemateks ja ,,kokkusurutumaks" selles mõttes, et iga väiksemagi süsteemi töö on programmeeritud kõik kokku üheks plokiks. See teeb automootori juhtarvuti hinna üüratult suureks. On olemas väga erinevaid autoajusid. On olemas margipõhised originaalosad, ning rahvakeeli B-varuosad, samuti on olemas ka kagu-Aasia koopiaid. Autoaju puhul ei saa väita seda, et on küll olemas erinevaid tootjaid jne, kuid põhimõte sama
t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O Heitgaasides on alati hapnikku. Kui sellest enamust ei ole ära kasutatud, siis oli segu koostis liiga lahja või põlemisprotsessile eelnevalt ei ole olnud korralikku hapniku ja kütuse segunemist. Normaalsel põlemisel on jääkhapniku sisaldus heitgaasides väga väike sest enamus kasutatakse alati ära. Süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur on põlemisjäägid. Mida suurem on CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites kütuse põlemise ajal jääb CO2 14% kanti. Selle ajaga, kui heitgaasid läbivad katalüsaatori ja jõuavad heitgaasitorustiku väljundini, tõuseb süsinikdioksiidi mahuprotsent 15% 16%-ni. · Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osakesed (tahm).
silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev faasinihkenurk, sõltuvaalt mootori dünaamilistest parameetritest. Sisselasketakti alguses on põlemiskambris eelmisest tsüklist järele jäänud gaasid. (Küttesegu, mis voolab silindrisse, seguneb jääkgaasidega, moodustades töösegu. Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab mahu ja sellele vastava rõhu muutumist sisselasketaakti jooksul kõver ra, mis asub välisrõhujoone all. Joonis 3. Neljataktilise ottomootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid