Facebook Like
Hotjar Feedback

Mõistete seletav sõnastik (pikk) (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Mõistete seletav sõnastik
Abiootilised (keskkonna)tegurid – organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid.
Adaptatsioon , adapteerumine – organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks , st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul ( kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust – kohastumust .
Aerotank – aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks.
Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) – ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid . A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A. tähtsaim väljund on mahepõllunduse (taimede väetisevajaduse katmine looduslikes protsessides moodustuvate toitainetega ning taimekaitse tagamine pestitsiidideta) põhjendamine ja arendamine.
Agroökosüsteem – kultuurökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saaamiseks. A. iseloomustavad lühiealisus, üherindelisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleeruvuse puudumine ja kultuurtaimeliikide (v.a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud.
Aianduslik looduskaitse – s. o. unikaalsete aianduslike monumentide, vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine.
Aineringe – ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht – iseloomustab aineringes osalevat ainehulka , a. kiirus – näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis , a. aeg – aineringe toimumise (uuenemise) aeg.
Aklimatiseeruminea) inimorganismi kohanemine uute elutingimustega; b) võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas väljaspool nende looduslikku levilat. Aklimatiseerumine põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni.
Aktiivmuda – orgaanilisest peenheljumist ja kolloididest ning mikroobide kogumeist koosnev helbeline mass, mis tekib reovee õhustamisel aktiivmudapuhasti õhutuskambris.
Aktiivmudapuhasti – biopuhasti, milles kõrvaldatakse reoveest orgaaniline aine aktiivmuda abil. A. põhiosa on õhutuskamber e. aerotank, kus reovett õhustatakse ja tugevasti segatakse, et luua soodsad elutingimused orgaanilist ainet lagundavaile mikroobidele. Aktiivmuda eraldatakse veest järelsetitis. Enamik aktiivmuda juhitakse tagasi õhutuskambrisse.
Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada.
Allelopaatia – eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses.
Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid – nii looduslikud kui inimtekkelised .
Alumine taluvuslävi – ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub.
Anabioos  (kr. anabiosis – taaselustumine) – organismi seisund, milles eluprotsessid on sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi ei ole. Anabioosis on sageli mikroobid ja ainuraksed, nad elavad nõnda üle ebasoodsaid elutingimusi. Paljudel organismidel kuulub anabioos normaalsesse arengutsüklisse (seemned, eosed). Anabioosis (peamiselt tugevasti jahtununa) säilitatakse ka elusvaktsiine, bakteri- ja seenekultuure. Anabioosiga on palju ühist loomade talve- ja suveunel, ainult et anabioosile on omasem elutegevuse tugevam pidurdumine. Kui ebasoodsad olud on möödas, anabioos lõpeb ja normaalne elutegevus jätkub.
Analüüs (kr. analysis – lahutamine, liigendamine ) – teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises . Analüüs võib olla: a) kvalitatiivne analüüs – koosluse liigilise koosseisu tuvastamine ; b) kvantitatiivne analüüs – liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine. Taimkattekirjelduse koostamist nim. geobotaaniliseks analüüsiks.
Antagonism – organismide (pms. mikroobide) olelussuhe, milles üks liik kannatab teise elutegevuse läbi.
Antibioos – organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism.
Antropofiilne – inimlembene, inimese loodud olusid eelistav (liik).
Antropogeeenne – inimtekkene, inimloodu. Kogu inimese mitmekülgne tegevus, mis viib looduse kui taime- ja loomaliikide elukeskkonna mumisele või peegeldub vahetult nende elutegevuses.
Areaal e. levila – mingi taksoni või süntaksoni esinemisala ( territoorium või akvatoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud idite leide ). Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida.
Areng – biosüsteemi kvalitatiivsete, ajas seaduspäraselt üksteisele järgnevate järkude ( faaside , staadiumide) läbimine. Isendi a. on ontogenees , liigi evolutsiooniline a. fülogenees. Arengutsükkel, sama mis elutsükkel.
Arvukus – liigi isendite arv areaalis (liigi a.) vm. kindel ala (populatsiooni a.) A-t iseloomustavad asustustihedus , ka sagedus, ohtrus ja katvus .
Asustustihedus – iseloomustab arvukust, liigi isendite arvu areaalis vm. kindlal alal (isendite arv pinna või ruumiühikus).
Atmosfäär – õhkkond, Maad ümbritsev õhukiht. A. pöörleb ja tiirleb koos Maaga. A. ülapiiriks peetakse tinglikult , hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluste põhjal, kõrgust 1000–1200 km, mass on 5,3*1015 t, 99% sellest kuni 36 km kõrgusel. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse sfäärideks. Esimene on troposfäär. Sellele järgneb elu säilimise seisukohalt eriti tähtis lühilainelist ultraviolettkiirgust neelav 10–50 km kõrgusel paiknev osonosfäär.
Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. A. s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku – kliimaksi – kujunemiseni. S-I tõukejõuks peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma.
Autotroofid ( produtsendid ) – organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid ( sahhariide , lipiide , valke, vitamiine) võivad ise lihtsaist ühendeist (süsinikdioksiidist, veest, mineraalsooladest, ammoniaagist) sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühendeist (näit. nitrifitseerivad bakterid ) või päikesekiirgusest (rohelised taimed, fotosünteesivad bakterid).
Autökoloogia – organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. lindude autökoloogias eristatakse pesitsus - ja toitumisökoloogiat).
Avasüsteem – lahtine süsteem, mis vahetab oma ümbrusega nii ainet kui energiat ja võib seepärast massilt ja energiavarult kasvada või kahaneda. A. on näiteks läbivooluline järv. Kõik biosüsteemid on oma olemuselt avasüsteemid.
Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine.
Bakterimass  – kõigi bakterite kogumass.
Barjäär e. levimistõke – geoökoloogias kahjulike ainete liikumist pidurdav kultuurmaistu maastikuelement (näit. põllukaitsepuistu.
Biofaagid – loomad, kes toituvad elusaist taimedest (fütofaagid), seentest (mütsetofaagid) või loomadest (zoofaagid). Vastand on saprofaagid.
Biofillter – reovee bioloogilise puhastamise seade (kasut. a-st 1893), kus orgaanilist ainet lagundavad mikroobid, kes elavad (pms. raudbetoonist) mahutisse paigutatud poorsele täidisele kinnitunult, moodustades biokile.
Biogaas – orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv (0,4–0,5 m3/kg) peamiselt metaanist (2/3) ja süsinikdioksiidist koosnev gaas . Biogaasi saamiseks kääritatakse rohkesti orgaanilist ainet sisaldavat substraati (reoveepuhastussetet, läga) kinnises anumas (metaanitankis, biogaasigeneraatoris) kindlal temperatuuril. B-i kütteväärtus on 20–25 Mj/m3 (4000–6000 kcal /m3).
Biogeenid – biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega.
Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid ) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine .
Biogeokeemiline tsükkel – osa looduse aineringest, ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismide tagasi anorgaanilisse loodusesse . Eristatakse kahte põhilist aineringet: suurt ja väikest.
Biogeotsönoloogia – teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi.
Biogeotsönoos (V.N. Sukatsev) – looduslik kompleks , millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht , mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid.
Bioindikatsioon – keskkonnaseisundi ja - olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend , kooslus , populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) – veekogu ökoloogilist seisundit , eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l.
Biokile – joogiveefiltri pinnle ja reovett puhastava biofiltri täidisele moodustuv limane kiht, milles elavad vees või reovees sisalduvast orgaanilisest ainest toituvad mikroobid.
Bioloogiline aineringe – b. aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millesthiljem tekib uus elusaine . Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe.
Bioloogiline kell – loomadele ja taimedele omane aja hindamine biorütmide põhjal. Ajataju on füsioloogilise organisatsiooni üldine omadus, mis on tihedas seoses keskkonna valgustsükliga, loomade (lindude, mesilaste) orienteerumise üks eeldusi.
Bioloogiline mitmekesisus e. diversiteet – liikide suhteline arvukus mingis kindlas piirkonnas. Mitmekesisuse iseloomustamiseks võidakse kasutada nii lokaalset kui ka regionaalset skaaalat.
Bioloogiline regulatsioon – osa looduslikust organismide arvukuse regulatsioonist, parasiit -, rööv- ja patogeenorganismide tegevus, mis hoiab mingi teise organismi keskmise arvukuse madalamal tasemel, kui see oleks muidu.
Bioloogiline tort – USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast . Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia , mikrobioloogia , aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia ( vetikad ), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia ( linnud ) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika , biokeemia , morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid .
Bioluminestsents – helendamine, organismide valgusekiirgamine. Maismaal helendavad mõned bakterid, seened ja putukad, magevees vähesed bakterid ja teod, meres leidub helendavaid liike bakterite, ainuraksete, ainuõõssete, hulkharjasusside, vähkide, limuste ja kalade seas. Bioluminestsents põhineb lutsiferiini hapendumisel ensüüm lutsiferaasi toimel dehüdrolutsiferiiniks: seejuures vabanev energia eraldub valgusena. Bioluminestsents võib olla rakuväline (helendava sekreedi eritamine ) või rakusisene. Viimasel juhul võivad helendavad rakud moodustada erilisi, paljudel juhtudel keeruka ehitusega helenduselundeid – fotofoore, kus võivad asuda sümbiontsed bakterid. Süvameres aitab bioluminestsents leida vastassugupoolt, peibutada saaklooma ning pimestada vaenlast.
Biomass – laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Fütomass – taimne b. Zoomass – loomne b. Mikrobimass – mikroobide b. Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust.
Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum (makroökosüsteem, ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum). Kasutatakse nii regionaalses (Siberi taiga b.) kui ka tüpoloogilises tähenduses (okasmetsab.)
Bioota e. elustik – taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna .
Biootilised tegurid – organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid.
Bioproduktsioon – mingi aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk või selle kuivaine -, süsiniku- või energiaekvivalent. Esmane kogutoodangautotroofide salvestatud energia, millest osa kulutavad autotroofid ise oma elutegevuses, ülejäänu moodustab esmse puhastoodangu ehk netoproduktsiooni. Heterotroofide netoproduktsioon (teisene e. sekundaarne , kolmandane e. tertsiaarne jne. puhastoodang) sõltub võrdeliselt esmasest puhastoodangust. Ökosüsteemides (ka majanduses) on b. olemise alus, peale aine ja energia kasutamise võimaldab see ainet ja energiat varuda ning väärindada.
Biopuhastus, bioloogiline puhastus – menetlus, milles organismid lagundavad (mineraliseerivad) reovees oleva orgaanilise aine, kasutades seda toiduks. Protsess võib olla aeroobne või anaeroobne (biogaasi tootmine). Aeroobne biopuhastus võib toimuda pinnases või vees (looduslähedased puhastusviisid: filter - ja niisutusväljad, biotiigid), biofiltris või aktiivmudapuhastis.
Biosfäär – 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses – Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Ruumala 105–106 km3, elusainet 1013–1015 t. Noosfäär – biosfääri arengu kõrgeim aste, n.-ö- mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks .
Biosfäärikaitseala – rahvusvahelise tähtsusega kaitstav ala, ühe või mitme reservaadiga ( puutumatu looduse kaitsealaga) territoorium koos seda ümbritseva puhvertsooni ja majandatava piirkonnaga.
Biosüsteem – bioloogiline süsteem, põhiline ökoloogia uurimisobjekt (eriti raku, organismi ja ökosüsteemi tasemel), käsitatav iseuueneva reguleeruva süsteemina. B-d on aineringele ja energiavoole lahti, siiskieraldab mõnd neist ümbrusest membraan (nahk, rakukest ), mis teeb ainevahetuse ja energiakasutuse valikuliseks (nt. kloroplast neelab sinist ja punast, aga mitte rohelist valgust).
Biotiik – reovee bioloogiliseks puhastamiseks kohandatud madal tehis- või looduslik veekogu. Tavalised on aeroobsed tiigid , milles orgaanilist ainet lagundavad bakterid saavad hapnikku vetikailt. Põhipuhastiks sobivad nad soojas kliimas, Eestis kasutatakse neid peamiselt järelpuhastina.
Biotoobikaitse – loomade elupaikade kaitse.
Biotoobi kandevõime – suurima populatsiooni tihedus, mida keskkond suudab kanda.
Biotoop – 1. Ökotoop – biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop), veerezhiimi (hügrotoop), mineraalse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Mõistete seletav sõnastik-pikk #1 Mõistete seletav sõnastik-pikk #2 Mõistete seletav sõnastik-pikk #3 Mõistete seletav sõnastik-pikk #4 Mõistete seletav sõnastik-pikk #5 Mõistete seletav sõnastik-pikk #6 Mõistete seletav sõnastik-pikk #7 Mõistete seletav sõnastik-pikk #8 Mõistete seletav sõnastik-pikk #9 Mõistete seletav sõnastik-pikk #10 Mõistete seletav sõnastik-pikk #11 Mõistete seletav sõnastik-pikk #12 Mõistete seletav sõnastik-pikk #13 Mõistete seletav sõnastik-pikk #14 Mõistete seletav sõnastik-pikk #15 Mõistete seletav sõnastik-pikk #16 Mõistete seletav sõnastik-pikk #17 Mõistete seletav sõnastik-pikk #18 Mõistete seletav sõnastik-pikk #19 Mõistete seletav sõnastik-pikk #20 Mõistete seletav sõnastik-pikk #21 Mõistete seletav sõnastik-pikk #22 Mõistete seletav sõnastik-pikk #23 Mõistete seletav sõnastik-pikk #24 Mõistete seletav sõnastik-pikk #25 Mõistete seletav sõnastik-pikk #26 Mõistete seletav sõnastik-pikk #27 Mõistete seletav sõnastik-pikk #28 Mõistete seletav sõnastik-pikk #29
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Suss1234 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

aerotank, tähtsaim väljund, agroökosüsteem, aianduslik looduskaitse, aineringe, aklimatiseerumine, aktiivmuda, aktiivmudapuhasti, õhutuskamber, albeedo, allelopaatia, allogeenne suktsessioon, alumine taluvuslävi, anabiosis, anabioosiga, analysis, taimkattekirjelduse koostamist, antagonism, antibioos, antropofiilne, antropogeeenne, lahusosast, asustustihedus, atmosfäär, autogeenne suktsessioon, autökoloogia, avasüsteem, barjäär, biofaagid, biofillter, biogaas, biogeenid, tähtsaimad b, biogeokeemiline tsükkel, biogeotsönoloogia, bioindikatsioon, või 7, biokile, bioloogiline aineringe, bioloogiline kell, ajataju, bioloogiline regulatsioon, bioloogiline tort, sellisteks teadusteks, bioluminestsents, biomass, bioom, biootilised tegurid, bioproduktsioon, esmane kogutoodang, biosfäär, biosfäärikaitseala, biosüsteem, biotiik, biotoobikaitse, biotoobi kandevõime, biotõrje, boniteet, boreaalne, boreonemoraalne, brutoproduktsioon, deem, deflatsioon, stepi, demograafiline plahvatus, demotoop, demökoloogia, desertifikatsioon, detergendid, detriit, detsibell, diskreetsus, taimekoosluse d, dumping, düstroofne, edaafiline, edasfäär, edifikaator, eelpuhastus, eksogeenne, ekspansioon, ekspositsioon, eluareen, elumus, elumuskõverad, taimede e, elutabel, võrreldakse ellujäämust, elutingimused, elutsükkel, eluvorm, ühte e, loomade e, emissioon, iseloomustatakse e, endeem, endemism, energeia, energiavaru, energiavoog, pöördumatute protsesside, eriveeheide, eriveekulu, erosioon, esinevus, etoloogia, eurütoopne, eurütopism, eutrofikatsioon, evapotranspiratsioon, evasioon, vastand, far, farmireostus, põhjustajateks, fekaalid, bht5, fenotüüp, filtratsioon, filtrimine, flokulatsioon, fluktuatsioon, fotoperiodism, fotosüntees, fragment, fütofaagid, fütogeosfäär, fütomass, fütomelioratsioon, generalistid, vastand, geosfäärid, geoökoloogia, gmo, gmo, globaalökoloogia, gradient, otsese g, habitaat, haljastus, haljasvöönd, hapnikutarve, happelisus, leeliselises keskkonnas, happesademed, heide, heitgaasid, heitmed, hemeroobsus, herbitsiidid, herbivooria, hierarhia, hoiatusvärvus, hoiumetsad, hulgihukkumine, hulgipaljunemine, humifikatsioon, huumus, hübridisatsioon, hüdrosfäär, hüpertroofne, indikatsioon, hindamisalus, integratio, introduktsioon, tahtlikku i, invasioon, isepuhastus, jahikalender, jaotumus, juurdekasv aastas, jäljendamine, järelkasv, järelpuhastus, järgkooslus, kaitseala, kaitsealavöönd, kaitsekohastumused, kaitsekorraldustava, kaitsemetsad, kaitsevöönd, kaldaerosioon, vee inerts, tsentrifugaaljõud, kantserogeensed ained, kasvuhoonegaasid, katvus, keemiline degradatsioon, keskkonnaaudit, keskkonnaekspertiis, keskkonnamahutavus, keskkonnanormatiiv, keskkonnastandard, keskkonnastrateegia, keskkonnategurid, keskkonnaökonoomika, kiskahel, kiskjad, kisklus, koagulatsioon, koaktsioonid, kodupiirkond, koliindeks, kolitiiter, suuremale k, kommensalism, kompensatsiooniala, konkurents, konsortsium, individuaalse k, konsumendid, vastand, koostegevus, kultuurkooslus, kultuurmaistu, ühes k, kultuurökosüsteem, kõigetoidulised, kõrgusvööndilisus, laguahel, letaalannus, liigikaitse, liigiline koosseis, liigirikkus, liigirohkus, liigisisesed suhted, liigitihedus, liikidevahelised suhted, looduse õpperada, matkamine, looduskaitsepäev, looduskaitseregister, loodusreservaadis, loodusvarad, loomade püsielupaik, loomakaitse, loomaökoloogia, onolulisemad toitumis, läga, lähtekivim, maak, maakoor, maapõu, maastikuhooldus, maastikukaitse, rohkest lääne, madalsoo, maistu, metaanitank, metsaökoloogia, metsistumine, kultuurtaimedest, migratio, mikrotsönoos, mikrotsönoos, mikrotsönooside esinemine, mimees, monofaagid, moreen, mosaiiksus, moodustavad niidu, muld, muldkate, mullakaitse, mutageenid, mutualism, mükoriisa, naturalisatsioon, sissetoodud liikidest, netoproduktsioon, neutralism, nišš, niššide piirid, nitraadid, noos, oaas, ohtrus, braun, oligotroofne, olmereovesi, omailm, optimum, organiseeritus, ökoloogias, orienteerumine, ornitoloogilised kaitsealad, osmoos, osoon, osoonikiht, 215, paigalinnud, paigatruudus, paiksus, paleoökoloogia, parasiidid, nugilisus, paröökia, pedoindikatsioon, pedosfäär, peinotsönoos, pestitsiidid, piiranguvöönd, pikalaineline kiirgus, pinnakate, pinnakate, pinnasevesi, pinnavesi, koguneb sademe, pinnavorm, pioneerliik, plastilisus, protokooperatsioon, põllumajandusökoloogia, tähtsaim väljund, polüfaagid, polümorfism, poolestusaeg, aspektist, etoloogilist, populatsioonilained, potentsiaalne energia, preadaptatsioon, primaarproduktsioon, produtsendid, programmiala, programmiala üldvöönd, protsönoos, puhkeseisund, puhvervöönd, põhjavesi, püsikooslus, raba, radioaktiivsus, rahvastikuplahvatus, rahvuspark, osa r, rakendusökoloogia, raskmetallid, reaktsiooninorm, suure r, redutsendid, refuugium, rekultiveerimine, relikt, süstemaatikas, reostus, reostuskoormus, reoveepuhastus, reoveesete, reovesi, repellendid, repellente, reservaat, riimvesi, risustumine, roheline raamat, ruderaaltaimed, rändrelikt, röövloomad, saasteaine, saasteaine häiretase, saastekahju hüvitis, saastekoormus, saastetase, saastetaseme piirväärtus, saastetaseme sihtväärtus, saastumine, saprofaagid, sekundaarproduktsioon, selitamine, seltsing, settekäitlus, järelvalve, siirdekalad, silomahl, arengujärgus, soojusreostus, sookaitsealad, stenotoopne, stress, ruumilise s, subdominant, sudu, sugude suhe, suktsessioonirida, sulfaatijad bakterid, suremus, suveuni, jätkusuuteline areng, sümbioos, sünergism, sünökoloogia, süsinikdioksiid, ökoloogias süsteem, süsteemiökoloogia, zoofaagid, zoomass, zootsönoos, taimekooslus, taimeökoloogia, taliuinak, tallamine, tarduni, tarduni, labiilsest, tehnogeenne, tekiskooslus, termodünaamika seadused, territoorium, toiduahel, toiduvõrk, tolerantsus, tolerantsuse diapasoon, püsimises, troofiline, troofsus, tulnukad, eesti ürgtulnukad, uustulnukad, turvastumine, täius, tööstusrevolutsioon, ultraviolettkiirgus, päikese u, urbaniseerumine, utiliseerimine, vanuskoosseis, vanuserühm, veeheitenorm, veekaitsevöönd, veetarbenorm, vikarieerivad liigid, vitaalsus, võtmebiotoop, välisõhu kvaliteet, vöönd, aktuaalsed ülesanded, ökoloogiline kriis, ökoloogiline rida, ökoloogiline tasakaal, ökoloogiline teadvus, ökotoksikoloogia, ökosüsteem, ökotsiid, ökotüüp, üleasustus, ülemine taluvuslävi, üleväetamine, ürgmets, allee reegel, arndt, baule reegel, tüüpiline pigmendivärvus, hesse reegel, jordani reeglid, liebigi tünnilauareegel, macarthuri, murphy reegel, nomogeneesi teooria, evolutsiooniteed, renschi reeglid, rübeli printsiip, metsamullad, thienemanni reegel, tolerantsuse reegel, vernadski reegel, walteri reegel, cnppa, cites, eeconet, epa, essc, fnnpe, gems, grid, helcom, iale, ices, ileia, intecol, isco, isric, iucn, mab, nsds, oecd, scope, sos, unep, unesco, usda, waswc, wcmc, wwf

Kommentaarid (1)

TTTTTT profiilipilt
TTTTTT: Piisavalt asjalik.
20:03 28-04-2011


Sarnased materjalid

90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
19
doc
Kordamisküsimuste vastused
32
docx
Keskkonna mõisted
9
docx
Põhimõisted
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
7
docx
Ökoloogia mõisted seletusega



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun