Loodus jaguneb kaheks-elus,eluta
Elu- mateeria osa mis suudab end ise
kasvatada ja paljuneda
Rakk -kõige väiksem üksus elu omadustega
Ainuraksed- bakterid ,protistid
Aine ja energiavahetus
Autotroofid -taimed
Heterotroofid -organismid
Reageerimine-inimesel-aju ,närvid,lo-meeleorg
Paljunemine-mittesuguline, vegetatiivne -taimed
eostega-seened
Areng.sugulisel-algab viljastumisega,mittesugulisel
eraldumisega vanemorganismist
Looduse organiseeritus
1. aatomid -tuum,elektronid, neutronid ,prootonid
2.molekulid-dna, valgud ,lipiidid, sahhariidid
3.organellid- mitokonder ,golgi kompleks
4.rakud.5. koed
6.organid-kindla ül kudede kogu nt süda maks jne
7.organsüsteemid ehkelundkonnad
8.organism.9. populatsioon
10.liigid-sarnase ehituse, geneetika ,ja talitusega org
11.ökosüsteem
Loodusteadus-uurib elus ja eluta loodust
Kõik elus organismid koosnevad orgaanilistest ainetest-
biomolekulid ,bioaktiivsed ained-hormoonid,ensüümid,
vitamiinid ,sahhariidid-süsinik,vesinik ja hapnik,mono-
sahhariidid
Riboos-rna koostises
Desoksüroos-dna koostises olev aine
Polümeerid-ehituslikud üksused
Tärklis- mugulates
Tselluloos-taimeraku kestades
Kitiin -seente ja puude rakkudes.
Glükogeen-varuaine maksas
Sahhariidide funktsioonid-
Energeetiline, struktuurne ,ligimeelitav,kaitsev,toitev funktsioon
Valgud
Valkude töös seisneb elu! 500 000 erinevat valku inimeses
Valgud on polümeerid mille koostiseks on aminohapped
Valkude struktuur-
Esimese,teise,kolmanda,neljanda järgu struktuur
Valkude denaturatsioon -valkude kõrgemat järku struktuuride lagnm
Valkude renaturatsioon-kõrgemat järku struktuuride taastumine
Valkude hüdrolüüs-pepitsiilsidemete lõhkumine
Rna-polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid rna on
üheahelaline
Dna-t-c-a-c-g-a-t-g
Rna-a-g-u-g-c-u-a-c rna tekib rakutuumas,kõikides rakkudes on 3me
tüüpi rnasid
Ribosoomides toimub valgusüntees ribosoomid on membraanidel
Kordamisküsimused: Elu olemus 1. Elu tunnused. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. 3. Eluslooduse süstemaatika ja näited. 4. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 5. Uurimisprobleemi püstitamine. 6. Hüpoteesi sõnastamine. 7. Järelduste tegemine. 8. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia Histoloogia Ökoloogia Molekulaarbiolooga Anatoomia Tsütoloogia Füsioloogia Ornitoloogia Mükoloogia 9. Mõisted: Loodusseadus Biosfäär Biomolekul Hüpotees Pärilikkus Humoraalne regulatsioon Populatsioon Kohastumine Neuraalne regulatsioon Ökosüsteem Rakk Homöostaas Teaduslik fakt Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? 3
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia organ- kindla asendi, kuju, ehituse
Organismisde koostis Kogu loodus nii elus kui eluta koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses, elavad peamiselt anorgaanilised ained. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud eluslooduses sest valdav osa neist moodustab organismide elutegevuse käigus. Kõige enam on rakkudes lämmastiku , fosforit ja väävlit, mis moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogu massist. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa on vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid(rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostisesse ja on ka organismi põhilisteks energiaallikateks. Ehkki nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt madal., on
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) +DISSIMILATSIOON(lagundamine)
KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine Kaalium- tsütoplasmas, veres, n
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Dehüdratatsioon veekaotus. Hüdrol?
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg
rRNA (osaleb valgusünteesis). Tabel 4: DNA monomeeride nimetused ja tähised Lämmastikaluse nimetus Monomeeri nimetus Monomeeri tähis Adeniin Adenosiinfosfaat A guaniin guanosiinfosfaat G tsütosiin tsütidiinfosfaat C tümiin tümidiinfosfaat T 9. Mõisted + testküsimused. Mõisted: AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. Aminohape Karboksüülhape, milles üks või mitu vesinikku on asendunud aminorühmaga (-NH2) Antikeha kaitsevalk antigeenide kahjutuks tegemiseks. Biheeliks DNA ruumiline kuju (teist jätku struktuur) Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi.
Kõik kommentaarid