Mehaanika (2)

MEHAANIKA

• Füüsika tegeleb loodusnähtuste uurimisega.
  

Staatika- uurib kehade tasakaalu või paigalseisu meie valitud taustsüsteemis.
Kinemaatika- käsitleb liikumist geomeetrilisest vaatepunktist uurimata nende kehade liikumise põhjuseid
Dünaamika-uurib kehade liikumist nende rakendatud jõudude toimel
Mehaanika- tegeleb kehade mehaanilise liikumise uurimisega ning selle põhiülesanne on keha asukoha määramine mistahes suvalisel ajahetkel.

• Kehade liikumine on tema asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes mingi aja vältel
  
• Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi ajavahemiku jooksul.
  
• Punktmass on selline keha mille mõõtmeid me antud tingimustes jätame arvestamata kuid mille massi me arvestame.
  
• Trajektoor on joon mida mööda keha liigub.
  
• Teepikkuseks nimetatakse läbitud trajektoori selle osa pikkust, mille keha antud ajavahemikus läbis
  
• Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist mille korral keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused .
  
• Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused kusjuures trajektooriks on sirge.
  
• Vektoriks nim sellist füüsikalist suurust, mida lisaks arvväärtusele iseloomustab ka suund
  
• Nihkevektoriks nim vektorit ehk suunatud sirglõiku mis ühendab keha algasukoha keha lõppasukohaga ning ta on suunatud lõppasukoha poole.
  
• V= s/t ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nim füüsikalist suurust, mis on võrdne keha poolt sooritatud nihke ja selle nihke sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
  
• SI-s on kiiruse ühikuks võetud sellise ühtlase sirgjoonelise liikumise kiirus, mille korral keha läbib ajavahemiku 1 sekundi jooksul teepikkuse 1 meeter ja seda ühikut nim 1m sekundi kohta.
  
• Tiheduseks nim füüsikalist suurust mis on võrdne keha massi ja ruumala suhtega.
  
• SI-s on tiheduse ühikuks võetud sellise keha tihedus, mille mass on 1kg ja ruumala 1m3 ja seda ühikut nim üheks kilogrammiks ühe kuupmeetri kohta.
  
• Ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks nim sellist liikumist, mille korral keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra, kusjuures trajektooriks on sirge.
  
• Kiirenduseks nim füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha kiiruse muutmise kiirust ning ta on võrdne kiiruse muudu ja selleks muutumiseks kulunud ajavahemiku suhtega
  
• SI-s on kiirenduse ühikuks võetud sellise ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiirendus, mille korral keha kiirus 1 sekundi jooksul muutub 1m/s2 võrra ja selle ühik on 1m/s2.
  
• F= m . a Jõuks nim füüsikalist suurust mis iseloomustab kehade vastastikmõju ja ta on võrdne keha massi ja selle keha poolt omandatud kiirenduse korrutisega.
  
• SI-s on jõu ühikuks võetud selline jõud mis mõjub kehal mille mass on 1 kg ning annab sellele kehale kiirenduse 1m/s2 ja seda ühikut nim üheks njuutoniks.
  
• Vabalangemiskiirenduseks nim sellist kiirendust mille maa annaks kehale sellisel juhul kui teiste kehade mõju vaadeldavale kehale puuduks ja keha langeks vabalt õhutühjas ruumis ainult maa külgetõmbe mõjul.
  
• Raskusjõuks nim jõudu millega maa tõmbab keha antud piirkonnas enda poole ning ta on võrdne keha massi ja vabalangemiskiirenduse korrutisega.
  
• Keha kaaluks nim jõudu millega keha tänu maa külgetõmbe jõule mõjutab kas alust või riputusvahendit.
  
• Juhul kui kehal vertikaalsihiline kiirendus puudub on keha kaal võrdne sellele kehale mõjuva raskusjõuga ning selle erandjuhul võib ka keha kaalu arvutada valemiga P=mg kus P on vertikaalsihilise kiirenduseta liikuva keha kaal
  
• P=F/s Rõhuks nim füüsikalist suurust mis on võrdne keha pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti pinnaga mõjuva jõu absoluutväärtuse ning selle pinna pindala suhtega.
  
• SI-s on rõhu ühikuks võetud selline rõhk, mida avaldab pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti pinnaga mõjuv jõud kus selle jõu absoluutväärtus on 1N ja selle pinna pindala on 1m2 ning seda ühikut nim üheks paskaliks (1Pa)
  
• Pascali seadus: vedelikule või gaasile antav rõhk antakse ilma muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse punkti.
  
• Fü=ρVg Archimedese üleslükkejõuks nim jõudu millega vedelik või gaas mõjutab sellesse asetatud tahket keha ning üleslükkejõu absoluutväärtus on võrdne vedeliku või gaasi tiheduse, vedelikus või gaasis oleva keha ruumala ja vabalangemiskiirenduse absoluutväärtuse korrutisega.
  
• Vedeliku või gaasisamba poolt alusele avaldatav rõhk on arvutatav valemiga: p=ρgh kus ρ on vedeliku või gaasi tihedus, g vabalangemiskiirenduse absoluutväärtus ja h vedeliku või gaasi samba kõrgus.
  
• Mehaaniliseks tööks nim füüsikalist suurust mis võrdub kehale mõjuva jõu absoluutväärtuse, keha poolt sooritatud nihke absoluutväärtuse ja jõuvektori ning nihkevektori vahelise nurga koossiinuse korrutisega.
  
• SI-s on mehaanilise töö ühikuks võetud selline töö, mida teeb jõud 1N juhul, kui selle jõu mõjul nihkub keha jõu mõjumise suunas edasi 1 meetri võrra ja seda ühikuks nim 1 džauliks.
  
• Võimsuseks nim füüsikalist suurust mis isel töö tegemise kiirust ning ta on võrdne tehtud töö ja töö tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
  
• SI-s on võimsuse ühikuks võetud selline võimsus mille korral 1 sekundi jooksul tehakse tööd 1 džaul ja seda ühikut nim üheks vatiks.
  
• Energiaks nim füüsikalist suurust, mis isel keha töö tegemise võimet ning ta on võrdne sellise tööga mida keha oleks võimeline tegema antud olukorras ning valitud taustsüsteemi suhtes .
  
• Kineetiliseks energiaks nim energiat mida keha omab tänu liikumisele ning ta on võrdne keha massi ja kiiruse absoluutväärtuse ruudu poole korrutisega.
  
• Keha potentsiaalseks energiaks nim energiat mida keha omab tänu sellele et keha on vastastikmõjus teiste kehadega.
  
• Keha deformatsiooniks nim keha kuju ja mõõtmete muutumist kusjuures keha deformatsiooni tagajärjeks on kehas elastsusjõudude tekkimine.
  
• Hooke’i seadus: FE=-kx kus k on keha jäikus ja x keha deformatsioon. Suhteliselt väikestel deformatsioonidel on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga.
  
• Keha potentsiaalne energia raskusjõudude väljas : E=mgh ja elastsusjõudude väljas : E=kx2/2
  
• Mehaaniliseks energiaks nim keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat
  
• Energia jäävusseadus: energia ei teki ei millestki ega kao mitte kuhugi, see võib ainult muunduda ühest liigist teise