Kontrolltööks
Sunday , March 28, 2010
11:18
PM
1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis
Maj
poliitika kuulub maj teaduste hulka ja on sarnaselt teiste
valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. Maj pol teooria
uurimisobjektiks on praktiline majanduspoliitika st. suure hulga
intsitutsioonide (valitsus, keskpank , parlament , rahvusvah org ja huvigrupid ) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas.
Maj pol teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide
tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. Maj pol
hõlmab maj pol eesmärkide, abinõude ja strat uurimist , samuti ka
maj arengu prognoosi. Eesmärgiks on prakt maj pol tõhustamine,
tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi,
konfl situatsioonide lahendamist jne.
2.
Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed
Maj
pol teooria ülesandeks on maj teoreetiliste teadmiste alusel
püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning
töötada välja abinõusid nende lahendamiseks.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
201 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Silvia Kuusk
Õppematerjali autor
MAJANDUSPOLIITIKA Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemateks ja parandades otsustusprotsessi. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades
Majanduspoliitika Kordamisküsimused kontrolltööks 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika teooria kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majandusteaduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Majanduspoliitika teooria eesmärgiks on ühelt poolt kirjeldada majanduspoliitika subjektide (tavaliselt isikud, organisatsioonid, kes on saanud volitused ühiskonnalt) subjektide tegevust, hinnata nende ajendeid j ka tegevuse tagajärgi. Oluline on veel majanduspoliitika tihe seotus majandusteooriaga. Majanduspoliitilise teooria ülesandeks on püstitada majandusteoreetiliste teadmiste alusel vajalikke rakenduslikke eesmärke ja ülesandeid. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed
Kui avalike hüviste tootmine paisuva bürokraatia tõttu kasvab, muutuvad kaod üha suuremaks. Bürokraatial on kalduvus paisuda ja muutuda ebaefektiivseks. Läbirääkimised - Eri sots gruppide läbirääkimised. (nt tööandjate ja töövõtjate esindajad teevad otsuseid läbi rääkides, mitte grupiti eraldi - tulemuseks on mõlemaid pooli rahuldav kompromiss). On võimalik, et sellise kompromissi kulud peavad jääma kellegi kanda. 5.Sotsiaalsed väärtused majanduspoliitika eesmärkidena MP peamiste eesmärkide leidmisel on lihtsaim moodus kasutada üldtunnustatud sots. väärtusi, mida valdav enamus kodanikest omaks peab: Vabadus - igaühe vabadus määrata omale eesmärgid ja töötada nende saavutamiseks. Individuaalne vabadus väärtusena lõpeb seal, kus ta hakkab piirama teiste vabadust. Õiglus - ühiskondlikku rikkust tuleb jaotada ühiskondlikult õiglaselt. Aga ka õigus seaduse ees: kõigil
MC-piirkulu AVC-keskmine muutuv kulu MR-piirtulu D-nõudlus MAKROÖKONOOMIKA Uurib majanduse kui terviku käitumist Majandusteadus kui ühiskonnas toimuvate protsesside selgitaja Makromajandus-kogu majanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemne käsitlus Majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus, jne Põhiraamistik Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu Majandusšokid on vältimatud: midagi juhtub sp et see juhtub; maj ei reageeri tavapäraselt Majandussubjektide käitumine on soetud ootustega Näitajate liigitus: Vood (mingi perioodi puhul; SKP) Vood (momendinäitajad-tööpuudus) Vood=varude muutus Majandusinstitutsioonide vahelised seosed Majapidamine-majandus üksus, kellel on oma eelarve, kes omavad ressursse Ettevõtted-toodavad kaupu ja teenistusi majapidamiste heaks
1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus: · 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide moodustamiseks · 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames. · 1946.a. W. Churchill Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike · 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit põhjendus: · Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas · Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas · Missioon luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud 2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk. · Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a. · Põhja-Atlandi Pakt (NATO), 1949.a. · Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majandus- ja Koostööorgan
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti ?
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse küsimuseks kuju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid