Title:
Test nr.1 Materjalide mehaanilised omadused
Started :
Thursday 23 September 2010 13:15
Submitted:
Thursday 23 September 2010 13:30
Time spent :
00:14:53
Total score :
92/100 = 92% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100
1.
Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 6 203 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35%
Student Response
Value
Correct Answer
Answer:
620,3
70%
620
Units :
N/mm2
30.0%
N/mm2
Score:
10/10
2.
Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 450 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2
Student Response
Value
Correct Answer
Feedback
A.
Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse
100%
B.
Varras ei deformeeru antud jõu korral.
C.
Varras deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel puruneb.
D.
Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks
Score:
10/10
3.
Millist tugevusnäitajat kasutatakse plastsete materjalide korral tugevusarvutustes (voolavuspiiri Re ja tõmbetugevuse Rm vahe on suur)?
Student Response
Value
Correct Answer
Feedback
A.
A
B.
Rm
C.
KV
D.
Re
100%
Score:
10/10
4.
Millist kõvaduse määramise meetodit saab kasutada karastatud terase kõvaduse määramiseks?
Student Response
Value
Correct Answer
Feedback
A.
HRC
60%
B.
HV
40%
C.
HRB
D.
HBS
Score:
10/10
5.
Materjali plastsusnäitajateks on?
Student Response
Value
Correct Answer
Feedback
A.
katkevenivus A
50%
B.
KV
C.
katkeahenemine Z
50%
D.
HRC
Score:
10/10
6.
Mis on materjali sitkuse näitajaks standardi EVS EN 10045 järgi
Student Response
Value
Correct Answer
Feedback
A.
Rm, Re [N/mm2]
B.
KU, KV [J]
100%
C.
HRC, HRA
D.
A, Z [%]
Score:
10/10
7.
Millised on pingeühikud?
Student Response
Value
Correct Answer
Feedback
A.
MPa
50%
B.
N
C.
J/m2 ( ruudus )
D.
N/mm2 (ruudus)
50%
Score:
10/10
8.
Tõmbeteimiga määratakse järgmised materjali plastsusnäitajad?
Student Response
Value
Correct Answer
Feedback
A.
löögisitkus KU
B.
katkeahenemine Z
50%
C.
katkevenivus A
50%
D.
füüsikaline voolavuspiir Re
Score:
10/10
9.
Konstruktsioonis on detail, mis töötab staatilistel tõmbekoormustel, kuid saab ka löökkoormusi. Detaili töötemperatuur on vahemikus +40...-35 kraadi. Detaili ristlõikepindala on 54 mm2 ja töökoormus on 3 712N. Vahepeal tekitab konstruktsioon detailile suurema koormuse 11 493N. Detaili materjali mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re=457 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm=1 338 N/mm2 ja külmhapruslävi = -62 C ning kõvadus HRC 35. Leidke suurim pinge mis tekib detailis ja andke ühikud?
Student Response
Value
Correct Answer
Answer:
212,8333333
70%
213
Units:
N/mm2
30.0%
N/mm2
Score:
10/10
10.
Konstruktsioonis töötab detail staatilistel tõmbekoormustel, millele lisandub vältimatu abrasiivkulumine. Detaili töötemperatuur on vahemikus -20...+20 kraadi. Detaili töötava osa väikseim ristlõikepindala on 100 mm2 ja staatiline töökoormus on 35000 N. Kulumise tulemusel väheneb ristlõige 50 mm2. Detaili materjali mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re= 450 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm= 750 N/mm2 ja külmhapruslävi Tkhl= -45 C ning kõvadus HRC 5. Teil kui inseneril tuleb anda eksperthinnang järgmisele situatsioonile. Kirjeldatud detail puruneb sitkelt ja on näha väsimuse jälgi. Selgitage purunemispõhjus ja andke soovitus purunemise vältimiseks! (lühidalt 1..4 lauset).
Student Response:
Purunemine ei toimu, sest ristloige 50mm2 = 37500 staatilist tookoormust, kui koormus rohkem siis tuleb purunemine.
Sample Correct Answer
Detaili abrasiivkulumise tulemusel ristlõige vähenes 50 mm2, kus töökoormus tekitab pinge 700 N/mm2, mis on lähedane tõmbetugevusele, kus edasi on toimunud väsimuspurunemine. Detaili tööiga tõstaks oluliselt kõvaduse suurendamine 60-62 HRC juurde. Võib saavutada tsementiitimisega.
Score:
2/10
1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas(vt. joonist), kui varda ristlõige S= 10 mm2 ja jõud 4 625 N. Student Response Value Correct Answer Answer: 462,5 70% 463 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Correct Value Feedback Response Answer A. Varras ei 0% deformeeru antud jõu korral. B. Varras 0% Student Correct Value Feedback Response Answer deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel puruneb
View Attempt . 1 4 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused Started: Wednesday 14 February 2007 14:18 Submitted: Wednesday 14 February 2007 14:25 Time spent: 00:06:57 Total score: 89/100 = 89% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 154 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Value Correct Answer
1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 230 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Correct Answer Answer: 723,0 723 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Correct Answer Feedback A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks C. Varras deformeerub
Praktikum nr 1. Materjalide mehaanilised Title: omadused: tugevus, plastus ja löögisitkus Started: Sunday 19 September 2010 15:44 Submitted: Sunday 19 September 2010 16:38 Time spent: 00:54:14 88,6/100 = 88,6% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel
1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime deformatsioon ennem olla. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu B. Materjali võime purunemata taluda koormust. C. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele defor D. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunema E. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu Score: 3/3 3. Mis on plastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste j?
1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile B. Materjali võime purunemata taluda koormust. C. Mater
Student Response Feedback tõmbeolukorras Score: 3/3 5. Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust? Student Response Feedback A. stantsimine B. keevitamine C. lõiketöötlemine D. lehe valtsimine E. painutamine Score: 3/3 6. Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student Response Feedback A. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel sama suur B. Tõmbeteim ei erine surveteimist C. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem D. Mõlemad on staatilised koormamise viisid Score: 3/3 7. Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 19 912N ja katsekeha ristlõike pindala S=57mm2 Student Response Answer: 349 Units: N/mm2 Score: 4/4 8.
1. Mis on deformatsioon? Student Response Feedback A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 5/5
Kõik kommentaarid