kui inimtekkelised. Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Anabioos (kr. anabiosis taaselustumine) organismi seisund, milles eluprotsessid on sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi ei ole. Anabioosis on sageli mikroobid ja ainuraksed, nad elavad nõnda üle ebasoodsaid elutingimusi. Paljudel organismidel kuulub anabioos normaalsesse arengutsüklisse (seemned, eosed). Anabioosis (peamiselt tugevasti jahtununa) säilitatakse ka elusvaktsiine, bakteri- ja seenekultuure. Anabioosiga on palju ühist loomade talve- ja suveunel, ainult et anabioosile on omasem elutegevuse tugevam pidurdumine. Kui ebasoodsad olud on möödas, anabioos lõpeb ja normaalne elutegevus jätkub. Analüüs (kr. analysis lahutamine, liigendamine) teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt ta...
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...
Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi
Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sara...
1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemi...
Hariliku salvei (Salvia officinalis) lehed on kaetud tuhandete peente karvadega, mis segavad putukat sattumast lehe pinnale. Mõnel karvakesel on kleepuv ots, mis ei lase putukal ringi liikuda. 1.3.) kõrvetamine kõrvenõgesed on kaetud kõrvekarvakestega, mis läbivad teda puudutava looma naha. Igal karvakesel on alusel kõrvekarva rakk, mis sisaldab vakuoole kõrvetava ainega. Kui karvaots murdub, süstitakse mürk haava, mis tekitab kohest valu. 2) hoiatuskuju, ähvardav käitumine. 3) anabioos (kr. anabiosis taaselustumine) organismi seisund, milles eluprotsessid on sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi ei ole. Anabioosis on sageli mikroobid ja ainuraksed, nad elavad nõnda üle ebasoodsaid elutingimusi. Paljudel organismidel kuulub anabioos normaalsesse arengutsüklisse (seemned, eosed). Anabioosis (peamiselt tugevasti jahtununa) säilitatakse ka elusvaktsiine, bakteri- ja seenekultuure. Anabioosiga on
Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi